Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
«Soqyr» Femida 2976 5 pikir 26 Qarasha, 2018 saghat 09:58

Myrzan Qayghynyng oghash oilary

Qostildilik degen aramzalyq sayasat qazaqty últtyq sanasynan, últtyq namysynan aiyrylghan, tili shúbarala, mәngýrt últqa ainaldyryp edi. Endi ýshtildilik qazaqty jer betinen búratola joyady. Oghan talaspay-aq qoyynyz. Biz sonyng bәrine shýkir dep, soghys bolmasa boldy dep, últtyq aqymaqtyqqa jol berip otyrmyz. Endi óte kesh qaldyq.

 

* * *

Qazaq býgingi alasapyran zamannan joyylyp ketpey aman qalamyn  dese ólse de, tirilse de, aitysyp-tartyssa da, tipti ashyq kýreske shyqsa da eng әueli Qazaq Elinde orystyng tilining emes qazaq tilining ýstemdigin ornatugha dereu kirisui kerek. Anau Putin 400-den astam últ túratyn býkil Reseydi bir ghana orys tiline baghyndyryp qoyghany az bolghanday, eki sózining birinde basqa elderde de orys tilin kókke kóteremin dep zirkildeydi. Al bizde orysqa qazaqsha sóileseng prokuraturagha, sotqa jauap beresin, júmystan quylasyn. «Elimizde tynyshtyq!» dep jýre ber qazaq.

 

*   *   *

Ýsh tilde sóileytin balada erjetken song ata-ana, últym qazaq, Otanym Qazaqstan degen úghym, týsinik bolmaydy. Biylik osynyng bәrin jaqsy bile túra ýshtildilik degen zalymdyq sayasatty әlde bir halyqaralyq qúpiya úiymdardyng tapsyrmasymen qazaqty jong ýshin, dúshpandarymyzdyng aqylymen engizip otyr.

 

*   *   *

Biz eng әueli Allany sosyn Qúrandy, sosyn Payghambardy, sosyn Zandy, sodan keyin baryp Elbasyn qúrmetteuimiz kerek. Jәne әueli Allany, sosyn Qúrandy, sosyn halyqty, onyng ishinde jergilikti halyqty aldymen qúrmetteytin Elbasyn qúrmetteuimiz kerek.

*  *  *

Qúdayym Qazaqstandy tonqalang asyrmasang taqtan týspeytin, atyp tastamasang attan týspeytin adamdar basqaryp otyrghannan saqtasyn.

*  *   *

Qazaqstanda paryq-parasatsyz adamdargha da «Parasat» ordeni qadir-qúrmetsiz adaamdargha da «Qúrmet» ordeni, jatyp isher jalqaugha da «Enbek Eri» ataghy berile beredi.

*  *  *

Qazir halyq arasynda sanatta joqtar Senatqa kiretin boldy.

*  *  *

Qazir Memlekettik syilyq iyegeri atanghan keybir aqyndardyng poeziyasyn oqyghanda «bәigide  esek ozghan zaman boldy» deging keledi.

Jelep-jebep jatatyn

Namys ta bir pir-baba

Ar-úyatty satatyn

Syilyq qúrghyr púl ghana

*  *   *

Bereketi ketken elding reketi de deputat bolatynyn kórdik.

** * *

Qazaqstanda Qúdaygha til tiygizgen adamgha sot joq, al bir oblys ne audan әkimine, qattyraq birnәrse aitsang ne sottalasyn, ne úshty-kýili habarsyz joq bolyp ketuin, ne «avariyadan» qaytys boluyng mýmkin.

 

*  *  *

Qazaqstanda qazaq mýddesin aitatyn til bar edi, biraq ony tyndaytyn qúlaq joq bolghasyn ol til ýsh jerden kesilip, ýshke bólindi. Sonyng bәrin oilap otyryp:

Aldymyzda búldyr ómir, búldyr el,

Átteng sony kim týsiner, kim biler?

Oyyn qoyyp, oigha alghanyn istep jýr

Zamanauy tazylar men týlkiler, - dep kýbirledim. Qolymnan ne keledi, búdan basqa?

***

Aqynnyng azamattyq, adamgershilik jәne bilim dengeyi qanday ekenin onyng ne jazyp jýrgenine qarap ap-anyq kóruge bolady. Onyng ózi qanday bolsa, óleni de sonday bolady. Qazir biylik basyndaghylar men jaghympazdar sosyn nadandar «Birlik bar jerde tirlik bar» degendi elinde, ainalanda qanday óreskeldikter bolyp jatqanyn kórseng de kórmegen bol, bas iyzep, qol kóterip qúptay ber de  týsindir otyr.

***

Búryn qazaqtar ýige  kirgen jylannyng basyna aq qúiyp shygharyp salatyn-dy. Qazir Qazaqstangha kelgen qay jylannyng da basyna múnay qúiyp, qúshaghyna-qyz, qaltasyna dollar salyp shygharyp salamyz. Jәne olardy ózimiz shaqyryp alatyn boldyq.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz

5 pikir