Júma, 9 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 7007 7 pikir 31 Qazan, 2018 saghat 12:34

Insulitqa úshyramau ýshin kitap oqyp, shahmat oinau kerek

Qazaqstanda jylyna 49 myng adam insulit alyp, olardyng 70 payyzgha juyghy mýgedek bolyp qalatyn kórinedi.  Búl qauipti kórsetkish. Qany basyna shapqandardyng 5 myny alghashqy on kýn ishinde kóz júmsa, taghy bes myny alghashqy bir ay ishinde ýide jatyp qaytys bolady eken. Auyrulardyng 60 payyzy 40 jastan asqan er adamdar.

Múnday statistikalyq kórsetkishter kimdi bolsa da oilandyrsa kerek. Ay aman, kýn tynyshta sonshama júrttyng kenetten qaytys bolyp jatuy qay elge de abyroy әpermesi  anyq. Ásirese, jeri – bay, eli – quatty Qazaqstan syndy memlekette búl keselding epiydemiyalyq sipat aluy qynjyltady. Oghan alghy shart – kýndelikti kýibeng tirshilikting kýiigi mol kelensizdikteri bolsa kerek. Áriyne, Qazaqstan densaulyq saqtau salasynda búl problemany sheshudi qolgha alghan, onyng týrli mýmkindikterin qarastyryp ta jatyr. Maman dәrigerlerding payymdauynsha, insulitqa úryndyratyn, eng aldymen, júrttyng beybereket túrmys salty. Qashanda «shyghasygha iyesi basshy» emes pe. Ár adam ómir sýru qaghidalaryn  barynsha qadaghalap, jiyrenishti әdetterden arylsa, «aytpay» keletin auyrulardan aman jýretin kórinedi. Demek, salauatty ómr salty beker sóz emes, ony dәripteu kerek,  deydi mamandar.

Ótken jeksenbi kýni Jansaya  Ábdimәlikting shahmat akademiyasynyng «Debut» klubynda Smaghúl Qayshybaev atyndaghy nevrologiya instituty, «Takeda-Qazaqstan» kompaniyalarynyng demeushiligimen,  «Úrpaqtar sayysy» atty  qyzyqty shahmat turniyri bolyp ótti.  Búghan qatysqan 78  shahmatshynyng eng kishisi 6,5 jasta, al, eng eresegi –  81-ge tolghan aqsaqal.

Jasóspirimderding qariyalardan alar ónegesi mol bolsa kerek, - deydi Jansaya Ábdimәlik akademiyasynyng biznes diyrektory Alma Áshirova. – Juyrda match-revansh ótkizip qaluymyz da ghajap emes. Óitkeni, nemereleri atalaryna ketken eselerin qaytarugha tyrysary anyq.

Jeti turdan túrghan turnirding jalpy qorytyndysy boyynsha, 194,6 úpay jighan eresekter komandasy útty. Jasóspirimderde – 77,5 úpay. Qatysushylardyng bәri de syi-siyapatqa ie boldy. Turir Dýniyejýzilik insulitke qarsy kýres kýnine oray ótkizildi.

Adamnyng insulitke shaldyqqanyn tez týsinip, shara qoldanu óte manyzdy, - deydi S. Qayshybaev atyndaghy Nevrologiya instituynyng diyrektory, medisina ghylymdarynyng kandidaty Gýlnaz Qayshybaeva. – Sondyqtan da, turnirdi ashar aldynda, jastar bilip jýrsin degen maqsatpen, insulittyng negizgi belgileri turaly filim de kórsettik. Óitkeni, ata-әjesining qasynda jii bolatyn osy oqushy jetkinshekter ghoy. Ayaq astynan, qiyn jaghday tuyndap jatsa, dereu «103»-ke habar berip, qútqaryp qalady. Insulit alghan kezde de, odan keyin de adamnyn, aqparat almasugha jauap beretin, kognitivtik qyzmetteri zardap shegedi. Medisina tilinde búny jastyng úlghayuyna qatysty ózgerister deydi. Osyny eskere otyryp, aituly shahmat turniyrin ótkizu iydeyasy payda boldy. Ondaghy maqsatymyz – aghzanyng kognitivti qyzmetterin jas kezden-aq  shynyqtyryp, qorghay  biluge shaqyru. Intellektualdy sport oiyndarynyng paydasyn kórsetu. Al, egde adamdar ýshin, jii shahmat oinau arqyly, kognitivtik qyzmetterdi úzaghyraq saqtaugha bolatynyn týsindiru. Óitkeni, shahmat tәrizdi oi-sanagha qozghau salatyn oiyndar insulit sekildi auyrudan migha tiyetin auyr zaqymnyng zardabyn jonggha jaqsy kómektesedi. Biz múnday kezendegi auyrulargha taqpaq jattaugha, krossvordtar sheshuge kenes beremiz. Tipti, 70-ten asqan keybir pasiyentter  shet tilderin mengere bastady. Búl óte manyzdy. Sebebi, janadan bir nәrseni ýirenu barysynda,  jastyng úlghayuyna qatysty nemese syrqatqa baylanysty joyylghan midaghy neyron aralyq baylanystyng ornyna janasy qalyptasa bastaydy.  Sondyqtan da, әr adamnyng miyn jastayynan jattyqtyrghany abzal. Jyl ótken sayyn kóbirek oqyp, kóbirek biluge tyrysyp,  miynyz belsendi júmys isteu kerek.

Jastayynan miyn jattyqtyryp ósken jannyng shylym shegip, ishimdikke salynu tәrizdi  jaghymsyz әdetterge qúlqy bolmaydy eken. Demek, jany taza adamnyng  tәni  týrli syrqattan aza.

Jyl ótken sayyn, Qazaqstanda qoghamdyq manyzy zor jobalar barynsha jýzege asyrylyp keledi, - deydi «Takeda Qazaqstan» kompaniyasynyng departament basshysy Nataliya Gayfullina, - Biz múnday bastamalardy ylghy da qoldap, demeushilik tanytyp otyramyz. Adam tek dәri-dәrmekting arqasynda ghana emes, ózining kognitivtik qyzmetterin túraqty shynyqtyru arqyly da deni sau bolady. Jasy kelgen sayyn aqyl-oygha týser auyrtpalyqty da kóbeyte beru kerek. Shahmat oinau, shet tilderin ýirenu, kitap oqu – tek kónil-kýiinizdi kóterip qana qoymaydy, sonymen birge, sizding miynyzdyng kognitivtik mýmkindikterin arttyra týsedi. Bizding kompaniya ýshin de múnday sharalar óte manyzdy, sol arqyly da osy mәselening ózektiligin, kerektigin aityp qalugha tyrysamyz.

Insulitke úrynyp jatatyndardyng kóbisi er azamattar ekenin eskersek, olardy búl nәubetten qorghauymyz kerek. Áytpese, 10-15 jyldyng ishinde-aq, erkegi tapshy qoghamgha ainalarymyz anyq. Qanshama bala әkesiz, atasyz ósetin bolady. Búl – óte manyzdy әleumettik mәsele, - deydi insulit mәseleleri boyynsha Respublikalyq ýilestirushi ortalyqtyng Bas mamany Zәuresh Ahmetjanova. - 45-ten asqan er adamdar men 55-ten asqan  әielder  tәuekeldi kezende ómir sýredi. Sondyqtan da, ishimdikti, temeki tartudy tyisa kerek. Dúrys tamaqtanbaudyng ózi naghyz tәuekel, jas úlghayghan sayyn onyng qaupi de arta týsedi. Kәzir Qazaqstan tamaq qúramynda as túzyn kóp qoldanatyn alghashqy bes elding qatarynda. Al, túzdy shamaly paydalansa, sizding qan qysymynyz da kóterilmeydi. Bizdegi qan qysymy jogharylardyng bәrine juyghy túzy mol, quyrylghan, mayly asqa әuester. 

Insulit alghan jandardyng aman qalghan son, ómirin qaytadan tolyqqandy jalghastyruy qiyn. Biraq, onday  mýmkindik bar.   Búl nauqasty emdeuding trombolizis dep atalatyn arnayy әdisi óte tiyimdi. Onday em qonuy ýshin insulit alghan adamdy aghlashqy  4,5 saghattyng ishinde emhanagha jetkizip ýlgerui kerek. Eger, odan qalsa, «qoldy bos sermegeniniz». Zәuresh Ahmetjanova:

Kәzirgi kýnderi elimiz boyynsha trombolizispen emdeletinder bar-joghy 3,5 payyzdy qúraydy, al, pasiyentterding 97 payyzy odan syrt qalady. Demek, qany basyna shauyp qúlaghandardyng kóbi ne kóz júmady, ne mýgedek bolyp qalady degen sóz.

Búl mәselening әr bir otbasyna, qoghamgha týsirer taghy bir auyr túsy bar. Insulit nәtiyjesinde mýgedek bolyp qalghan adam bútaqtan  týsken japyraq tәrizdi. Tilsiz, qimylsyz, syrt kómeksiz esh nәrsege qauqary joq «tiri ólik» kýiine týsedi. Al ýy ishinde bir mýgedek payda bolsa, býkil otbasynyng tirshiligi ózgeretini haq. Syrqattyng jaghdayyn týsinetinder bar, al, tughandary teris ainalyp, qarausyz qalatyndary da kezdesedi.

Qalay desek te, әr adam – óz baqytynyng ústasy. Sizding densaulyghynyz da óz qolynyzda. Dúrys tamaqtanyp, sportqa jaqyn bolsanyz – tәniniz sau, kóp oilanyp, kitap qúmar bolsanyz – janynyz sau. Qalau sizde.

Ashat Asan

Abai.kz

 

 

7 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1784
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1891