Beysenbi, 23 Mamyr 2024
4562 32 pikir 4 Jeltoqsan, 2018 saghat 12:58

Ótkenimizdi bilmey, bolashaqqa qadam basa almaymyz

Elbasynyng «Úly dalanyn  jeti qyry» atty maqalasy jaryq kórgende osy úly dalanyng ótken tarihyna qozghau salyp,  qazaqtyng shejiresin, qazaqtyng basynan ótkergen qasiret-sherin býgingi úrpaqqa shynayy jetkizudi bir múraty sanap jýrgen qalamger retinde bórkimdi aspangha ata quandym desem, jalghan bolmas. Dәl osylay quanghan  jәne jalghyz men  emes shygharmyn dep oilaymyn.

Búl maqalasy arqyly Elbasymyz ejelgi tarihymyz ben mәdeniyetimizge, ejelgi órkeniyetimizge qayta oralu kerektigin, sony qayta janghyrtudy tapsyrdy. Sebebi, bizding tarihymyzdyng kýie jaghylghan tústary kóp, onyng sebebi bizding tarihymyzdy bizding jauynger­lerimizding shoqpary tiygen,  batyrlary­myzdyng atynyn  túyaghynyng shanyna qaqalghan   jau jylnamashylar jazdy.  Sondyqtan olar bizdi «Altyn orda» tarihynan alystatyp, Atillamyzdan aiyrghysy keldi. Olar qazaqtyng jauyngerligin, batyrlyghyn, handyq basqarudaghy  órkeniyettilikti kórsetuge mýddeli bolghan  joq.

Osy maqalada erekshe atalyp ótken europasentristik kózqaras degen mәselening týp tamyryna ýnilsek, «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasy arqyly Elbasymyz bizding әdebiyetshilerimizge, tarihyshylarymyz ben kinogerlerimizge, men qazaqpyn deytin últjandylyq ruhy basym azamattargha ýlken jauapkershilik  jýktep otyr. Ótkenimizdi bilmey, bolashaqqa bir qadam attay almaytynymyzdy menzep,  tarihy sanany qayta janghyrtu turaly pikirin aityp, sol boyynsha  auqymdy jobalardyng jolyn núsqap, tarihymyz ben órkeniyetimizdegi orny ýnireyip túrghan olqylyqtarymyzdyn  ornyn toltyrudy tapsyrdy.

Shynyn aitu kerek, býgingi úrpaq óz últynyng supergeroylarynan góri, ózge elding supergeroylaryn kóbirek biledi. Óz últynyng qúndylyqtaryna emes, ózge júrttyng qúndylyqtaryna kóbirek qúldyq úryp ketti. Al onyng saldaryn kýndelikti ómirde oryn alyp jatqan últymyzdyng dәstýrinde, salty men tәrbiyesinde bolmaghan kelensiz oqighalardan kóruge bolady. Al ol qazaq jastaryna әr ýiding tórinde túrghan kógildir ekrannan júqty.  Óz ekranymyzdy ózge elding iydeologiyasyn nasihattaugha berip qoydyq. Sony  kórip otyrghan Elbasy ekrangha ie boludy menzedi.  Ekran degen býginde ata-ananyng tәrbiyesinen de  myqty bolyp túr.  Ekran myqty iydeologiya qúraly. Sol sebepti, men kinodramaturg retinde osy maqaladaghy tarihtyng kino óneri men televiziyadaghy kórinisi, Úly dalanyng úly esimderi atty jobalargha  kóbirek atsalyssam deymin.

Sonau 1980  jyldary qolgha alghan «Altyn ordanyn» tarihyna qayta oralyp, sol kezde jazylghanmen jaryq kórmegen kinossenariymdi qayta qolgha alu mýmkindigi tudy dep oilaymyn. Abylay hannyn  tolyqqandy beynesi jasalghan joq. «Qazaq eli»,  «Almas qylysh» serial­daryn   tolyqtyru da artyqtyq etpeydi. Ol serialdarda da qazaq tarihynyng aitylmay ketken tústary joq emes. Osy maqalada esimi atalghan  Qoja Ahmet Yassauy turaly kinossenariydi osy jaqynda  jazyp bitirdim. Endigi rette bizge tek maqsatty júmys isteu ghana qaldy.  Memlekettik qoldau bar jerde qoldan kelgen isti jýieli atqaryp tarihymyzdy týletuge, qayta janghyrtugha,  býgingi úrpaqqa qazaq degen ataudy iyelengen halyqtyng qalay ómirge kelgenin jetkizu jolynda biz jankesh­tilikpen  enbek etu  mindetteri túr. Al oghan atsalysu «men qazaqpyn» deytin әr azamattyn  mindeti. Búl maqala bile bilgen adamgha  qazaq elining bolashaqqa bara jat­qan, úly múrattargha bet alghan  jolyndaghy adastyrmas baghdarshamy. Sony dúrys baghamday bilsek, útarymyz kóp bolmaq, «eshten kesh jaqsy» degen ghoy  halqymyz.

Smaghúl Elubaev

jazushy, kinodramaturg,

Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri,

«Qúrmet» ordenining iyegeri

«Almaty aqshamy» gәzeti

Abai.kz

32 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2275
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2626
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2658
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1719