Beysenbi, 6 Qazan 2022
Masqara! 11214 34 pikir 30 Qazan, 2018 saghat 13:58

Qyzyldardyng "qúiyrshyqtary" mem-qyzmetten ketsin!

Komsomoldyng jyry jayly jazbaqpyn. Almatydaghy kәri sýiek, qúl-qútandardyng jiyny qazir әleumettik jelide, qazaq qoghamynda qyzu talqylanyp jatyr. Soraqy bolghanda, komsomoldyng adal sarbazdary kýni keshe ghana Mәjilisting minberinen bir-birin qúttyqtap sóiledi.

IYә, Tәuelsiz Qazaqstannyng Parlamentinde kishi spiyker Bojko bastap, qalghandary qostap komsomoldy kóksedi. Asylyq maqtaghanymyz emes, emen-jarqyn eski úiymdary esterine týsip, emirenip otyrghandargha minez kórsetken Azat Túrlybekúly boldy. Esteri ketkenderding qayda otyrghandaryn esine saldy. Qazaqstanda onday meyram joq ekenin qadap aitty. Bәrekeldi dedik.

Sonymen, komsomoldy kóksegender kimder? Árqaysysyn jeke-jeke aitamyn. Búl azamattardyng aitar argumentine qúlaq týrsek – biz, jana buyn, Tәuelsiz buyn tarihty úmytpauymyz kerek eken-mys. Oghan da jauabymyz dayyn.

Úmytpau men úlyqtaudy shatastyryp alghandar kimder?

Vladimir Bojko

«Býginde Qazaqstannyng Tәuelsizdik alu kezeni men 27 jyldyq damu kezeni turaly aitqanda, oghan eleuli ýles qosqan búrynghy komsomoldar ekenin eskergenimiz jón bolar. Búrynghy komsomoldar, komsomol mektebinen ótkender, komsomol sapynda óskender, sonyng sapynda jýrip sayasi, sharuashylyq jәne úiymdastyrushylyq tәjirbie jinaghandar derbes Qazaqstandy qúruda ýlken júmystar jasady. Osy zalda otyrghandardyng barlyghy derlik sol mektepten ótkender. Osyny jәne bizding jas kýnimizding jaqsy isteri turaly eske alghym keledi», - dep sóiledi Mәjilisting kishi spiykeri.

Vladimir Karpovich Bojko qazir Mәjilis deputaty, kishi spiyker. Jasy 69-da.  Ol deputattyq kreslogha qonjiyardan búryn Tótenshe jaghdaylar ministri bolyp qyzmet etti. Ony da qaryq qylmaghan son, aqyry Mәjiliske ketti.

Ózi zeynetker. Ózi taghy Assambleya deytin úiymnyng mýshesi. Bojkonyng bylyq-shylyghy bir basynan asyp jatyr. Ol Ukrainalyq sayasatkerdi «jezókshege» tenedi. Ol qazaq tilin ýirenbeytinin, memlekettik telde sóilemeytinin ashyq aitqan. Ol ministr bolghan tústa su tasyp, sel jýrgen shetin oqighalar jii bolyp túrdy (olardyng deni adamy faktordyng kesirinen boldy). Ayta berseng kóp, ol óz aldyna bólek әngime.

Ahmed Muradov

«Biz býgin partiya pozisiyasy atynan osylay senimdi sóiley aluymyz búrynghy komsomoldyq «tәjirbiyenin» arqasy. Sizding osylay jasauynyzgha mýmkindik bergen de osy komsomoldyq ótkeniniz. Sondyqtan aman bolynyz», - dedi taghy bir Mәjilis deputaty.

Múradov degen kim ózi, qaydan shyqty? Búryn esim-soyy el-júrt esty bermeytin, siyrek sóileytin, sóilegende býy deytin búl Ahmed te Mәjilistegi zeynetkerler kategoriyasynan eken.

Ahmed Muradov Qostanaydyng Úzynkól deytin audanynda tughan. Jasy 67-de. 2016 jyly 24 nauryzda Assambleya atynan deputat atanypty.

Reseyding «Dostyq» ordenimen, Resey Ýkimetining arnayy diplomymen, Resey Syrtqy ister ministrligi men Sheshenstan Parlamentining arnayy  tósbelgisimen marapattalghan eken taghy. Biz Qazaqstannan alghan sólkebaylaryn aityp jatpadyq.

Sergey Zvoliskiy

«Men osynda otyrghan barlyghymyzdy komsomoldyng 100 jyldyghymen qúttyqtaghym keledi. Búl jaqsy emes pe, bәrimiz de komsomol boldyq», - dep ersilene ezuin yrjiytqan deputat Sergey Zvoliskiy degen.

Sergey Adamovich Zvoliskiy Kókshetaudyng tumasy eken. Ózi arrarlyq salada qyzmet etken. «Núr Otannyn» mýshesi. 2016 jyly partiyalyq tizimmen Mәjiliske barghan. Deputat atanghan. Jasy 55-te.  Orys tilinen basqa til bilmeytin kórinedi. Ózining biografiyasynda solay dep jazylghan eken.

Serik Seydumanov

«Komsomol adamzattyng eng jogharghy iydeyalaryna qyzmet etti. Qúrannyn, Injilding jәne basqa da kiyeli kitaptardyng  iydeyalaryna, sol qoghamnyng iydealyna qyzmet etti. Kommunizm iydeya týrinde shyn mәninde kiyeli qasiyetti edi. Ras, repressiyamen, dúrys basqarmaumen ony býldirdi. Onyng atyna kir keltirgenden – komsomoldar emes kommunister», - dedi Seydumanov.

Seydumanov ta Mәjilis deputaty. Mәskeude bilim alghan. Janaghy Muradov ekeui bir komiytette júmys jasaydy. Jasy 61-de. Mәjiliske «Núr Otannyn» partiyalyq tizimimen barghan. Keudesindegi temir-tersek bir basyna jetip artylarlyq eken. Olardy tizip jatpadyq. Aytpaqshy, Serik Seydumanov 100-ge tarta ghylymy maqala jazyp tastaghan eken. «Qazaqstan kóppartiyalylyghynyng fenomeni» degen monografiyasy taghy bar.

Parlamentting tórtinshi jәne besinshi shaqyrylymyna ýmitker bolghan. Besinshi jәne altynshy shaqyrylymda deputat bolghan. 2013 jyldan beri deputattyq kreslodan týspey keledi.

Túrghyn Syzdyqov

«Jastarmen júmys isteude komsomolda kóp paydaly tәsilder boldy. Sol metodtardy qaldyryp, Ýkimetting sayasatyna sәikes kelmeytinderin ala bersin. Ony eshkim daulap jatqan joq», - deydi Syzdyqov.

Túrghyn Syzdyqov Mәjilis deputaty, Kommunistik partiya atynan saylanghan. Jasy 71-de. Aytpaqshy Túrghyn Syzdyqov 2015 jyly óz partiyasy atynan Preziydenttik saylaugha týsken. Qazir deputat. Ýsh úly, alty nemeresi bar.

Irina Smirnova

«Ol jaqta núkte qoydy. Sovet ókimetinde komsomol degen úiymnyng bolghanyna nýkte qoydy. Sovet ókimeti qúlaghannan keyin komsomol úiymynyng songhy hatshysynyng ýiinde saqtalghan komsomol tuyn múraghatqa tapsyrdy», - deydi taghy bir deputat.

Irina Smirnova da Kommunnistik partiyanyng ókili. Sol partiyadan deputat bolyp saylanghan. Jasy 58-de. Qyrghyzdyng Ystyq kól audanynda tughan.

Quanysh Súltanov

«Komsomol sayasy úiym retinde júmysyn toqtatqanymen, kezinde sol úiymnyng júmysyn adal atqarghan myndaghan adam barmyz. 15 jylgha juyq uaqytym tikeley komsomolmen baylanysty. Sondyqtan men komsomoldaghy qyzmetim ýshin úyalatyn, qysylatyn, qyzaratyn esh nәrsem joq, kerisinshe, óstim óz qatalarymdyv adamdardy jeteley jýrip, ózim ýirendim. Kenes odaghynyng túsynda asharshylyq boldy. Oghan komsomol kinәli emes. Olar jas balalar sizder siyaqty. Kenes odaghynyng túsynda asharshylyq boldy. Oghan komsomol kinәli emes. Olar jas balalar sizder siyaqty. Áke sheshelerinizdey adamdar tapsyrma berdi, zaman solay boldy. Sondyqtan tarihty betaldy kýstanalay beruge bolmaydy», - dedi Súltanov.

Parlamentitng eng egde jastaghy deputattarynyng biri. Jasy 73-te. Búl kisining qyzmettik jolyn tizbelep jatpadyq. Tek biren-saranyn jazdyq. 1995-2001 jyldary QHR, Mongholiya, Vietnam, Soltýstik Koreyada elshilikte qyzmet etken.

Mәjiliske 2016 jyly «Núr Otannyn» atynan ótken. 1981 jyly «Qazaqstan komsomoly» degen kitap jazghan. Úzyn-yrghasy 200-den astam maqalasy taghy bar eken.

Vladislav Kosarev

«Meninshe, solay. Mýmkin Mәdeniyet jәne sport ministrligi jәrdemdesti. Konsert óte tamasha ótti. Almaty әkimdigi zaldyng jalgha aluyn tóledi. Biz  (qatysushylar- red.)  800 adamnan kóp boldyq», - depti bir súhbatynda.

Vladislav Kosarev te Kommunistik partiya atynan Mәjiliske ótken adam. 16 qarashada 81 jasqa tolady.

Mәjilistegi eng egde deputat Vladislav Kosarev eken. Seksenning sengirine shyqty biyl. Kәri sýiek kommunist saylaudyng sanyn kórgen. Qaysybir jyly týlen týrtti me, joq týsinde kórip, shoshyp oyandy ma, әiteuir eshkim kerek qylmaghan kósemning qanqa sýiegin qazaq jerine әkelu turaly úsynys aitqan. Qazan tónkerisining 100 jyldyghynda. Mәskeuding Kremlinde jatqan proletariat kósemi Leninning mýrdesin әkeleyik degendi osy Vlad ata Mәjiliste kótergen.  Dәl sol jyly Duma dauryghyp, «Kremlide jatqan qanqanyng kózin qúrtayyq» dep bastama kótergende, «senderge kerek bolmasa, bizge kerek» dep ózeuregen. Keyin Mәskeu Lenindi Kremlide qaldyrdy.

Qazaq Hany Kenesarynyng bas sýiegin elge qaytaru mәselesinde "lәm-miym" demegen, keshegi Keyki batyrdyng basyn elge jetkizerde jaq ashpaghan Kosarev edi ghoy búl.

Aytpaqshy, Almatydaghy kommunister toyyna kelgen taghy birneshe deputat bar. Olar - senator Baqytjan Júmaghúlov, mәjilismen Jambyl Ahmetbekov, senator Birghanym Áytimova. Búlargha qosa, Qazaqstannyng Reseydegi elshisi Imanghaly Tasmaghambetov te әlgi jerge qonaq bolyp keldi.

Sonymen... Búl tizimde biz komsomol jiyny turaly sóilegen jәne sol jiyngha barghan deputattardyng birsypyrasynyng esim-soyyn jazdyq.

Búl azamattar Qazaqstannyng negizgi Zang shygharushy organy sanalatyn – Parlamentte (Senat pen Mәjiliste) deputattyq mandatty taghynyp otyrghandar. Biri «Núr Otandyq», endi biri Assambleyalyq, taghy biri Kommunist.

Búl azamattardyng deni zeynet jasyna jetse de, qyzmetterin jalghastyryp otyr. Al keybireuleri әne-mine zeynet jasyna jetetinder. Jasy 80-nen asqan Kosarevtar, ony ókshelep kele jatqan, jasy jetpisten asqan Súltanovtar men jetpiske jetip qalghan Bojkolar.

Búl azamattardyng ishinde Zandy belshesinen basyp, Memlekettik tildi mensinbeytin azamattar bar.

Búl azamattardyng ishinde «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» QR 1997 jylghy 11 shildedegi N 151 Zanynyng 4-babynda taygha tanba basqanday anyq jazylghan talaptardy oryndamay otyrghandar bar. Bilmese bile jýrsin, 4-bapta bylay dep jazylghan:

http://adilet.zan.kz/kaz/docs/Z970000151_#z6

-Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tili - qazaq tili.

-Memlekettik til - memleketting býkil aumaghynda qoghamdyq qatynastardyng barlyq salasynda qoldanylatyn memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is qaghazdaryn jýrgizu tili.

-Qazaqstan halqyn toptastyrudyng asa manyzdy faktory bolyp tabylatyn memlekettik tildi mengeru - Qazaqstan Respublikasynyng әrbir azamatynyng paryzy.

Búl azamattar jastary zeynet jasyna jetse de, memlekettik qyzmette jýrgender bar.   «Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» zan. 2013 jylghy 21-mausymdaghy № 105-V Zany. Onda QR Azamattarynyng zeynetke shyghu jasy jәne tәrtibi taygha tanba basqanday anyq jazylghan.

Erler ýshin zeynetkerlik jas 63 jas, әielder ýshin – 58 jas 6 ai. "Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly" QR Zanynyng 11 babyna sәikes әielder ýshin zeynetkerlik jasy 2027 jylgha deyin 10 jyl ishinde jyl sayyn 6 aigha kóteriledi.

Belgili jurnalist Dina Elgezek, «Kenestik jýiening kez kelgen elementin qorghau – últymyzdy qorlau» dep jazdy. Óte-móte dúrys pikir. Men Dina hanymnyng sózin jalghay kele, kenestik jýiening kez kelgen elementin úlyqtau – Tәuelsizdikti moyyndamau der edim.

Kelmeske ketken kenestik jýieni saghynu, onyng iydeologiyasyn jastargha dәripteu – kenes ókimetin ansau, sol jýiening ornaghanyn kókseumen para-par.

Ókinishke oray biz jogharyda attaryn atap kórsetken key azamattar kenesting eshkimge kereksiz datasyn toylap, sol komsomoldyq 100 jyldyghyna barghandy arlanbay aityp, odan qalsa barghandardy jaqtap jatyr. Ókinishti. El tizginin ústaghan agha buyn, ata buyn Tәuelsiz Memleketting jogharghy minberinen búlay sóileui – keleshek jastardyng sanasyn, myna bizding sanamyzdy eski jýiening elesimen qasaqana ulau. «Biz bolmasaq qayter edinder. Senderding Tәuelsiz elde ómir sýrulering bizding arqamyzda» degendey sóiledi.

Týiin

Kenes jýiesi qazaqtyng 3/1-in qasaqana óltirdi. 100 jyl boyy maghan, mening últyma, mening ata-babama qasaqana genosid jasaghan jýiede menin, mening ata-babamnyng kegi bar.

Mening jasym 23-te. Men Tәuelsiz Qazaqstanda tughan úrpaqpyn. Tәuelsiz Qazaqstanda mektep bitirip, Tәuelsiz Qazaqstanda bilim aldym. Tәuelsiz Qazaqstanda óz mamandyghym boyynsha júmys jasaudamyn.

Keshirinizder, men endi búl aghalargha senbeymin. Ýlgi bolar azamattardyng ay jaryqta aljyp, adasyp, joldan tayghany ókinishti. Kelmeske ketken kenesting elesi milarynyng qyrtys-qyrtysyn aralap jýrgen búl azamattargha endi senimim joq. Maghan jәne men sekildi milliondaghan jasqa ýlgi emes. Olardyng búl qylyghy eshqanday aqtaugha kelmeytin qylmys.

1.Búl azamattardyng bizdi basqaruyna, basqarushy organda qyzmet etuine qarsymyn. Óz erikterimen qyzmetten ketsin!

2.Biz Tәuelsiz elding jastarymyz! Jastardan keshirim súrasyn!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

34 pikir