Beysenbi, 19 Mamyr 2022
Janalyqtar 4096 0 pikir 14 Mausym, 2009 saghat 19:21

«Býgingi kýn: qazaq dramaturgiyasy jәne teatr repertuary»

 

 

Ótken aptada Qazaqstan Jazushylar Odaghy «Býgingi kýn: Qazaq dramaturgiyasy jәne teatr repertuary» atty taqyryptaghy ýshinshi plenumyn ótkizdi. Búl sharagha Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed, Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi bólim mengerushisining orynbasary Álibek Asqarov, Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining Aqparat jәne múraghat komiytetining tóraghasy Bauyrjan Omarov syndy aituly azamattar qatysty. Plenumda jazushy-dramaturgter, teatr synshylary men rejisserlar óz oilaryn ashyq aityp, teatr ónerining damuy jóninde keleli pikirlerin ortagha saldy.
«Teatr óneri arqyly Respublikamyzdy býkil әlem tanyghan el dәrejesine kóterip, býgingi zamangha say órkendeuimizge tolyq mýmkindik bar. Búl irgeli mindetting jýzege asuyna qalamger-dramaturgterimiz de óz ýlesterin qosyp keledi. Bolashaqta da qosa bermek. Qosugha tiyis. Óitkeni, teatr ónerining qaynar kózi men arqauy – últtyq dramaturgiya», – dep sóz bastaghan Jazushylar odaghynyng basqarma tóraghasy Núrlan Orazalin HH ghasyr qazaq qauymy ýshin jauapty kezeng bolghanyn, janghyru, qayta órleu, jasarudy qazaq óneri bastan keshkenin, sol kezde qazaq teatry ózining qarlyghashtaryn úshyra bastaghanyn, jetkizdi. «Biz teatrdy halyqqa sózimiz ótetin, halyqqa jan-dýniyemizdi jarqyratyp ashyp beretin birden-bir altyn arqauly kenistik dep baghalaytyn edik. Jahandanu deytin dәuirde teatrdyng jana kezeni bastaldy. Sonyng týiindi sәti sәuirding 9-y kýni Lermontov atyndaghy memlekettik orys drama teatrynda Elbasynyng teatr qayratkerlerimen bolghan jiynynda ashyq bayqaldy. Núrsúltan Nazarbaev teatr, repertuar, dramaturgiya jóninde, jana dәuirde qalay jazugha bolady, jana qaharman kim degen súraqty bizge tótesinen qoyyp, úiymdastyru sharalaryn qalay atqarugha bolatynyn aldymyzgha tartty. Bizding kópten josparlap jýrgen búl basqosuymyz sonyng jalghasy tәrizdi bolyp otyr», — dedi Núrlan Myrqasymúly.
Jazushy-dramaturg, Qazaqstan Jazushylar odaghy dramaturgiya kenesining tóraghasy Súltanәli Balghabaev: «Úlan-asyr, kól-kósir qazaq әdebiyetinen jaqsy piesa tabylmaydy degenge senu qiyn. Tipti ótken jyly Mәdeniyet jәne aqparat ministrligining arnayy memlekettik grantyna ie bolyp, ýzdik shyqqan onnan astam belgili dramaturgterding jana piesalarynyng bir-ekeuine ghana bolmasa, qalghandaryna 50 teatrymyzdyng sahnasynan oryn tiymepti. Tapsyrma boyynsha konkurstarda jenimpaz bolghan shygharmalar elimizding teatr sahnalarynda kóptep qoyylugha tiyisti emes pe”, — dep jiylghan kópshilikke saual tastady. Múny Elbasy sózin de eleme¬gendik dep týsinetinin de jetkizdi. Qazaq dra¬maturgiyasy men teatr repertuaryna qatysty ózekti problemalardyng birtindep rettelip sheshilui orayynda monitoring jýrgizu, jas rejisserler men jas dramaturgter tolqynyn tәrbiyeleu, piesalargha layyqty qa-lamaqy tóleu, dramaturgiyalyq shygharmalargha memlekettik konkurs jariyalaudy jalghastyru, dramaturgiya kenesining júmysyn jaqsarta týsu mәselelerin nazardan tys qaldyrmady.
Al, Qazaqstannyng Halyq jazushysy Dulat Isabekov: «2030 jyly qazaq әdebiyetinde dramaturg bolmay qaluy mýmkin. Óitkeni, qazir 40 jastaghy dramaturg joq. Sausaqpen sanarlyq qana qaldy», — dep aghynan jaryldy. Onan son, dramaturgterding audarma piesa qonggha әues teatr basshylaryna ókpesi baryn jetkizdi. Búl syngha oray Gh.Mýsirepov atyndaghy akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynyng diyrektory Talghat Temenov «bizde býgingi kýndi aishyqtap beretin jaqsy dramaturgiya joq» dedi. Sonymen qatar, balalar men jasóspirimder teatrynyng basshysy teatr problemalarynyng býgin ghana tuyndamaghanyn, talay jyldardan beri qordalanyp kele jatqandyghyn algha tartty. «Teatr problemasy 30-50-shi jyldarda da bolghan, aldaghy uaqytta da bola bermek», — dey kele, jazushylardyng teatrgha siyrek keletinin, sóite túra syn aitatynyn jetkizdi. Belgili teatr synshysy Áshirbek Syghay bolsa: «Qazaqtyng әdebiyeti bay. Inssenirovkagha jýginu kerek. Ádeby montajdaugha baru kerek. Qazir kýnkóris spektaklideri qaptap ketti. Elimizding 7 teatry rejissersyz otyr. Teatr salasynda jýie joq, teatr men dramaturgiyada baylanys ýzilgen», — dep ashy shyndyqtyng betin ashty. Belgili teatr synshysy, professor Baghybek Qúndaqbaev: «Oblystardaghy teatrlardyng ne istep, ne qoyyp jatqandyghynda eshkimning sharuasy joq. Eki bas teatrymyzda qyrghyz dramaturgterining spektaklideri qoyylyp jatyr. Al Bishkekke barynyzshy, qyrghyz teatrlarynda bizding qoyylymdar kórsetiledi me eken?», – dedi. Rejisser Áubәkir Rahimov Jazushylar odaghynyng dramaturgiya kenesi men teatrlardyng birlesip júmys isteuin úiymdastyru qajet¬tigine nazar audardy.
Plenumnyng sonyna qaray Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne aqparat ministri Múhtar Qúl-Múhammed talqylanghan mәselege baylanysty óz oiyn bildirdi. «Elbasymyz bәsekege qabilettilik turaly últtyq iydeyany aitqan edi. Ol — ekonomikanyng ghana emes, negizinen últtyq ónerdin, últtyq mәdeniyettin, últtyq әdebiyetting bәsekege qabilettiligi. Býgin¬gi zamanda bizding qazaq siyaqty halyqqa bilim-ghylymnyn, parasattyn, ruhaniyattyng biyiktigi kerek. Dulat Isabekov piesasy¬nyng shetel sahnalaryna jol ashuy bizding ónerding de bәsekege qabilettiligin aiqyn kórsetedi. Qazaq dramaturgiyasynda toqyrau eshqa¬shan bolghan emes, aldaghy uaqytta da boldyrmaymyz. Jaqsy piesalar¬gha “Tәuelsizdik tolghauy” degen atpen konkurs jariyalauymyz sonyng aighaghy» — dey kele sheshimin tappay túrghan birneshe mәselening týiinin tarqatty. Ministrlik janynan jeti adamnan túratyn Kórkemdik kenes qúrylatyn boldy. Oblystyq teatrlargha da osy taraptan piesa úsynu qarastyrylmaq. Teatr mәselelerin jazatyn jurnal biyldan qalmay shyghugha tiyisti. Basqa tilderden ýzdik piesalar audaryp, kitap etip shygharudyng da jaghdayy jasalmaq.
Osy sәtte Elbasynyng biylghy sәuir aiyndaghy teatr qayratkerlerimen kezdesui eske oralady. Sol kezdesude Núrsúltan Ábishúly: «Otandyq teatrlardyng reper-tuaryna tәuelsizdikting biyik talaptaryna say, osy zamanghy taqyryp¬targha jazylghan, kórkemdik sapasy joghary jana piesalardy kóptep alu kerek», — dep atap kórsetip, sahna ónerin jana biyikterge kóteru jónindegi negizgi maqsat-mindetterdi belgilep bergen edi. Búl sonyng jalghasy bolghay!

 

Aqan BIRLIK
«Ana tili» gazeti 12 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1085