Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Alasapyran 7393 33 pikir 26 Qarasha, 2018 saghat 10:09

Qazaq pen Benin últynyng taghdyry úqsas pa?

Aziya qúrlyghynda týrki tektes taypalar ishinde Reseyding otarlauyna qatty qarsylyq kórsetken qazaq halqy bolsa, Afrika jerinde otarlaushy Europamen alghash qaqtyghysqa týsken elderding biri osy Beniyn. Portugaldar Ýndistangha barar jolda eng aldymen Afrika jeri arqyly jýrip ótti dedik. Búl 1500 jyldardyng shamasynda europalyqtar myng jerden otty qaruy bolsa da qara qúrlyqqa ishkeriley ene almaytyn. Olar bar bolghany jaghalauda ornalasqan qalalardy ghana qorqytyp, sonda biylik qúrdy. Múnday territoriyalar Afrikanyng 10 payyzyna da jetpeytin. Al erkindik sýigish afrikalyq jauynger taypalar qúrlyqty oiqastap tirshilik ete berdi.

Amerika jerinde plantasiyalar qúrylyp, iri monopolist kompaniyalargha arzan enbek kýshi kerek boldy. Fizikalyq túrghyda әldeqayda quatty, som túlghaly afrikandyqtar taptyrmas qúldyng júmysyn jasay alatyn. Biraq esinizde bolsyn ol kezde qazirgidey qara nәsildiler qúl bolady degen týsinik atymen joq bolatyn. Sebebi soltýstik Afrikanyng qúl bazarlarynda ózi sary, kózi kók europalyqtar, orystar, gruzinder men cherkester, bolgarlar men rumyndar satylatyn. Endi Europa ýlken shyghyngha barmay-aq bas bildirilmegen osynau qara nәsildi erkekterdi satyp alu ýshin ailagha kóshti. Búl ýshin olargha deldaldar qajet edi.

Olar benindikterdi qaru-jaraq pen aqshagha satyp ala bastady. Al Benin biyleushileri Afrika týkpirinen topyrlaghan qúldardy portugaldargha ústap berip otyrdy. Jaghalaudaghy Europa kemeleri zar jylaghan alyp deneli qara adamdargha lyq toldy. Osylaysha iri kólemde qúl saudasy qalyptasty. Dalanyng taghy anynday tirshilik etken búl qara adamdar Atlanttyng jýrek ainytar aidynynda birneshe ay jýze otyryp Amerikagha jetkizildi. Jol boyy jýrekteri ainyp, tenizge ýirene almay palubada qúsyp, odan qalsa qojayyndarynyng shekten tys qataldyghy, bas bildirilmegen asaulardy qansha apta ash ústap azaptauynyng kesirinen әr kemedegi 100 adamnyng 70-i ólip tynatyn. Biraq búl saudagerler ýshin aitarlyqtay shyghyn emes. Sebebi 30 adamdy arzymaytyn aqshagha aiyrbastap alu biznesmenderdi odan әri bayytty. Osylaysha Amerikagha jetpey jatyp búl adamdar qúldyq psihologiyagha ýirene bastady.

Sonymen ómir boyy bostandyqta shalyqtaghan afrikalyq adamdar top-top bolyp qúldyqqa aidalyp kete bardy. Búl qasiretting bastamasy ghana. Benin әmirshileri eger bizde otty qaru bolsa biz býkil kórshimizdi baghyndyramyz sóitip damyghan Europa elderimen iyq tirestiretin kýnge jetemiz dep oilady. IYә, alghashqy jyldary bәri keremet boldy. Aq adamdar benindikterding qolyna qaru ústatyp, ózderi qyzyghyna qarap túrdy. Otty qarumen jaraqtanghan benindik әsker kórshilerin birinen song birin baghyndyryp aldy. Jaulap alu qorytyndysynda Benin naghyz әskery imperiyagha ainaldy.

Endi alyp imperiya qúldyray bastady. Baghyndyrghan jerler qanyrap bos qaldy. Sebebi  onda júmys isteytin adamdardyng bәri qúldyqqa satylghan edi. Sharuashylyq týgel derlik kýiredi. Azyp-tozghan júrt egin salyp, jer jyrtudy qalamady. Uaqytsha paydagha maldanghan biyleushiler qamsyz tirlikterin odan әri jalghastyra berdi. Qaru asynghan elden endi sharualar jan-jaqqa qasha bastady. Ontýstik Niygeriyada osynday qashqyndar qaptap ketti. Tipti Beninnen qashyp shyqqan Ginuva degen patsha úly osynday qashqyndardyng basyn qosyp Varry korolidigining negizin qalaydy. Osylaysha qúr qarugha iyek artqan bir kezdegi alyp imperiya Benin ózining qalay azyp-tozghan angharmay da qaldy. Aynalyp kelgende qúr sýlderi qalyp, birin-biri qyrghan júrtty aghylshyndar keldi de koloniyagha ainaldyrdy. Al Beninning aghylshyndargha qol sermeuge de qauqary qalmaghan-dy.

Osy tarihy sabaq bir kezderi bizding elshilerimiz Mәskeuge baryp, otty qaru alghanda biz eshkimning otaryna ainalmaghan bolar edik degen jalghan ýmitke elituge bolmaytynyn úqtyruy kerek edi. Sebebi qarudy paydalanyp, qalay adam óltirudi iygergenimizben ol qarudy ózimiz jasap shyghara almasaq, ózgening auzyna qarap telmendeumen ótemiz. Alysqa barmay-aq qoyayyq. Benin taghdyryn qaytalaghan janymyzda memleket bar. Búl – jongharlar. Shved tútqyny Renat osy bir kóshpendi halyqqa zenbirek qún, ony paydalanudy ýiretti. Múnyng aqyry ne boldy? Toz-tozy shyghyp, qansyraghan jauynger halyq jer betinen mýlde qúryp ketti emes pe?. Portugaldar Benin eline qaru ústatsa, orystar Jonghar eline múny bildirtpey jýzege asyrdy. Oqigha bylay órbigen edi.

Orystardyng I Petr patshasy biylikke kele sala shvedtermen soghysady. Poltova túsynda bolghan soghysta shvedting Renat esimdi ofiyseri orystargha tútqyngha týsedi. Osy tútqyn patsha jarlyghymen ózge audandargha emes, dәl jongharlarmen shekaralyq aimaqqa Yamyshev (qazaqsha Jәmish) bekinisin túrghyzugha attandyrylady. Ekspedisiyany Buhgolis bastap olar jolda kele jatqanda oirat qosyndaryna kezdeysoq úshyrap osy kezge deyin ym-jymy bir eki jaq soghysa ketedi. Jongharlar osynyng aldynda ghana Sibir shekaralyq shepterine qansha ret elshilik salghany, tipti Mәskeuge deyin baryp qaytqany belgili. Oirattar ne ýshin patsha adamdaryna shabuyldaydy? Sonymen ne kerek orys jasaqtary sheginip, Renat kezdeysoq tútqyngha týsedi. Oirattar arasynda 20 jyl ómirin ótkizgen Renat olargha búryn mýlde beytanys bolghan otty qarudyng qúpiyasyn ashty. Búl turaly Renattyng ózimen qúpiya kezdesken Resey elshisi L.Ugrumov bylay deydi:

«Shved ofiyseri Rinat 1729 jyly oirattargha 4 funttyq 15 dana zenbirek, kishi kalibrli 5 dana zenbirek, 10 funttyq qysqa stvoldy 20 jana zenbirek jasap berip, olargha qalay qoldanudy ýiretti».

Renattyng tútqyngha týsui kezdeysoqtyq pa, әlde qoldan jasalghan dýnie me? Búl jaghyn oqyrmannyng ózine qaldyrdyq.

Sebebi basty mәsele búl emes. Ghylym men janalyghy joq el týbi bodandyqqa týsetini anyq. Búl dәleldeudi qajet etpeytin aksioma. Ýnemi ainalysta bolmaghan nәrse týbi eskiredi. Eski nәrselerden, kóne dýniyelerden qútyla almasanyz jana nәrseler kelmeydi. Janadan kelgen biren-sarang dýnie qordalanyp qalghan eski nәrselerding qasynda óz qasiyetin joghaltady. Búl iyistenip ketken tamaqqa taza tamaqty aralastyrghanmen birdey dýniye.

Aqyr sonynda әbden qansyrap әli qúryghan benindikterdi Angliya, al jongharlardy Resey qalpaqpen qaghyp aldy. Ghylym men bilimge arqa sýiemegen elding taghdyry tragediyamen ayaqtalatyny bizge sabaq bolsa eken.

Rysbek Ramazanúly, tarihshy

Abai.kz

 

 

33 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2365
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661