Júma, 21 Mausym 2024
3492 1 pikir 30 Qazan, 2018 saghat 10:54

Aldaghy 7 jylda Almatynyng ekologiyasy jaqsarady

Almaty әkimdigi qalanyng ekologiyalyq ahualynyng 2018-2025 jyldardaghy maqsatty kórsetkishterin aiqyndady, dep habarlaydy Abay-aqparat QazAqparatqa silteme jasap.

Jana qújatta qorshaghan ortagha shygharylatyn lastaushy zattardy tómendetu, su synamalaryn jaqsartu, jasyl jelek aumaghyn arttyru josparlanghan.

E-gov elektrondyq portalynda «2018-2025 jyldargha arnalghan qorshaghan orta sapasynyng nysanaly kórsetkishterin bekitu turaly» Almaty qalasy mәslihatynyng sheshimi ornalastyryldy. Qújat 6 qarashagha deyin qogham talqylauynda bolady.

Qújatqa sәikes, 2025 jylgha qaray auagha shygharylatyn lastaushy zattardyng kólemi jylyna qazirgi 74 969 tonnadan 72 012 tonnagha tómendetilui tiyis. Al avtokólikter bóletin ziyandy zattardy jylyna 80 myng tonnadan 38 myng tonnagha azaytu kózdelgen. Eske salayyq, Almaty әkimi Bauyrjan Baybekting aituynsha, sarapshylar 2035 jylgha deyin qala halqy 3 milliongha jetetinin josparlauda. Búl qazirgiden 30 payyzgha kóp.   Aldaghy 15 jylda jayau jýrginshiler men velosiypedshiler sany - 3 ese, qoghamdyq kólikti paydalanushylar 4 ese artuy tiyis.  Al jeke kólik minetinder sol qalpynda - 600 myng shamasynda qalmaq. «Búl maqsatqa jetu onay emes. Biraq, biz jetuge tyrysamyz. 2050 jylgha taman qayta óndelgen qaldyqtar men tabighy energiya kózderi 10 ese artuy kerek», - degen bolatyn qala basshysy. Býginde Almaty auasy 2,5 mikron (RM 2,5) diametrli shan-tozanmen lastanghan. Tóleby Amangeldi kóshelerining qiylysyndaghy búl kórsetkish qazir 0,5 mg/m3 qúraydy. 2025 jylgha qaray ony 0,160 m/m3 jetkizu kózdelgen. Sonday-aq Qazgidrometting №27-postynyng audanynda (Medeu meteostansasy, Gornaya k-si, 548) atmosferada kýkirt dioksiydining maksimaldy dengeyining shekti rúqsat etilgen konsentrasiyasy 2,5 kórsetip otyr. Aldaghy jyldary ony 0,56-gha týsiru josparlanghan.

Abai.kz

1 pikir