Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Alang 6607 18 pikir 4 Jeltoqsan, 2018 saghat 12:17

Komsomoldy toylaghan qazaq biyl Alash qayratkerlerine arnap ne istedi?

Byltyr «Alashtyng 100 jyldyghy» deytin aishyqty datany el bolyp atap óttik. Atap óttik dep dalityp darday qyp aitqanymyzben, qazaqtyng azattyghy jolynda aqtyq demi ýzilgenshe kýresken Alash qayratkerlerine, babalar ruhyna biz, býgingi úrpaq, býgingi Qazaqstan layyqty qúrmet kórsete aldyq pa? Bireuler «iyә, kórsettik» deydi, endi bireuler kerisinshe.

Alash pa, Komsomol ma?

Biyl biz sol arystarymyzdy ayausyz, qasaqana qyryp salghan Kenestik jýiening bastauysh synyby sanalatyn «Komsomoldyng 100 jyldyghyn» әjeptәuir әspettedik. Qanqasy qurap, eshkimge kereksiz qalghan Kenesting sol bir datasyn memlekettik masshtabta atap óttik. Azattyqtyng altyn besigi atanghan Almatyda dýrkiretip duman ótkizdik. Tәuelsiz Qazaqstan Parlamentining «men» degen deputattaryn, qala berdi Reseyden elshimizdi aldyrtyp asta-tók toy qyldyq. Qazaqstannyng halyq artisterin әkelip әueletip әn saldyrdyq. Tәuelsiz Qazaqstannyng әskerine Kenestin, Komsomoldyng tuyn ústatyp, ony qorghattyq.

Komsomoldyng 100 jyldyghyn Almatyda dýrkiretip toylaghan óli komsomoldyng ólmegen ókilderi búl toydy Qazaqstannyng ónirlerinde de atap ótti.

Soraqy bolghanda Qazaqstannyng negizgi zang shygharushy organy sanalatyn Mәjiliste deputattar bir-birin qúttyqtap, eski odaqty kóksedi. Ol jiyngha kimder barghanyn búghan deyin de jazdyq. «Qyzyldardyng qúiyrshyqtary mem-qyzmetten ketsin» dedik, Tәuelsizdikti tәrk etken shendileri Tәuelsizdik úrpaqtarynan keshirim súrasyn dedik. «Lәm-miym» degen deputat tabylmady. Bylq etken bireu bolghan joq. Kerisinshe, «jastar tarihty úmytpauy kerek» dep kólgirsidi. Jә, ol turaly qaytalap jatpayyq, mine silteme: https://abai.kz/post/79906

Kenestik jýie biylep-tóstegen 100 jylda qazaq qoldan jasalghan eki asharshylyqty, repressiyany, dýniyejýzilik soghysty ótkerdi. Kenestik jýie qazaqtyng 3/1-in qasqana óltirdi. Kenestik jýiening kez kelgen elementin úlyqtau – Tәuelsizdikti moyyndamaumen teng edi.

Ókinishke oray Qazaqstannyn, qazaqtyng Tәuelsizdigining jolynda qúrban bolghan atalarymyzdy múnsha qúrmettegen joq edik. Mem-minberde komsomoldy aqtaghanday, Alash qayratkerlerin aqtaghan deputat boldy ma, aitynyzdarshy? Joq. Óitkeni, Bojko, Seydumanov, Súltanov, Júmaghúlov, Áytimova, Ahmetbekov, Kosarev, Smirnova, Syzdyqov, Zvoliskiy men Muradovtardyng milarynyng qyrtys-qyrtysyn әli kýnge sol kelmeske ketken Kenesting elesi kezip jýr. Ókinishti bolsa da shyndyq sol!

Al biyl ne istedik?

Biyl Alashtyng jýz birinshi jyly. Jo-joq, týk bitirgen joqpyz demeymiz. Azdy-kem atqarghan sharualar bar. Endi solargha toqtalayyq.

Biz «Alash» dep sóileymiz. Bizding shendi-shekpendilerding de auzynda «Alash» bar. Ókinishke oray, qúrghaq auyz, kópirme sózdi әrkim sapyrady. Al naqty iste she? Aytamyz, qazir.

«Aq jol» Alash ýshin ne istedi?

Qazaqstannyng qazirgi Parlamentinde «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy bar. «Aq jol» partiyasy Alashtyng izbasarymyz deydi, ózderin. Alash qayratkerlerining ruhyna arnap atqarghan sharualary da joq emes. Oghan kózimizdi júma almaymyz. Sózimiz súiyq shyqpas ýshin biz atalghan partiyanyng biylghy jylghy baghdarlamasyn qarap shyqtyq.

«Aq jol» Demokratiyalyq partiyasy jәne eldegi ahual» atty sayasy baghdarlamasynyng «Aq jol» partiyasynyng qazirgi zamandaghy róli men oryny» deytin tarauynda bylay dep jazylypty:

«Bizding partiya últtyq memlekettilikti qalyptastyrudyng irgeli negizderin qalaghan,  últtyq mýddelerimizdi әlemdik órkeniyetting ýzdik jetistikterimen úshtastyru negizinde, qazaq qoghamyn europalyq jolmen  janghyrtudy ózining maqsaty etken «Alash» últ-azattyqqozghalysynyn izbasary bolyp tabylady.  «Alash» qozghalysynyng bazalyq qúndylyqtary – últtyq derbestik, liyberalizm, demokratiya, jeke túlghanyng qúqyqtary men bostandyqtary, ónimdi naryqty ekonomika, etnostar men dinderding teng qúqyqtylyghy - bizding baghdarlarymyz bolyp  qyzmet etuin jalghastyrady». 

Ári qaray, «Qazaqstan halqynyng ruhany jәne mәdeny salalarynyng damuy» deytin tarauda:

«Alash» qozghalysy qayratkerlerining iydeyalyq kózqarastaryn zerdeleu jәne kópshilikke, sonyng ishinde orystildi auditoriyalargha da taratu jәne olardyng HHI ghasyrda, әsirese qazaqstandyq qoghamdy europalyq jolmen әleumettik, sayasy jәne ekonomikalyq janghyrtu bóliginde qajettiligi jóninde baghdarlama qabyldau», dep partiyanyng atqarugha tiyis sharalaryn ózine mindetteydi.

Mine, sol mindetti partiya qanshalyqty atqardy, biyl? Ret-retimen jazayyq:

2018 aqpan. «Orenburgskiy puti Ahmeta Baytursunova» atty kitaptyng túsau keseri boldy.  Alash ziyalylary Resey tarihshylarynyng nazarynda atty jiyny ótti. Onda  Orynbor memlekettik pedagogikalyq uniyversiyteti tarih kafedrasynyng mengerushisi, professor Sergey Lubichankovskiy men osy kafedra dosenti Tatiyana Tugay, Orynbordaghy «Bәiterek» qayyrymdylyq qorynyng jetekshisi Saule Sovhozovna, «Aq jol» partiyasynyng Almaty oblystyq filialynyng tóraghasy Meyrash Shynasylova, tóragha orynbasary Erlan Aqjolov qatysty.

2018 sәuir. «Aq jol» demokratiyalyq partiyasy 2018 jylghy «HHI ghasyrdaghy Alashtyng Aq joly» Jalpyúlttyq Bayqauynyng bastalghanyn jariyalady.

Azat Peruashev qughyn-sýrginge úshyraghan atalarynyng suretterimen sheruge shyghudy úsyndy

2018 mamyr. 31 mamyr –  sayasy qughyn-sýrgin men Asharshylyq kýni – «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng deputattary men Ortalyq kensesining qyzmetkerleri qughyn – sýrgin qúrbandaryna arnalghan «ALJIYR» qasiret kesheninde bolyp, gýl shoqtaryn qoydy. Mәjilis deputaty Azat Peruashev әriptesterine keleshekte osy kýni qughyn-sýrginge úshyraghan atalarynyng suretterimen shyghudy úsyndy. (Bessmertnyy polktyng analogy retinde)

2018 tamyz. Oral qalasynda alashtanushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty, Batys Qazaqstan innovasiyalyq-tehnologiyalyq uniyversiytetining professory Dәmetken Sýleymenovanyng «Jahansha Dosmúhamedov hәm qazaq avtonomiyasy» atty jana kitaby jaryq kórdi. Demeushilik jasap, kitapty shygharghan «Aq jol» partiyasy.

2018 qyrkýiek. Azat Peruashev Sankt-Peterburg Orman tehnologiyalyq uniyversiytetining rektoryna osy oqu ornynyng týlegi Álihan Bókeyhannyng memorialdy taqtasyn ornatu turaly úsynysyn joldady.

2018 qyrkýiek. «XXI ghasyrdaghy Alashtyng Aq joly» Jalpyúlttyq Bayqauyna úsynylatyn júmystardy qabyldau merzimi kópshilikting ótinishi boyynsha 2018 jyldyng 1 qarashasyna deyin úzartyldy.

2018 qazan. Ereymentau ónirinde Peruash Kәrimúlyna jәne Alash ústanymy ýshin qúrban bolghan arystargha arnalghan respublikalyq jarys ótti.

Peterborda Álihangha eskertkish taqta ornatylady

2018 qazan. «Aq jol» partiyasynyng úsynysymen Sankt-Peterborda Álihangha eskertkish taqta ornatylatyn boldy. Búl úsynysty, yaghny eskertkish taqta ornatudy «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev bastaghan parlamenttik fraksiya úsynyp, atalmysh Uniyversiytetting rektoryna arnayy hat joldaghan bolatyn. Nәtiyjesinde osynday sәtti de, quanyshty sheshim qabyldandy.

2018 qarasha. Aqtóbede «XXI ghasyrdaghy Alashtyng aq joly» atty jalpyúlttyq bayqaudyng ekinshi kezeni ótti.

2018 qarasha. Azat Peruashevtyng Álihan Bókeyhangha arnalghan estelik taqtany ornatu úsynysy boyynsha joldaghan hatyna Qazaqstan Respublikasynyng Reseydegi elshisi I. Tasmaghambetov jauap berdi.

Búdan bólek QR Parlamenti Mәjilisinin  «Aq jol» fraksiyasy byltyr da, biyl da deputattyq saual joldap, Últ kósemi Álihan Bókeyhan shygharmalarynyng tolyq jinaghyn jәne Alashtanushy ghalymdardyng 20-gha juyq zertteu enbekterin shygharugha budjetten qosymsha qarjy bóludi súrady. Nәtiyjesinde, biyl QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi atalghan shygharmalardy basyp shygharugha qúlyq tanytty.

Osy rette jyl sayyn dәstýrli úiymdastyrylyp kele jatqan «XXI ghasyrdaghy Alashtyng aq joly» atty jalpyúlttyq bayqauy jayly bir auyz sóz aitqanymyz jón bolar.

Biyl búl bayqaugha úzyn-yrghasy 150 adam qatysqan eken. Búl jýz elui Alash qayratkerlerining múrasyn zerttep jýrgen jiyrmadaghy jastar.

Rasynda, búl bayqaudyng sanalary kenestik kesir iydeologiyamen ulanbaghan, Alash arystaryn, Álihan Bókeyhan bastaghan Últ ziyalylaryn pir tútatyn Tәuelsiz sanaly azat úrpaqty tәrbiyeleude manyzy erekshe.

Alash qayratkerlerin úlyqtap, keler úrpaqqa nasihat etip jýrgen jalghyz «Aq jol» desek taghy jaraspas. Ýkimet, Halyqaralyq úiymdar men jekelegen azamattardyng da atqarghan az-kem sharualaryn aitayyq.

TÝRKSOY

TÝRKSOY halyqaralyq úiymy biylghy jyldy Maghjan Júmabaevtyng 125 jyldyghy men qyrghyz jazushysy Shynghys Aytmatovtyng 90 jyldyghyna arnady.

2018 aqpan. Týrki akademiyasy halyqaralyq úiymy (TWESCO) Astanada «Týrki әleminde túlghalar taghylymy» seriyasy boyynsha Alashordanyng 100 jyldyghyna oray «Alash әskeri: tarihtan taghylym» taqyrybynda ekinshi seminar úiymdastyrdy.

2018 aqpan. B. Ábdighaliyúlynyng «Alashordanyng әskery qúrylymy (1917-1920 jj.)» atty kitabynyng tanystyrylymy ótti. Tuyndynyng ishinde 11000 familiya kezdesedi.

2018 sәuir. Parijdegi YuNESKO-nyng shtab-pәterinde Michigan shtatynyng uniyversiytet professory Timur Kojaoghly ózining «Maghjan - ottyn, erkindik pen mahabbattyng aqyny» atty kitabyn tanystyrdy.

2018 qazan. Maghjannyng tandamaly tuyndylary qyrghyz tilinde jaryq kórdi.

2018 qazan. TÝRKSOY halyqaralyq úiymy Makedoniyanyng Skopie jәne Gostivar qalalarynda «Týrki әlemining úly perzentteri» atty halyqaralyq ghylymy konferensiyalar ótkizdi.

Onda Skopie qalasyndaghy Makedoniya memlekettik uniyversiytetining Týrkologiya bóliminde jәne Gostivar qalasyndaghy Vizion uniyversiytetterinde ótkizilgen konferensiyalardyng nәtiyjesinde Maghjan Júmabaevtyng múralaryn makedon tiline audaru kelisildi.

Jekelegen azamattar

2018 aqpan. «Tar zaman» telehikayasy Últtyq arnada nauryz aiynda kórsetile bastady. «Tar zaman» telehikayasy 14 epizodtan túrady. Onyng keyipkerleri - bir ghasyr búryn azattyq ýshin kýresken Alashorda qozghalysynyng kósemi men mýsheleri. Búl serialda jalpy 37 tarihy keyipker beynelengen.

2018 aqpan. Belgili tarihshy Berik Ábdighaliyding «Alashordanyng әskery qúrylymy» men «Voisko Alash» kitabyn elimizdegi әskery kafedrasy bar joghary oqu oryndarynyng baghdarlamasyna engizu úsynyldy. Úsynys avtory Mәjilis deputaty Abay Tasbolatov.

2018 sәuir. Belgili jurnalist Janbolat Mamay «Alash Resupblikasy jengende...» atty derekti filim әzirlep shyqty.

2018 mausym. Oralda aghartushy-oyshyl, Alash qayratkeri Ghúmar Qarash shygharmalarynyng ýsh tomdyghy tanystyryldy. Joba avtory - «Jayyq Press» JShS bas diyrektory Jantas Safulliyn.

2018 qarasha. «Alash tuy astynda» derekti filimi jaryq kórdi. Filiimning ssenariyin jazghan – Bolat Mýrsәlim. Rejisseri – Ergen Toqmurziyn. Filimning túsaukeseri qarasha aiynda Astanada ótip, oghan birqatar sayasatkerler men tanymal túlghalar qatysty. Filim QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi tapsyrysy boyynsha Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» AQ «El» produserlik ortalyghymen birlese otyryp týsirilgen.

Ýkimet pen jergilikti basqarushy organdar

Qyzylorda

2018 sәuir. Qyzylordada kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Mústafa Shoqay jayynda týsirilgen «Ardaghy edi týrkinin» atty derekti filim kórermenge jol tartty.

Pavlodar

2018 mamyr. Pavlodarda №25 jalpy orta bilim beru mektebinde ónirdegi túnghysh «Shәkәrimtanu» ortalyghy ashyldy. Ortalyq Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng 160 jyldyghy ayasynda jýzege asqan.

Qyzyljar

2018 mausym. Qyzyljarda Qazaqtyng úly aqyny, Alash qozghalysynyng qayratkeri Maghjan Júmabaevtyng 125 jyldy atalyp ótti. Ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótti. Konferensiyanyng ashyluynda sóz sóilegen oblys әkimi Qúmar Aqsaqalov ónirde aqynnyng mereytoyyna oray 450-den asa týrli shara ótkizilip jatqandyghyn atap ótti. Búdan bólek, Maghjan Júmabaevqa arnalghan ýsh kitaptyng túsauy kesildi.

2018 mausym. Maghjan Júmabaevtyng 125 jyldyghyna arnalghan poshta markasy shyqty.

2018 mausym. Petropavlda aqynnyng taghy bir eskertkishi ashyldy.

Almaty

2018 mausym. Almatyda 1920-30 jyldardaghy asharshylyq pen sayasy qughyn-sýrginge arnalghan «Alash arystary jәne asharshylyq» atty respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti.

Qaraghandy  

2018 tamyz. Qaraghandydaghy orta bilim beretin №41 mektepke qazaqtyng qogham jәne memleket qayratkeri Ahmet Baytúrsynovtyng aty berildi.

Bilim oshaghyna Alash ardaqtysynyng esimin beru QR Ýkimetining 11 tamyz 2018 jylghy №500 qaulysymen bekitildi.

Semey

2018 qarasha. Semeyde 8 mektepke tanymal túlghalar men «Alash» partiyasy qayratkerlerining esimi beriletin boldy.

Atap aitqanda № 49 mektepke qazaqtyng bas aqyny Abay Qúnanbaev,  № 3 mektepke jazushy Múhtar Áuezov, №2 mektep geolog-ghalym Qanysh Sәtpaevtyn, №34 mektep Kenes odaghynyng batyry, jazushy Bauyrjan Momyshúlynyn, №37 mektep Ybyray Altynsariyn, №39 mektep Álihan Bókeyhanovtyn, 47 mektep Ahmet Baytúrsynov jәne 29 mektep pedagog Tashbek Qútjanovtyng esimimen atalatyn bolady.

Týiin. 2016 jyly Últ kósemi Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghy men byltyr «Alashtyng 100» jyldyghyn jetim qyzdyng toyynday ótkizgen edik. Esesine biyl «komsomoldyng 100» jyldyghyn asqan daraqylyqpen toyladyq. Jәy toylap qoymadyq, jas óskin, jana buyn sanasyna kýshtep nasihattadyq. Ol jayly jogharyda egjey-tegjeyli aittyq, qaytalap jatpayyq.

Biz býgin biyl Alash qayratkerlerining ruhyna arnap, Alashqa arnap ne istedik, ne istey aldyq degen súraqqa jauap izdedik. Ony jogharydan kórdinizder. Biz biyl jasalghan júmystardy tolyq qamtydyq dey almaymyz. Eger atqarylghan sharualardyng ishinde aitylmay qalghany bolsa, tolyqtyra jatarmyz. Dese de aitpaghymyz mynau edi:

Biyl atap óterlik aituly datalar joq emes edi. Barlyghyn tolyq qamtymasaq ta, birsypyrasyn jazayyq. Bile jýrsin degen niyetpen, әriyne.

Biyl:

-qazaqtyng Úly aqyny, Alash qayratkeri Maghjan Júmabaevtyng 125 jyldyghy,

-qazaqtyng aqyny, aghartushy-demokraty Súltanmahmút Torayghyrovtyng 125 jyldyghy,

-qazaqtyng oishyl aqyny, Alashtyng atasy Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng 160 jyldyghy,

-Alash qayratkeri, ústaz, ghalym Halel Dosmúhamedovtyng 135 jyldyghy,

-Alashorda Ýkimeti tóraghasynyng orynbasary Halel Ghabbasovtyng 130 jyldyghy,

-Alashordanyng Jetisudan saylanghan mýshesi, zanger Bazarbay Mәmetovtyng 130 jyldyghy,

-Alashtyng halyq kenesinde kandidat bolyp saylanghan Erejep Itbaevtyng 145 jyldyghy,

-Alash qayratkeri, zanger Múqysh Boshtaevtyng 130 jyldyghy,

-Alashtyng halyq kenesinde kandidat bolyp saylanghan Sәlimgerey Núralyhanovtyng 140 jyldyghy,

-Jetisu ónirinde Alash qozghalysynyng jetekshilerining biri bolghan Satylghan Sabataevtyng (qújattarda Janeke, Japeke) 140 jyldyghy,

-Alash qayratkeri, «Aq jol» gәzetining redaktory Esim Bayghaskinning 125 jyldyghy,

-Batys Alashorda qayratkeri Baqytjan Baytaqovtyng 120 jyldyghy,

-qazaqtyng últshyl qyzy, Alash qayratkeri Aqqaghaz Dosjanovanyng 125 jyldyghyn

-Alashpen iydeyalas bolghan Mәshhýr Jýsip Kópeevting 160 jyldyghyn layyqty dengeyde atap óttik pe? Joq. Esesine biz «komsomoldyng 100» jyldyghyn toyladyq. Mine, jaghday solay...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

18 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2364
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661