Sәrsenbi, 18 Mamyr 2022
5748 9 pikir 31 Qazan, 2018 saghat 15:59

Keybir әpkeler Veronskayadan ýlgi alsashy...

Tәuelsizdik aghanymyzgha shiyrek ghasyrdan assa da, memlekettik tilding mәrtebesin әli tórge shyghara alghan joqpyz. Memlekettik tilge mensinbey qaraytyn shendiler biylikte órip jýr. Jaqynda ghana Almaty jastarymen kezdesken senator Darigha Nazarbaeva "orys tilin úmytpay, Qytay tilin ýirenulerindi talap etemin" dep aidy aspangha shygharghan edi. Al, qarshaday ghana orys qyzy Mayya Veronskaya "Qazaq әdebiyeti" gazetine súhbat berip, tilimizding jayyna alandaytynyn bildiripti. Qany qazaq dep jýrgen әpkemiz, "orys tilin úmytpa, qytaydyng tilin ýiren" dep jýrgende Veronskayanyn "býkil sanaly ghúmyrymdy qazaq tiline arnadym" deui neni bildiredi? Osy saualgha oqyrman jauap izdesin dep, atalghan maqalany kóshirip basudy jón sanadyq.

Abai.kz aqparattyq portaly

Mayya Veronskaya: Meni telejýrgizushi etken – qazaq tili!

Ózge últ ókili bolsa da óz tilinen jerigen qazaqtargha ýlgi bolugha layyq belgili telejýrgizushilerdin  súhbatyn nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz. "Qazaq әdebiyeti" gazetinde jariyalanghan búl súhbatta memlekettik tildi keybir qazaqtardan artyq biletin Mayya Veronskaya men Irina Ten til turaly túshymdy oilaryn ortagha salghan.

QR Tilderdi damytu men qoldanudyng 2011-2020 jyldargha arnalghan Memlekettik baghdarlamasy bar. Baghdarlamany iske asyru merzimi ýsh kezenge bólingen. Qazir sonyng 2017 – 2020 jyldardy qamtityn ýshinshi kezeni. Jospar boyynsha memlekettik tildi mengergen túrghyndardyng ýlesi 2020 jylgha qaray 90 payyzdy qúrauy tiyis.

Osy baghdarlama ayasynda, talay jyl telearnada birge júmys istegen eki dosym – Mayya Veronskaya jәne Irina Tenmen әngimelesuding sәti týsti.

– Qazaq tilin qashan jәne qalay ýirendin?

– 1991-93 jyldardyng basynda bolashaghyn Qazaqstanmen baylanystyrghysy kelmegen basqa últ ókilderi birden buynyp-týiinip tarihy otandaryna tartyp otyrdy emes pe? Al әkem Qazaqstandy óz otbasynyng bolashaghynan bólip qaraghysy kelmegeni bolar: «Biz osy elde qalamyz, eshqayda kóshpeymiz.  Mayya, sen mindetti týrde memlekettik tildi biluing kerek! Sondyqtan  qazaq mektebine auystyrsaq qalay qaraysyn?» - dedi. Men әkemning aitqanyn qúptap, qarsy emestigimdi bildirdim. Sóitip, besinshi synyptyng jana oqu-jylyn Shoqan Uәlihanov atyndaghy №12 qazaq mektebinde bastadym. Qazaq tilimning dengeyi «tereze», «taqta», «bor» degen siyaqty jekelegen sózdermen shekteletin. Ákem: «Qoryqpa qyzym, qolymnan kelgenshe men saghan kómektesemin, bilgenimdi týsindiremin, bilmegenimdi qazaq dostarymnan súraymyz. Ári qaray sen ózing alyp kete alasyn!» dedi. Mine, osylay mening aldaghy taghdyryma baghyt-baghdar bergen alghashqy qadamymdy jasadym. Álbette, otbasynda tek oryssha sóilesemiz. Sondyqtan bastapqyda sabaqtarda sheteldik azamat siyaqty eshteneni týsinbey otyrdym. Shamamen 2 aidan keyin sanama sanylau týse bastady, biraq  oqu jylynyng sonyna deyin  sabaqty oryssha aitatynmyn, әsirese qazaq әdebiyetinen qinaldym. Bir jaqsysy, ata-anam meni qazaqsha mektepke barasyng dep zorlaghan joq, tek «Barasyng ba?» dep aldymen menimen sanasty. Sodan bolar, qansha qiyn bolsa da, ishtey eshqanday qarsylyghym bolmaghan, tezirek qazaq tilin mengeruge tyrystym.

– Otbasynda ózinnen basqa qazaqsha sóileytin jan bar ma?

– Ákem lingvist, audarmashy, aghylshyn, nemis tilderinen audarma jasaghan. Týrki tilderinen habary mol, biraq, jetik bildi dep aita almaymyn. Basqalary bilmeydi. Anam Reseyde dýniyege keldi. Instituttan keyin qazaq jerine keldi. Bir qyzyghy, anam ózi qazaqsha bilmese de, mening efirlerimdi qaldyrmay qaraydy. Ýnemi óz oiyn bildirip, júmysyma qyzyghady. Kezinde meni qazaqshagha bergenin ýnemi maqtanyshpen aityp jýr. Mening barlyq jetistikterime maqtanady.

– Joghary oqu ornynda qazaq bóliminde oqydyng ba?

– Besinshi synypqa deyin orys mektebinde oqydym, odan keyin qazaq mektepte. Abay atyndaghy Qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiytetining Qazaq filologiya fakulitetinde, audarma bóliminde bilim aldym. Yaghni, qazaqsha oqydym. Mektep pen uniyversiytetti qyzyl diplommen bitirdim. Mektepte jalghyz men ghana kók kózdi aqqúba bolyp jýrdim. Al, uniyversiytette, fakulitette menen basqa Sveta esimdi qyz oqydy. Arab bóliminde. Al qazir kóptegen ózge últ ókilderi balalaryn qazaqsha oqytyp jýr. Halyqtyng oi-sanasy ózgerip jatyr.

– Mamandyghyna tolyghyraq toqtala ketshi?

– Audarmashymyn, qazaq tilinen orys tiline jәne kerisinshe. Biraq, uniyversiytetti bitirgeli mamandyq boyynsha júmys istemedim. Birden televiydeniyege shaqyrdy. Mektepte oqyp jýrgen kezimde audarma jasap, aqsha tabatynmyn. Ákem ekeumiz birge júmys isteytinbiz. Ol qújattardy aghylshyn, nemis tilderinen orys tiline audaratyn, al men orys tilinen qazaq  tiline audaratynmyn, sóitip birlesip aqsha tabatynbyz. Segizinshi synyptan bastap oqumen qatar júmys istedim. Sodan bolar, әkem siyaqty audarmashy bolamyn dep oilagham. Biraq, taghdyrym basqa bolyp shyqty. Mening negizgi maqsatym, qazaq tilin nasihattau, qazaq tilin mengeru - әr adamnyng qolynan keletinin ózimning mysalymmen kórsetu dep týsinemin. Taghdyrdyng jazghany osy. Jәne búl isti abyroymen atqarugha tyrysamyn. Meni telejýrgizushi etken qazaq tili. Sondyqtan da qazaq eline mening alghysym sheksiz.

– Qazir qayda, kim bolyp júmys isteysin?

– Uniyversiytetti bitire salysymen televiydeniyege júmysqa kirdim. Mine, sodan beri osy salada júmys istep kele jatyrmyn. Dәl qazirgi kezde dekrettemin. Ýsh balam bar. Kenjem 2 ailyq.

– Óz tilindi jaqsy bilesing be?

– Men qazaq tildi jurnalispin. Osy uaqytqa deyingi býkil sanaly ghúmyrymdy qazaq tiline arnadym. Mektepte, uniyversiytette qazaqsha oqydym. Qazaq redaksiyalarynda júmys istep kele jatyrmyn. Sondyqtan osy súraqqa qalay jauap bererimdi bilmey túrmyn. IYә, bilemin. Biraq, mening ómirim tikeley qazaq tilimen baylanysty. Men jetken jetistikterding barlyghy qazaq tilining arqasynda!

– Ózge tilderden taghy qanday tilderge jetiksing nemese ýirenip jýrsin?

– Mektepte aghylshyn tilin terendetip oqydyq. Emin-erkin sóileytinmin. Qazir shetelge shyqqanda aghylshynsha kóbirek sóileuge tyrysamyn. Kez kelgen til praktikany qajet etedi.

– Kitap, gazet-jurnal oqisyng ba? Oqysan, kóbine qay tilde?

– Kórkem әdebiyetti kóbine qazaqsha oqimyn. Janalyqtardy ghalamtordan qazaqsha oqimyn. Taghy psihologiyagha qyzyghamyn, psihologiyalyq kitaptardy oryssha oqimyn.

– Salystyrmaly týrde songhy on jyldy alayyq. Memlekettik tildi mengergen dostaryng az ba, kóp pe?

– Songhy jyldary qazaq tiline degen betbúrys әldeqayda jaqsyraq. Búghan deyin balany ne orys, ne qazaq mektepke beretinin bilmey, ekioyly bolyp jýrgen ata-analar endi birauyzdan qazaq synybyna berip jýr. Ózge últ ókilderi de qazaq tilin mengeruge kóp kónil bólude. Eresek adamdardyng ózderi asa jaqsy bilmese de, balalardyng bilgenin qalaydy. Repetitor jaldap qosymsha sabaq alyp jýr. «Qazaq tili balamyzdyng bolashaghyna qajet» degen sózderdi songhy kezde jii estip jýrmin.

– Ana tilin bilmeytin jandargha kózqarasyn?

– Men qazaq tilin jetik mengeru ýshin kóp uaqytymdy arnadym. Áli kýnge deyin tolyq mengere almadym. Sondyqtan basqagha syn aitugha asyqpaymyn.

– Otbasynda qay tilde sóileysinder?

– Ókinishtisi, otbasymyzda menen basqa eshkim qazaqsha bilmeydi. Alayda, balapandarymdy qazaqshagha ýiretip jýrmin.

– Bolashaqta Qazaqstannan ketu oiynda bar ma?

– Joq, onday oy joq! Otan – әr adamnyng jýregine jyly tiyer qasiyetti sóz. Mening Otanym - Qazaqstan. Osy jerde dýniyege keldim, osynda ómir sýrip kelemin, óz jerimdi, halqymdy sýiemin. Eshqayda ketkim kelmeydi. Tarihy Otanym – Reseyde, әriyne, boldym, alayda ol jaqtyng mentaliyteti mýldem basqa. Ayyrmashylyghy jer men kóktey. Maghan jaqpaydy. Adamdardyng basym kópshiligining jýzderi suyq. Bizdegidey, aq jarqyn emes. Qazaq halqy keng peyildi, bauyrmal halyq.

– Bos uaqyt qalay ótedi?

– Býginde bos uaqytym mýldem joq. Televiydeniye, kino salasyndaghy týrli sharalargha qatysyp, qalghan uaqytymdy otbasyma arnaymyn. Ýsh bala degen onay emes eken.

– Mayya, әngimene kóp raqmet! Otbasyng ósip-óne bersin!

 ÐšÐ°Ñ€Ñ‚инки по запросу ирина тен

Bolashaqta balalarym qazaq tilin bilgenin qalaymyn

Irina Ten

– Qazaq tilin qashan jәne qalay ýirendin?

– Men qazaqy salt-dәstýrding qaymaghy búzylmaghan Qyzylorda oblysynyng Aral ónirinde tuyp óstim. Qazaq tilin maghan qazaqtar ýiretti. Balalyq shaghym Aral topyraghynda qazaqtyng qara domalaqtarymen birge ótti. Es bilgeli beri eki tilde de (orys jәne qazaq) oiymdy erkin jetkize alamyn. Kórshi ýilerde túrghan ata-apalar, agha-tәteler, qúrby-dostarym, bәri de mening qazaqsha sóileuime ýles qosty. Aksentsiz sóileuimning syry osynda.
№14 orys orta mektebinde bilim aldym. Sondyqtan oqityn әdebiyetting basym bóligi orys tilinde bolghan. Shamamen besinshi synypta jýrgenimde tughan agham Aleksandr qazaq tili men әdebiyeti pәnderinen respublikalyq olimpiadalargha qatysyp ýnemi jýldeli oryndar alatyn, solay mening de tilge degen qyzyghushylyghym artty. Óskende men de qanday da bir jetistikke jetuim kerek dep aldyma maqsat qoydym. Qazaqsha kitaptar oqyp, maqal-mәtelderdi arnayy dәpterge jazyp jýrdim. Qazaq halqynyng salt-dәstýri turaly syr shertetin «Jeti qazyna» kitaby jәne Múqaghaly Maqataevtyng jyrlary ajyramas serikterime ainaldy. Mekteptegi ústazdarymnyng qoldauy da myqty boldy. Mektep újymyna basymdy iyip alghys aitamyn. Ata-anam da qoldan kelgenshe jaghday jasady. Aytpaqshy, qazir otbasymyzda bәri memlekettik tilde erkin sóiledi. Degenmen, «biletinim – bir toghyz, bilmeytinim – toqsan toghyz». Sózdik qorymdy bayytyp, bilim kókjiyegin keneytu prosesin toqtatqan emespin.

– Mektepte orys synybyn ayaqtapsyn, joghary oqu ornynda qazaq bóliminde oqydyng ba?

– Joq. Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng jurnalistika fakulitetining orys bóliminde bilim aldym.

– Qazir mamandyghyng boyynsha júmys istep jýrsing be?

– IYә, student kezimnen beri mamandyghym boyynsha istep kelem. Qazir «Qazaqstan» telearnasynyng telejýrgizushisimin.

– Óz tilindi jaqsy bilesing be?

– Ýirenu ýstindemin... Kýndelikti qoldanysta bolmaghan son, korey tilin mengeru onaygha soghyp jatqan joq.

– Ózge tilderden taghy qanday tilderge jetiksing nemese ýirenip jýrsin?

– Aghylshyn men korey tili...

– Kitap, gazet-jurnal oqisyng ba? Oqysan, kóbine qay tilde?

– Tehnologiya damyghan zamanda elektrondy qúraldardy kóp qoldanamyz. Gazet-jurnal­dardyng elektrondy núsqalaryn resmy sayttardan qarap túram. Janalyqtyng qaysysyn qay tilde oqyghanyma mәn bere bermeydi ekenmin. Qazaq, orys jәne aghylshyn tilderinde aqparat alamyn. Kitapqa kelgende de solay.

– Salystyrmaly týrde songhy on jyldy alayyq. Memlekettik tildi mengergen dostaryng az ba, kóp pe?

– Búryn bilmey, mengergender de bar. Búryn bilip, úmytqandar da tabylady.

– Memlekettik tilding damu qarqynyna kóniling tola ma?

– Ótken jyldarmen salystyrsaq qazaq tildi auditoriyanyng keneygenin bayqaugha bolady. Ol osy uaqytqa deyin memlekettik baghdarlamalardyn, jeke túlghalardyng istegen júmysynyng jemisi dep bilemin. Til ýirenemin dep niyettengen adamgha tolyq mýmkindik jasalghan. Tek enbektenu kerek.

– Otbasyn qúrdyng ba? Qúrsan, ýide qay tilde sóileysinder?

– Túrmys qúru – meni alda kýtip túrghan quanyshtardyng biri dep senemin, búiyrsa. Bolashaqta balalarym qazaq tilin bilgenin qalaymyn.

– Kópshilikke aitugha bolatyn qanday armanyng bar?

– Arman kóp qoy. Tipti, tizimi bar. Keybirining oryndaluy tikeley ózimning әreket etkenime baylanysty, keybirining oryndaluy mening qolymda emes. Mysaly, kishkentayymnan Aral tenizi tolyp, qalagha ómir nәrin syilasa eken dep armandaymyn.

– Bolashaqta Qazaqstannan ketu oiynda bar ma?

– Bilim alugha nemese sayahatqa shyghugha bolmasa, azamattyqty auystyrudy oilamappyn.

– Bos uaqyt qalay ótedi?

– Bos uaqyt – otbasymnyng uaqyty. Jaqyndarymmen birge bolghanda alansyz demalamyn. Sýiikti isterime de kónil bóluge tyrysamyn: kitap, fortepiano, sport t.b. degendey.

– Ángimene kóp raqmet, Irina. Júldyzyng jaryq bolsyn!

Súhbat alghan: Qanaghat Ábilqayyr

Abai.kz

 

9 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1062