Júma, 1 Nauryz 2024
Bizding sheneunik 5539 42 pikir 7 Jeltoqsan, 2018 saghat 10:13

"Optimist" Arhiymed Elbasynyng tapsyrmasyn 46 pәtermen oryndap tastapty

Elbasynyng bes әleumettik baghdarlamasynyng ishindegi eng bir eleulisi de, kókeytestisi de halyqty túrghyn ýimen qamtu mәselesi desek artyq aitqandyq bolmas. Sol ýshin de Preziydentimiz arnayy «7-20-25» baghdarlamasyn múqiyat tәptishtep, jan-jaqty oilastyryp, sheneunikterge soqyrgha tayaq ústatqanday etip qatang tapsyrdy. Onyng ózindik sebepteri de bar edi. Múnyng eng basty maqsaty elimizdegi júpynylau ómir sýretin, tabystary onsha qomaqty emes, tek ailyqqa qarap qalghan jandardy arzandau baspanamen qamtamsyz etu edi. Ol ýshin de alghashqy jarnany barynsha azaytyp, nesiyeni tóleudi barynsha úzartqan-dy. Barsha halyq múny quana qabyldaghan. Ýi-kýisiz jýrgen jabyrqau jandardyng qabaghy ashylyp, keleshekke degen ýmiti mazdap janghanday kýy keshken.

Alayda jap-jaqsy bastalghan bastama býginde siyrqúiymshaqanyp, ayaghy qúrdymgha ketetin týri bar. Búl asyra aitqanymyz emes, qazirgi jaghday dabyl qagharlyqtay. Óitkeni elimizdegi 18 million halyqtyng tek 4,6  miliony ghana, yaghny elding 25 payyzy ghana ipoteka boyynsha pәter aldugha mýmkindigi bar. Qalghandarynyng ne moyyndarynda bankke qaryzy bar nemese alghan qaryzdaryn der kezinde qaytara almay bankting «qara tizimine» ilingender. Sol bankting tilimen aitsaq «nesiyelik tarihy» (kreditnaya istoriya) nashar jandar.

- Bir adam 30 myng tengege tonazytqysh aldy delik. Al eger ol sonyng 3 myng tengesin tóleudi úzartyp alsa birden bankting «qara tizimine» ilinedi, - deydi senator  Ghúmar Dýisenbaev. - Bizding kóptegen azamattarymyz osynday kedergining kesirinen baghdarlama boyynsha pәter aludan syrt qaluda, - dep qatty alandaushylyq bildirip otyr.

Eger osy jaydy sifr tiline kóshirer bolsaq, jaghday bylay bolyp shyghady. Bizdegi 18,3 million adamnyng 13,7 mynyna shekteu qoyylghan. 3,5 myng adamnyng moyynda nesiyesi bar. Múndaylargha endi 15 jasqa jetpegen balalar 5,3 million, ózin-ózi qamtamasyz etetinder (júmyssyzdar dese de bolady) 2,1 million, zeynetkerler 2,1 million, nesiyesin ótey almay jýrgender 250 myng adam, studentter 500 myng adamdy qosynyz. Ókinishke qaray, endi osy qiyn týiindi sheshuding joly joq kórinedi. Qolynda biyligi barlardyng búghan onsha basy auyrmaytyny bayqalady.

Al bizding Últyq bankting tóraghasynyng orynbasary Oleg Smolyakov bolsa bizding basty bankimiz sol ekinshi dәrejeli bankterge búl mәsele boyynsha eshtene istey almaytynyn aityp, ózderinshe aqtalyp baghuda.

Búl ózi qyzyq sayasat eken. Sol ekinshi dәrejeli bankter aqshadan qysylyp, tyghyryqqa tirelgende Últtyq bankimiz olardy sol qarjy daghdyrysynan qútqaru ýshin million emes, milliardtaghan aqsha bólip, asa myrzalyq tanytugha kelgende keremet qauqarly. Al elding 14 miilionnan astam adam ýshin sol bankilerding qoldan jasalghan qiyndyqtaryn jenildetuge kelgende eshtenege әli kelmeytin beyshara bola qalatyny qalay? Múnyng ózi ekijýzdilik emes pe? Zeynetaqy qoryndaghy milliardtaghan aqshagha auyz salyp, ózdiginen tabysty júmys isteuge mýldem jaramsyz, ýkimetten tek aqsha dәmetudi daghdygha ainaldyrghan bankilerdi mýmkin bankrot etu kerek shyghar? Halyqqa qysylghanda qol úshyn bermeytin qarjy instituttarynyng kimge qajeti bar? Álde bankiler ózderinshe, halyq ózderinshe bólek ómir sýrip jatyr ma?

Arzan pәterge kóp júrttyng qoly jetpeuining taghy bir sebebi - halyqtyng kópshiligining bank aldynda tabysyn dәleldey almauynda. Óitkeni júrttyng kópshiligining nesie almaq týgili, ailyghy shaylyghy jetpeydi. Al jana pәterge qol jetkizu ýshin ailyq tabysyng 120 myng tengeden kem bolmauy shart. Múny sol Últtyq bankimizding tóraghasy Aqyshevtyng ózi ashyq aitty. Nege búlay? Ol kisi shynymen kóp júrttyng jalaqysynyng búl somagha tipti jaqyndamaytynyn bilmey me? Bilmeytin shyghar. Óitkeni bizdegi statistikanyng mәlimdeuinshe elimizdegi ortasha ailyq túp-tura 159 myng tengeni qúraydy. Shyn mәninde, múnyng ózi ótirik derek. Búl kezinde kenes odaghynan qalghan, júrtty aldau ýshin oilap shygharghan  «júqpaly syrqat». Qazirgi uaqytta múnday jalghan kórsetkishten órkeniyetti elden bayaghyda-aq bas tartqan. Onyng ornyna ekonomikanyng qay salasynda júrt qanday ailyq alady, mine osyny saralap kórsetedi. Sonda ghana shynayy aqparat shyghady. Al qalghandary «bәri de jaqsy, bәri de tamasha» dep halyqty aldausyratugha baghyttalghan kózboyaushylyq.

Mine osy jalghan derekti Últtyq bankisi bar, qalghandary da bar, Elbasygha jetkizip, qalyng kópshilikti shatastyrady. Ózimiz oilap qarayyqshy, eger halyqtyng barlyghy da 160 myng tengege juyq jalaqy alatyn bolsa, әriyne, kim-kimning de qanday da pәter aluyna esh kedergi joq qoy. Tek qana mәdeniyet salasy qyzmetkerlerining jalaqysynyng qanday ekenine kóz salyp bayqanyz. Bәrining da «qaghanasy qarq, saghanaghy sarq» bolsa, nege múghalimderding jalaqysyn kóbeytemiz dep jatyrmyz? Bilim jәne ghylym minsitrining orynbasary Ashat Aymaghambetovtyng aituyna qaraghanda ýkimetimiz ústazdardyng ailyghyn kóteru ýshin kelesi jyly budjetten 129 milliard tenge, al 2020 jyly 150 milliard tenge bólmekshi kórinedi. Jalaqysy ózderi aitqanday joghary bolsa, onda osynshama mol qarjy shygharyp, bosqa shyghyndaudyng qajeti ne? Osydan-aq statistikanyng mәlimetining týkke túrmaytyn, bos danghaza ekenin úghynu qiyn emes shyghar.

Jalpy, mening tanityndarymnyng ishinde aiyna 159 myng tenge alatyn eshqaysysy da joq. Áriyne, eger bir qarapayym adam aiyna 50 myng tenge, ekinshi bir jayly kresloda jayghasqan ekinshi bireu 500 myng tenge alsa, ortasha kórsetkish 250 myng tengeden asyp ketedi. Alayda múnday qomaqty ailyq әlgi júpyny jannyng týsine de kirmeytin shyghar. Mine osynday     kózboyaushylyqtyng zardaby sayyp kelgende pәter alugha múqtaj jandardyng jolyn kesip otyr.

Oblystardaghy jaghdaydyng da onyp túrmaghany belgili. Alayda ónir basshylary onday-onday «úsaq-týiekterge» onsha kónil bólip, qatty qinala qoymaydy. Óitkeni ol posess jergilikti jerlerde oidaghyday jýrip jatqan kórinedi. Bizding Arxiymed әkim de sonday «optimisterdin» qatarynda. Osydan bir ay búryn ótken bas qosuda «bizde túrghyn ýy mәselesinde eshbir problema joq. Banktter búl salagha kreditti quana-quana beredi» dep mәlimdeme jasaghany bar. Biz de búghan qatty sýisindik. Tóbemiz kókke bir eli ghana jetpey qaldy. Bórkimizdi aspangha atyp, ony qayta ústay almay qaldyq. Ákimizimizding asqan optimist ekenine, onyng kez-kelgen mәseleni eshbir qinalmastan shemishkedey shaghatynyna taghy da sheksiz riza boldyq. Keleshekke kýdiksiz qaraytyn, qanday da problemany birden sheship tastaytyn, sonyng arqasynda oblysymyzda júmaq ornaghanday jaghdaygha jetsek, biz qalaysha quanbaymyz? Olay istemek, әkimning jaqsy isterin kórealmaushylyq bolyp shyqpay ma? Qúdayym ondaydyng betin aulaq qylsyn.

Bir әttegen-ayy ótkende respublikalyq «Vremya» gazetining betindegi myna bir aqparatty kórip, kónilimizding eptep qana sekem alghany bar. Onda bizding oblysta «7-20-25» baghdarlamasyna nebәri 60 adamnyng ghana tapsyrys bergenin, alayda onyng tek 46-sy ghana maqúldaghanyn kórsetip qoyypty. Al biz búghan senbeymiz. Óitkeni bizding әkimning ótirik aituy mýldem mýmkin emes. Biz oblys xalqyn «adastyratyn, sóitip teris jolgha salatyn» aqparatqa emes, «baspana aluda problema joq» deytin әkimimizge senemiz. Tipti gazetttegi shyndyq degenning ózinde keleshekte xan sarayynday ýy alatyn sol 46 adamnyng quanyshy nege túrady (jalpy qazir oblysty bylay qoyyp, 46 pәterdi ózge ónirlerde jay audan әkimderi taratyp jatqan joq pa)? Joqtan jaqsy emes pe? Qyzghanysh degen jaqsy qasiyet emes. Men, mәselen, onday jaman әdetten aulaq jýremin. Osyndaghy Arhiymedting keybir «janashyrlary»  qate oilaghanynday, әkimimizdi ýnemi synay bermeymin. Men, mәselen, ótken bir maqalamda ol kisining qaramaghandaghylar qansha qatelesse de olargha qatty aitpaytyn «asa sypayylyghy men mәdeniyettiligin» jazghanmyn. Al mine, búl joly onyng «optimistigin, bolashaqqa asa senimdi qaraytyn» jaqsy qasiyetin tizip otyrmyn ghoy.

Keleshekte amandyq bolsa  ol kisining «kóregendigi» jayly da sóz etpekpin. Endeshe «bizding Arxiymedke nege tiyise beresiz, ol kiside neniz bar, jayynyzgha qarap jýrmeysiz be?» degender búdan keyin maghan raxmet aitar degen qatty senimdemin.

Taghy bir «janalyq». Jaqynda respublikalyq baspasóz betinen elimizde baspana qúnynyng kýrt kóterilip ketkenin oqydyq. Onyng bel ortasynda bizding Qostanay oblysy da jýr. Al Arhiymedting ózining tughan jeri Aqtóbede pәterler molynan salynyp, onyng baghasynyng da tómendep jatqany aitylghan. Búl aqparatty endi kókirek kózi oyau oqyrmandardyng ózderi-aq týisine jatar.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

z

42 pikir

Ýzdik materialdar