Júma, 9 Jeltoqsan 2022
2344 0 pikir 31 Qazan, 2018 saghat 10:25

Almatyda jyl sonyna deyin alghashqy elektrondy tablo payda bolady

Almaty әkimdiginde qala ayaldamalarynda qoghamdyq kólik qozghalysynyng kestesin kórsetetin elektrondy tablolardyng qashan payda bolatyny turaly aityldy.

«Ákimdik ayaldamalargha sifrly tablolar ornatugha qarsy emes. Múnda olardy qala budjetinen tys qarjy esebinen ornatu turaly aityldy. Alghashqy tablo Timiryazev kóshesi boyyndaghy BRT jelisinde jyl sonyna deyin payda bolady. Búl isti Kólik holdingi óz moynyna alyp otyr. Megapolis әkimining tapsyrmasyna oray biz búl isti budjetten tys qarjy esebinen oryndaymyz jәne qalanyng iri toraptyq ayaldamalaryn sifrly tablolarmen qamtamasyz etemiz», - dedi Jolaushylar kóligi jәne avtomobili joldary basqarmasynyng basshysy Talghat Hoschanov.

Ol ózining sózinde 200 mynnan astam tútynushynyng onlayn-rejimde karta boyynsha kólik qozghalysyn «Onay» qosymshasyndaghy QR-kody arqyly biletinin jetkizdi. 360 myng belsendi qoldaunshy CityBus qosymshasyn paydalanuda.

Jyl ayaghyna deyin әr ayaldamagha qoghamdyq kólik baghytynyng nómiri, júmys uaqyty kórsetilgen aktualdy aqparat ilinedi.

Ayta keterligi, jyl ayaghyna deyin Almatyda jana qoghamdyq kólikting ýlesi 87 payyzgha deyin jetetin bolady. Ótken aptada qalagha taghy 200 jana avtobus keldi.

«Eski әri týtin shygharatyn avtobustar qalada jýrui tiyis emes. Eger kórsetilgen qoldaugha qaramastan jeke tasymaldaushy jyljymaly sostavty janalamasa, onda olarmen kelisim búzylady. Jana tehnologiyalardy engizip, bolashaqta bir kólikten ekinshisine tegin auysudy qarastyrghan jón. Jolaushylardyng kólik júmysyna qanaghattanuy – tasymaldaudyng basty kriyteriyi. Jeke kólikti qazirgi dengeyde ústap túru ýshin layyqty balama úsynu qajet», - dedi keshe jana avtobustardyng túsaukeserinde Bauyrjan Baybek.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2623
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1789
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1891