Júma, 20 Mamyr 2022
Kýbirtke 5054 1 pikir 9 Qarasha, 2018 saghat 09:09

Azghyndyqtyng alty terezesi

Shynynyzdy aitynyzshy, siz neni elestettiniz? Ýiinizde jaltyrap túrghan plastikalyq terezeni me? Jo-joq, biz basqasha, sәl qorqynyshty Overton terezesi turaly  aitpaqpyz. Dýniyedegi eng soraqy, túrpayy degen úghymdardy biraz uaqyt ótken song jaqtap shyghugha bolady eken. Búl teoriyanyng túsauyn amerikalyq әleumettanushy Djozef myrza 1990 jyly kesip beripti.

Sózding qysqasy, azghyndyqty aqtap alu ýshin Overtonnyng alty terezesinen ótuiniz kerek.

Birinshi tereze – «Aqylgha qonymsyz» kezen

Qazirgi damyghan da, damushy da memleketterding әleumettik problemasynyng bir túmsyghy transseksualizmge tirelip túr. Biraq, olardyng eshqaysysy «jynysyn auystyrghandardy» op-onay qabylday alghan joq. Búl qúbylysty psihikalyq auytqu, auru dep baghalap, ol jayynda mýlde jaq ashpaugha tyrysty. Ózining tabighy jynysynan bas tartu jyndynyng sandyraghy siyaqty kórindi. Olardy qoghamnan alastatty, ata-anasy bas tartty. Sondyqtan, búl kezendegi azghyndyqtyng ýlesi  0%-dy ghana qúrady.

Ekinshi tereze – «Radikaldy» kezen

Solaysha erkekten әielge, әielden erkekke ainalghysy keletinder búl tústa ashyq shabuylgha shygha bastaydy. Ózderining ózgelermen teng qúqyly bola alatynyn, olardy kemsitpeu, shettetpeu kerektigin algha tartyp, alandarda attan salady. Qogham nazaryn osynday jolmen audaryp, transeksualdar tarihyn qúlaqtargha tyqpalaydy. Sol kezde sosiumda «Okazyvaetsya, eng alghashqy jynysyn auystyrghan adam Daniyalyq suretshi eken. Ol jayly filim de týsirilipti», «Bilesing be, Kim Kardashyannyng ógey әkesi 66 jasynda әielge ainalypty» degen әngimeler janbyrdan keyingi sanyrauqúlaqtay qaptay týsedi. Oghan qatysty arnayy psihologtar men medisina mamandarynyng da pikirleri qúlaqqa shalynady. Búryn ol taqyrypty jiyirkenishti sanaytyn halyq endi oghan qyzygha bastaydy. Jaylap-jaylap olar janalyqtardan jyltyndap kórinip, sayttarda sayran sap jýredi. Sóitip sensasiya qughan telebaghdarlamalardan da boy kórsetedi. Sonan song el ishinde «Masqara, «Áyel baqytyna» transvestit kelipti», «Astanada bir transeksual qyz polisiyagha týsip qalypty, KTK-dan kórsetti» degen әngimeler jayylyp, «Shok! Jagha ústatty! «Óz oiym» baghdarlamasynda jynysyn auystyrghan Gayane atty jigit otyr» degen frazalar feysbukta jarysa jazylyp jatady. Júrt olardy jek kórse de, qarap, tyjyrynsa da tyndap otyrady. Azghyndyqtyng aty jayylu ýshin ony ýzdiksiz aityp otyrsa jetkilikti. Eng bastysy, búryn aqylgha qonymsyz bolghan ol ekinshi terezeden de osylay op-onay ótip ketedi. Ýles salmaghy 10% !

                  

Ýshinshi tereze – azghyndyqty týsinuge úmtyldyrushy kezen

Sol baghdarlamalargha kelgen transseksualdar ózining baqytsyz balalyq shaghy, eresekterding jasaghan zorlyghy, ainalasyndaghy qiyndyqtar turaly ayanyshty әngimelerin ýzip-ýzip aityp beredi. Sóz arasynda «Kishkentay kezimde ózimning basqasha ekenimdi sezine bastadym. Qatty qinaldym. Álemde jalghyz qalghanday boldym. Óz-ózime qol júmsaghym keldi. Men de osynday bolam dep oilagham joq. Taghdyr shyghar. Mandayyma jazylsa, qaytem?!» dep kóz jastaryn bir syghyp alady. Sodan keyingisin «Men siyaqty ózin jalghyz sezinetinder kóp. Biz de adambyz ghoy, bizding de ómir sýruge qúqymyz bar» dep týiindeydi nemese «Ne istesem de, ózim bilem! Maghan júrttyng pikiri manyzdy emes! Aqyl aitpandar» dep agressiyasyn kórsetedi. Ony kórgen adamdardyng pikiri ekige jarylady.

Biri: «Búlardy qúrtu kerek! Olar qoghamdy, úrpaqtyng sanasyn ulaydy», «Moldagha kórsetip, jynyn qaghyp alsa ghoy», «Múndaylardy nasihattaytyn arnalardy toqtatpasa, azghyndyqtyng aty shygha beredi!» dese, ekinshisi:

«Olardy da týsineyik! Bala kezinde zorlyq kórgen son, osynday bolghan ghoy», «Búlardy emes, kishkentaylardyng taghdyryn oirandaytyn pedofilderdi jazalau kerek!», «Shynymen, әrkim qalay qalasa, solay ómir sýredi», «Adam óltirmese boldy, jýre bersin» degen advokattyq aqtau sózder aitady. Oppa! jasasyn, týsinistik! Endi olardy jazghyratyndar azayyp, jaqtaytyndar artty.  Jetistik–20% !

 

Tórtinshi tereze – Aqylgha qonymdy kezen

Búl kezende azghyndyq tolyghymen aqtalyp shyghady. Olardy qoldaytyndar sany kýnnen kýnge artady.

«Ár tәuelsiz adam óz taghdyryn ózi sheshedi»

«Europada LGBT-lar (lesbi, gey, biyseksual, trans) erkin ómir sýredi  ghoy. Olardyng qúqyghyn zang da qorghaydy»

«Kim qalay ómir sýrse de ózi biledi. Birudi aiyptaytynday, kinә taghatynday biz kimbiz?» tәrizdi pikirdi ekining biri aityp jýredi. Al oghan әli de týbegeyli qarsy adamdar artta qalghan, tym «staromodnyi» sanalady. Búryn qoghamnan tek mazaq pen agressiya kóretin transseksualdar endi emin-erkin jýrip túratyn bolady. Óitkeni, olargha baghdarshamnyng jasyl týsi janyp túr. Azghyndyqtyng dәureni osylay saltanat qúra bastaydy. Qorjynda 30% !

 

Besinshi tereze – azghyndyqty tanymal etu

Sonymen ne deseng de, trasseksualdardyng aiy onynan tuyp túrady. Biraq, qogham aidaladaghy Berik pen Serikting jynysyn auystyrghanyn ne qylsyn?! Olardyng nazaryn audaru ýshin tanymaldyq kerek. Jaylap el sýietin júldyzdar, sportshylar,  әrtister kaming-aut jasay bastaydy (ózining jynysyn auystyru turaly ashyq aitady). Olardyng jay ómirining ózin kýnde talqylap jatatyn júrt odan sayyn qyzygha týsedi. Transseksualdar jayynda aitu modagha ainalady. Odan keyin,

«Bilesing be, Europanyng eng tanymal modelideri jynysyn auystyrghandar eken»

«Ony qoyshy, «Matrisa»degen filim bar edi ghoy. Sonyng ssenaristeri, apaly-sinili Vachovskiyler búryn erkek bolypty ghoy»

«Taylandta trasseksualdar arasynda súlulyq bayqauy ótedi eken» degen әngime aitylsa, eshkim tanghalmaytyn bolady. Álemning eng tanymal adamdary op-onay erkekten әielge, әielden erkekke auysyp jatqanda, Serik pen Berikting boyjetken bolghysy keletini kimdi tanyrqatsyn.

Solaysha, trasseksualdyq tórge shyghady. Olargha júrt qyzygha qaraytyn jaghdaygha jetedi. Sary basylymdar men shou baghdarlamalardyng «júldyzdy» qonaqtary da solar bolady. Jetistikting ýlesi–50%. Mine, kórsetkishting kókesi!

 

Altynshy tereze – Azghyndyq sayasatta!

Ábden tanylyp alghan olar ózderi siyaqty «jalghyzsyrap» jýrgenderdi qorghau ýshin sayasy biylikke úmtyla bastaydy. Ózderi kórgen azapty keyingi «izbasarlary» kórmeu ýshin olar baryn salyp baghady. Transseksualdardyng qúqyghyn qorghau, olardy saylaugha qatystyru, jynysyn auystyrghysy keletinderge qoldau kórsetu siyaqty «manyzdy» mәseleler endi minbelerde aitylyp, konferensiyalarda talqylanady. Odan keyin «ózin basqasha sezinetin», «erkek bolugha ata-anasy qarsy», «ózining jynysyn jek kóretinder» kýrt kóbeye bastaydy. Eger aryz-tilekteri oryndalmay jatsa, Amerikadaghy LGBT-lardyng qúqyghyn qorghaytyn úiymdargha shaghymdanady. Mine, osy tústa Overtonnyng altynshy terezesi aiqara ashylady da, azghyndyqtyng aty aspandaydy. Odan keyingi kórsetkishting qalay sharyqtaytynyn aitudyng ózi qorqynyshty. Búryn olardyng atyn estise tyjyrynatyn júrt endi kóshede kezdesken jauyryndy boyjetken men biyazy bozbala kórse, tanghalmaytyn bop alady.

P.S. Qazaq búryn jamanatty aitsa, kóbeyedi dep, azghyndyqty auyzgha almaytyn bolghan. Al qazir aitsang da, aitpasang da aramyzda transseksualdardyng bary ras. Overtonnyng alty terezesin ashpasaq ta, tórtinshisinen syghalap túrugha shamamyz jetip túr. 2009 jyldan beri elimizde jiyrmadan asa qyz-jigit jynysyn auystyrghan.  Olardyng ishinde intimdik qyzmet kórsetip, payda tauyp jýrgenderi de joq emes. «Auruyn jasyrghan óledi». Baqytymyzgha qaray azghyndyq tanymal bolatyn, ol sayasatqa aralasatyn kezeng elimizge kele qoyghan joq. Sol terezelerdi eshkim tyqyldatyp qaqpau ýshin ne isteymiz?! Endigi saual osy bolsa kerek!

Ásem Qúlmanova

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1094