Dýisenbi, 28 Qarasha 2022
«Soqyr» Femida 5655 15 pikir 31 Qazan, 2018 saghat 11:52

Qyzghysh qúsym - qiyada, Allajarym - úyada!

Shyndyghy shimaylanghan jeltoqsan kóterilisi. Jaqsysyn asyryp, jamanyn jasyryp óktemdeu – tariyhqa jasalghan qiyanat. Biyl tәuelsizdikke taban tiregenimizge 27 jyl, al, shyndyqtyng sonynan shúbyrghanymyzgha 32 jyl.

1986 jyly 16 jeltoqsanda tәuelsizdikting alghashqy demin shygharugha shyryldaghan jastardyng jasaghan is-әreketi turaly qazirgi tanda qazaq ekrany ne deydi? El men últynyng úlylyghyn úlyqtaghan úldarymyz ben qyzdarymyz jayly qanday kinolar jaryq kórip jatyr?  1996 jyly jaryq kórgen Qaldybay Ábenovtyn «Allajar» tuyndysynan basqa, shyndyqqa janasatyn aqiqatty altynday jaltyratyp bergen tuyndylar joqtyng qasy deuge bolady.

Álemnen býgin de, erteng de bóline almaymyz, bólinbeymiz. Alayda, qanmen qaptalghan tarihymyzdyng shyndyghyn ashu bәrinen de manyzdy sharua emes pe edi?

Ras. Qazir әlem halyqtary bir jýiemen basqaru sayasatynyng yqpalyndamyz. Biraq, el kóshbasshynyng adastyrmas sara jolymen jýrudi maqsat etken el óz tizginin ózgelerge ústatpaydy. Búl tirlikte ózgermeytin nәrse joq. Ózgeristing ózegi bir ghana túlghanyng túla boyynda jasyrynghan qasiyetting qúdirettiliginde. Tizginimizdi ózimizge tu etip tigip bergen keshegi Jeltoqsannyng batyrlary el esinde qaluy kerek. Al, ol ýshin olar qaharman retinde últtyq  kinomyzdyng basty keyipkerine ainaluy qajet.

Jeltoqsan kóterilisining shyndyghy men tarihy orny shay oramal kepkendey-aq bolyp qalghanyna el kýiinedi. Tórtkýl dýniyeni tórine otyrghyzghan  teleekran  nege búl jayly til qatpay otyr? 16-17 jeltoqsan kýnderi, Talghat Temenovtyng 1991 jyly jaryq kórgen  «Qyzghysh qús» kinokartinasy kórermenge jol tartyp otyrady. Sәbiydey aldanghan halyqtyng kónilining quysynda ghana quanysh sezimi úyalaydy. Degenmen, búl kinokartina Jeltoqsannyng shimaylanghan shyndyghyn ashugha shamasy jetpegenin moyyndaghan jón. Halyq qazaq jigiti men orys әielining taghdyrymen bergen Temenov tuyndysyn emes, «Allajardy» әli kýnge deyin ansaydy. Biraq, «Allajargha» qaraghanda «Qyzghysh qús» ekranda qústay úshyrady. Sebebi, «Qyzghysh qús» kenestik senzuranyng keybir talaptaryn saqtady, sol sebepten ashynyng dәmin sezdirtpegen filimdi kórermen tarapyna úsynugha beyil.

«Allajardaghy» aqiqat pen ar-namysty ayaqqa taptau ýshin kóterilis alanyna araq әkelgen arandatushylardyng arzan is-әreketin kórgende aqtyq demindi sol jerde alghyng keledi. Basty keyipker Azatty, qaharman Qayrat Rysqúlbekovting tiptik obrazyna shomyldyryp alghan. Azat arqyly azattyqty alyp bergen Qaldybay Ábenovting búl filimi sayasy mәndi jogharghy dengeyde asha aldy. Qanshama kórermenning kózining jasyn syghyluyna septigin tiygizgen sayasy filimdi, etek jenimizdi jighan býgingi kýni kórsete almauymyz soraqylyq. "Búl filim kórermenge nege jetpey otyr?" degen súraq tuyndasa,  "Allajar" filiminde paydalanghan әuenderding avtorlyq rúqsaty joq, prokattyng zandylyqtaryna sәikes kelmeydi" degen boyauy joq jauapty búqaralyq aqparat qúraldary da, by bolghan biylik te jariya qylady. "Belgili sebeptermen dayyn muzyka bolmaghandyqtan Alifred Shnitke, Viya Kanchely degen kompozitorlardyng muzykalaryn paydalandym, búl muzykalar filimge jaqsy ýilesip túr, biraq últtyq boyauy joq bolghandyqtan, mening ózim riza bolmadym" degen rejisser Ábenovtyng әttegen-ay deytin osy kemshiligi ghana.

Nebir óner tuyndysy adam qolynan shyqqan song kemshiliksiz bolmaytyny ras, basqa elding ýnimen órilgenine "әttegen-aydy" bizde aitamyz. Sol kezdegi qazaq dalasynyng qamyryqty kýiin beyneleuge búl әuenderding ýni tipten qajet emes edi. Shyndyghynda, qazaq pen dalanyng ýndestigi qobyzdyng qyryq ishegining bir tal qylynda, dombyranyng toghyz pernesining tolghamaly bir iyiriminde ghana jasyrynyp jatqandyghy. Basyp qalsang bolghany, Saryarqanyng tau-dalasy qazaqtiki ekeni ras bolsa ózi-aq iyip, jayylyp sala berer edi. Bozdap qoya berer edi. Onysy qazaqtyng janymen qapysyz tabysyp, alpys eki tamyryn qualap aghar edi. Filimning әli de jetkize almaghan shyndyghyn, nәzik tústaryn osy ýn arqyly kórermen túla boyymen ózi-aq seziner edi.

Tәuelsizdik merekesi sayyn halyq nazaryna úsynylatyn Talghat Temenovtyn "Qyzghysh qús" tuyndysy әleumettik dengeyde ghana kórsetilgen. Basty keyipker Sanjardyng oiyna orala beretin Jeltoqsan kóterilisining kórinisterimen ghana qúndy. Patriottyq baghytqa daghdylanghan filimder qatarynan tabylatyn búl tuyndyny songhy jyldary ekran jýzinen joghalyp bara jatqany taghy bayqalady. El esindegi dauyldy el esine salu ýrdisi jyldan jylgha bәsendep bara jatyr.

Elbasy N.Á. Nazarbaev «Qazaqstan - 2050» « Strategiyasy qalyptasqan memleketting jana sayasy baghyty» atty Qazaqstan halqyna joldauynda: «Óz boyymyzdaghy jәne balalarymyzdyng boyynda jana Qazaqstandyq patriotizmdi tәrbiyeleuimiz kerek. Búl eng aldymen elge jәne onyng iygilikterine degen maqtanysh sezimin úyalatady» dep atap ótken bolatyn. Kógildir ekrannyng býgingi jas kórermenderi qolyna qylysh ústaghan tarihy filimderden bólek, qaharmandyqqa toly keshegi Jeltoqsanshylar jayly filimning bar ekenin biri bilse, biri bilmeydi. Tyiym salynghan filimge, tiyn salyp jeltoqsan qarsanynda halqyma kórsetem degen Qaldybay Ábenovtyn «Allajary» jardan qúlady. Kimge ókpeleymiz? Kimdi sógemiz? Tandaylaryna tas qalap qoyghanday tis jarudan qorqatyn býgingi biylik ókilderi, búl jayly taqyryp qozghalsa bastaryn ala qashatyny qabyrghamyzdy qayystyrady.

Azattyqty ansaghan halyq qaharmandary qudalanyp qamaugha alynsa da qabyrghasy mayyspaghan. Jeltoqsanshy Qayrat Rysqúlbekovty el esine beyneleu ekran arqyly ghana jýzege asatynyn úmytpayyq.

Qazirgi sannan sapagha kóshe almay jatqan qazaq kinolary ýsti-ýstine tópelep jatsa da, ólmey kele jatqan «Allajardy» astymyzgha basyp alghanymyz soraqylyq. Búl kinonyng atyn estigende-aq jannyng tereng týkpirinen Jeltoqsan shyndyghyn biluge degen qúmaryng artady. Búl kinoda qazaqtyng ruhy jatyr. Áldebir qúpiyasymen ózine tartyp túratyn «magniyti» de sol. Týlkilerding zamanynda qasqyrsha úlyghan Qaldybay Ábenovty itter jan-jaghynan qauyp tastady. Ensesin kótereyin dep edi, ensesin óz qazaghy basyp tastady. Ózining mansabyna jetu jolynda irgesinde kezikken irgeles jandardy shetke yghystyra salu, búl – býgingi zaman jýiesi. Jemtigine jetken jyrtqyshtay jybyrlaghan býgingi biylik ókilderi Jeltoqsan kóterilisin el esinen úmyttyru ýrdisin úran etip alghanday.

Qazaq jastarynyng azamattyq sanasyna yqpal etken, olardyng últtyq namysyn kótergen - 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisinen bastaldy. Mine búl, qogham azamatynyng patriottyq sana-sezimining oyanghany. Býgingi  elimizding egemendigi, onyng sayasiy-әleumettik, ekonomikalyq, ruhaniy-mәdeniyet salasynda әlemdik irgeli elderding qatarynan oryn aluy, sol azamattyq sananyng jemisi. Ata Zanymyzdyng mazmúnyndaghy memleket retindegi belgilengen basty iydeal «Erkindik, tendik, tatulyq» - halqymyzdyng ghasyrlar boyy ansaghan, erlikpen qol jetkizgen jәne qorghaghan asyly.  Búl ýsh týsinikting ayasynda, memleketimizding basty múraty, Qazaqstan Respublikasy etnomәdeny bilim beru tújyrymdamasynyng mazmúnynda:  «Bizge qajetti - jany da, qany da qazaqy halyqtyng tili men dinin, tarihy men salt-dәstýrin boyyna ana sýtimen birge sinirgen egemendi elining ensesin kóterudi azamattyq paryzym dep úghatyn  úrpaq tәrbiyeleu» -  dep kórsetkendey, elimizding eldigi  men birligin saqtaytyn, Otany, halqy aldyndaghy paryzyn jauapkershilikpen óteytin últjandy  úrpaq tәrbiyeleu mindeti  túr.

Elim azat bolsyn dep jandaryn qighan qyrshynday úl-qyzdarymyzdyng namysymen kelgen azattyqty býgingi tәuelsiz elding tәuelsiz úrpaqtary tәulik boyy esine alyp jýrse eken deymiz. Al, ol ýshin qazaq kinosynyng qosar ýlesi orasan zor bolmaq.

Jeltoqsanshylardyng (batyrlardyn) qazirgi qúrmettelu dengeyi qalay órbip jatyr? Sausaqpen sanarlyq últ batyrlarynyng songhylary, "Halyq qaharmany" degen nanym omyrauyndaghy ordenine emes jýregindegi dýrsilinen kóringen dara túlghalarymyzdy kózi tiri kezinde, tәuelsiz elde túryp, eshkimge tәueldi qylmayyq.

Naymanbay Ayjarqyn Sadybayúly

Abai.kz    

15 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1502
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1583
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1751