Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
Oy týrtki 3722 6 pikir 31 Qazan, 2018 saghat 13:10

Ózgelerding saylauy - shou, bizdiki she?

Býgingi әngimemiz juyq arada ótken saylaular men ótui josparly saylaulardyng negizgi figuranttary turaly bolmaq.

Angela Merkeli saylaugha týspeydi

«Búl mening kansler retindegi songhy merzimim. Bizge jana bet ashu kerek», dedi. Búl Germaniya kansleri Angela Merkeliding saylau turaly sóilegen sózi.

Germaniyada endigi saylau 2021 jyly ótedi. Múnday oqys sheshimdi Angelanyng ózi qabyldapty. Sebebi de joq emes eken. Ózi basqaratyn Germaniya biyligindegi «Hristian-demokratiyalyq odaghy» partiyasy eki manyzdy ónirde, Gessen men Bavariyada jeniliske úshyraghan. Sol ýshin de ol jeltoqsanda ótetin partiya siezinde basshylyqtan ketetinin aitty. Jogharydaghy jenilis ýshin Merkelige eshkim biylikten ket degen joq. Ózi sheshim qabyldady.

Angela Merkeliding jasy 64-te. 4 merzim boyy Germaniyanyng kansleri boldy. Áli babynda, әne-mine taghynan taya qoyady deytin adam emes edi. Biraq, óz erkimen keler saylaugha qatysudan bas tartty. Ol partiya basshylyghynda 2000 jyldan beri, Germaniya biyliginde 2005 jyldan beri basshylyq jasap keledi.

Poroshenkonyng qarsylastary. Ánshi, deputat, әzilkesh

Keler jyly 31 nauryzda Ukrainada preziydenttik saylau ótedi. Eski odaqtyng mýshesi bolghan Ukrainadaghy saylau bizdegidey emes. Salystyrmaly týrde aitayyq, kýni býginge deyin ukrainder tórt preziydent auystyrdy. Besinshisi qazir basshylyqta.

Leonid Kravchuk 1991-1994 jyldar aralyghynda basqardy. Odan keyin Leonid Kuchma keldi taqqa. Ol 1994-2005 jyldary Preziydenttik qyzmetti atqardy. 2005 jyldan 2010 jylgha deyin Viktor Yushenko Preziydent boldy. Ony Viktor Yanukovich almastyrdy. 2014 jyly Ukrainda bolghan qandy maydannan keyin Yanukovich Reseyge qashyp ketti. Aleksandr Turchinov uaqytsha Preziydent boldy. 2014 jyly saylau ótip, biznesmen Petr Poroshenko Preziydent atandy. Kýni býginge deyin Ukrainany osy Poroshenko basqaryp keledi. Aytpaqshy, osy Poroshenko 6 aidan keyin ótetin saylaugha qatysady. Taghy bir mәrte baq synap kórmek. Petr Poroshenko 53 jasta. 2014 jyldyng 7 mausymynan beri Preziydenttik kresloda.

Qyzyq bolghanda búl joly preziydenttik kreslodan ýmittilerding qarasy kóp. Beyresmy derekterge sýiensek, ýmitker atanugha ýmittilerding sany 30 adamnan asady.

Al naqty attary atalyp, ashyq agetasiyalyq júmysqa kiriskender qatarynda Ukraina taghynyng mәngi ýmitkeri Yuliya Timoshenko, fiskaldyq qyzmetting búrynghy basshysy Roman Nasyrov, Gruziyanyng eks-preziydenti Mihail Saakashviliyding serigi Yuriy Derevyanko, oppozisiyalyq blok liyderi Yuriy Boyko, búrynghy Qauipsizdik qyzmetining basshysy Valintin Nalivaychenko, әnshi Ivo Bobul men taghy bir әnshi Svyatoslav Vakarchuk, әzilkesh Vladimir Zelenskiy bar eken.

Búghan qosa preziydenttik saylaudyng kandidaty bolyp tirkelgen taghy 4 partiyanyng liyderi men 10 Rada deputaty bar.

Beyresmy saualnamalardyng nәtiyjesi boyynsha Yuriy Boyko 20,6% kórsetkishpen potensialdy «preziydent» atanyp túr eken. Al odan keyingi satyda sayasy әzilderimen tanymal Vladimir Zelenskiy qazir 18,3%, Yuliya Timoshenkogha 17,9%, әnshi Svyatoslav Vakarchuk 17,3% engen. Búl beyresmy saualnama. Al qazirgi preziydent Poroshenko potensialdy preziydentter sapynda joq.

Bizde...

Endi ózimizge qatysty biraz әngime aitsaq.

Qazaqstanda kezekti preziydenttik saylau 2020 jyly ótui mýmkin. Óitkeni sol jyldyng sәuirinde qazirgi Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng ókilettik merzimi ayaqtalady. Ol turaly Nazarbaevtyng ózi de aityp jýr. Ótkende Finlyandiya Preziydentimen kezdesken edi. Sol jiynda fin jurnaliysi súraq qoyyp, «keler saylaugha týsesiz be», dep súrady. Preziydent Nazarbaev ta kidirip túrmady, dereu jauap berdi. Mine jauaby:

«...songhy uaqytta eng kóp qoyylatyn súraq. Eger 2020 jyly ketsem, bizding kishkentay balalargha jaqsy ómir sýruge kim jaghday jasaydy (kýldi)? Eger shyndyghyna kelsek, siz meni biylikte kóp uaqyttan beri otyr dep oilaytyn shygharsyz. Ár bes jyl sayyn halyq meni basym dauys berip saylap otyrdy. Mening preziydenttik merzimimning ayaqtaluyna eki jyl uaqyt bar. Tәuelsiz elding birinshi preziydenti, qazirgi Qazaqstannyng negizin qalaushy retinde mening saylaugha týsuge konstitusiyalyq qúqyghym bar. Búl kóp faktorgha baylanysty. Ádette múnday sheshimder erte qabyldanbaydy. Saylau aldynda qabyldanady. Naqty sheshimdi keler jyly qabyldarmyn... Mýmkin 2020 jyly qabyldarmyn. Sol kezde bilesiz», dedi Preziydent Nazarbaev

Óz sózinde Preziydent Nazarbaev bes jyl sayyn saylauda jenip kele jatqanyn aitty. Biz sol ótken saylaulardyng qorytyndy esebine, Nazarbaevtyng potensialdy jәne beypotensialdy qarsylastarynyng kim ekendigine kóz jýgirtip ótsek...

1991 jyl. Birinshi saylau.

Núrsúltan Nazarbaev saylaugha qatysqan jalghyz ýmitker boldy. 98 payyz dauys jighan ol el memleket basqaru isin qolgha aldy. 1991 jyly kýiregen KSRO qúramynda bolghan elderding deninde saylau ótken-di.

1999 jyl. Ekinshi saylau.

Arada segiz jyl ótkende Tәuelsiz Qazaqstan ekinshi saylauyn ótkizdi. Saylau 1999 jyldyng 10 qantarynda ótti.

Preziydent Nazarbaev ekinshi mәrte preziydenttik dodagha týsetinin mәlim etti. Búl joly Nazarbaevpen taqqa talasqandar - Serikbolsyn Ábildiyn, Ghany Qasymov jәne Engelis Ghabbasov edi.

Qazirgi oppozisiyanyng aqsaqaly, belgili qogham jәne memleket qayratkeri Serikbolsyn Ábildiyn sol jyly  11,9% dauys jinady. Ghany Qasymov 4,7%, Engelis Ghabbasov 0,8 % dauysty mise tútty.

Ayta keteyik, Serikbolsyn aqsaqal Nazarbaevtyng sayasy opponentterining ishinde saylauda eng kóp dauys jinaghan jalghyz adam.

Ekinshi saylauynda Nazarbaev júrttyng  81 payyz dauysyn jidy.

2005 jyl. Ýshinshi saylau.

Qazaqstandaghy ýshinshi Preziydent saylauy 2005 jyly 4 jeltoqsanda ótti. Eki mәrte Preziydent bolghan Núrsúltan Nazarbaevtyng búl jolghy qarsylastary - Jarmahan Túyaqbay, Álihan Baymenov, Erasyl Abylqasymov pen Mels Eleusinov boldy. Núrsúltan Nazarbaev búl joly 91,15% dauys jinap, taghy jendi.

2011 jyl. Tórtinshi saylau.

Núrsúltan Nazarbaev 2011 jyldyng 3 sәuirinde ótken preziydent saylauyna óz kandidaturasyn taghy úsyndy. Búl saylau merziminen búryn ótti. Búl jolghy bәsekelesteri - Jambyl Ahmetbekov, Ghany Qasymov jәne ómir baqighy ýmitker Mels Eleusizov edi. Nazarbaev 95,55% dauys jidy.

Al búl saylaugha "dopusk" ala almaghan ýmitkerler - Serik Saparghali, Qanat Túrageldi jәne Sәlem Óten boldy.

2015 jyl. Besinshi saylau.

El tarihyndaghy besinshi Preziydent saylauy 2015 jyldyng 26 sәuirinde ótti. Búl jolghy saylau basqa saylaulardan ózgeshe boldy. Preziydent Nazarbaevtyng sayasy opponentteri - Ábilghazy Qúsayynov pen Túrghyn Syzdyqov boldy. Nazarbaev – 97,75%, Túrghyn Syzdyqov – 1,61%, Ábilghazy Qúsayynov – 0,64% dauys jinady.

Týiin

Osy shiyrek ghasyrdan astam uaqta «biylik auysady eken» degen qyzdy-qyzdy әngimening qanshasyn estidik... «Taq múrageri pәlen eken, týgen eken», «әkesining orynanan Dәrigha da dәmeli eken» degen alyp-qashpa әngimening talayy aityldy.

Biraq, әl-әzirge Elbasygha «jeter» kandidat bolmay túr. Tipti, ózgeler sekildi әnshi-biyshilerimiz baq synap, sayasy shou jasaugha qúlyqty emes. Búl bizding artyqshylyghymyz ba, kemshiligimiz be? Oghan ózderiniz jauap berip kórinizder!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1501
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1582
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1747