Dýisenbi, 27 Mamyr 2024
Bizding sheneunik 7035 15 pikir 24 Qazan, 2018 saghat 10:35

Ákim Arhiymedimiz kansler Merkeliden úlyq pa?

Elbasymyz qashanda lauazymdy sheneunikterdi ysyrapshyldyqqa jol bermey, elden erekshelinip, qymbat dýniye-mýlik pen kólikke tym qúmar bolmaugha, budjetting qarjatyn yaghny halyqtyng aqshasyn ýnemdi júmsaugha shaqyrudan jalyqqan emes. Óitkeni búlaysha Abay hәkim aitqanday    «ózinde barmen kózge úrudan» olardyng bedelining kóterilmeytinin, qayta kerisinshe azghantay abyroyynan aiyrylyp qalatynyn aityp jatudyng ózi artyq shyghar. Preziydentimizding osy amanaty qanshalyqty oryndalyp jýr?

Jergilikti biylik basyndaghylar ýnemshildik pen qarapayymdylyqtyng ýlgisin kórsetip jýr me? Ókinishke qaray, múnday saualdargha jauap tabu qiynyraq bolyp túr. Qayta kerisinshe, bizding sheneunikter ózderin halyqtan joghary qoyyp, budjet qarjysyn óz baylyghyna sanap, oiyna kelgendirin istep jýr desek, shyndyqtan onsha alys kete qoymaspyz.

Mysaldy alystan izdep әure bolmay bizding oblystyng әkimi Arhiymed Múqanbetovtyng qanshalyqty qarapayymdylyq pen ýnemshildikting «jarqyn belgisin» kórsetip jýrgenine kóz jiberip bayqalyq. Ol qazirgi  tanda oblys ortalyghynan 10 shaqyrym jyraqta ornalasqan 21 gektar úlan-qayyr jerdi alyp jatqan, bas-ayaghy 13 nysannan túratyn arnayy reziydensiyany meken etip jatyr. Búl jerde jan rahatyna batatyn dýniyening bәri bar. Júmystan sharshap kelseng monshasy, boy sergitking kelse, tennistik kort dayyn. Qysqasy, múny jay adamgha búiyra bermeytin júmaq dese de bolghanday. Sonan da shyghar búl mekenjaydy әkimdiktegiler asa qúpiya jaghdayda ústaydy. Suretke týsiruge de rúqsat joq. Halyqqa kórsetuge de bolmaydy. Al salyq tóleushilerding aqshasyna salynghan búl reziydensiyany sol júrttyng ózinen jasyrudy qanday zangha syidyrarymyzdy bilmey otyrmyz.

Jogharydan dron tarqyly týsirgen surettegi búl reziydensiyasynyng kórki osynday

Basyn ashyp alatyn bir jay bar. Biz Arhiymed nege múnday at shaptyrym meken jaydy iyelenip jatyr dep kinәlaghaly otyrghan joqpyz. Ony zandy búzdy dep jazghyrmaymyz da. Óitkeni múnday dýniyelerdi retteytin zang da, ereje de, qauly da joq. Demek, múnday jerde túrsa da, túrmasa da óz erki. Bizdin  aitayyn degenimiz búl mәselening moralidyq jaghy ghana. Qanday da biylik basyndaghylar ózderine erekshe jaghday jasamay, halyqtan irgesin aulaq salmay, adamgershilikten atap ketpey, qarapayymdylyq pen sypayylyqtyn, ýnemshildikting ýlgisin kórsetse deymiz. Óitkeni qanday da memlekettik qyzmetshini qarapayym halyq tek iskerligi ghana emes, әlgindey qasiyetteri ýshin qadirlese kerek. Búl jerde asyra silteu, júrtshylyqtyng pikirimen mýldem sanaspau, elding aqshasyn tausylmaytyn mol dýnie sanap, esepsiz júmsau, tek sol әkimning ghana emes, býkil memleketting bedeline núqsan keltiretini aidan anyq. Elbasymyz әkimder men sheneunikterdi ýnemi ýnemshildik pen qarapayymdylyqqa shaqyra berui әlgindey jaghdaydyng boy alyp ketetinin eskerse kerek. Tek, bir ókinishitisi, múny jergilikti jerdegi biylik basyndaghylar jýre tyndaytyny jangha batady.

Bir ghana mysal. Aytalyq, bizding әkim Arhiymedting reziydensiyasyn ústap túru ýshin budjetten jyl sayyn 50 million tenge bólinedi eken. Al eger múny shotqa salyp kórsek, oghan aiyna 4 millionnan artyq aqsha ketedi. Sonda deymiz-au, bir ghana otbasy ýshin búl bizge tym qymbatqa týspey me?  Onyng ornyna, mәselen, әkimning otbasy ózi jaqsy qorshalghan, múqiyat kýzetilgen, qalamyzdyng tynysh ta jaqsy audanyndaghy eki qabat kottedjde túrsa, kimnen kem bolar edi?

Biz jalpy tek Arhiymed qana osynday rezinsiyada túrady deuden aulaqpyz. Bizding estuimizshe búl jaghday elimizding barlyq 14 oblysynyng әkimderining bәrine tәn kórinedi. Búlardan Astana men Almaty qalalarynyng әkimderi de qalysa qoymaytyn shyghar. Eger búlargha jylyna bizdegidey 50 million tenge júmsalyp túrsa, qorytyndysyn ózderiniz shamalay berinizder.

Mýmkin biz әkimderdi jón-josyqsyz, bosqa kinәlap otyrghan bolarmyz. Shetelderdegi sheneunikter búdan da soraqysyn kórsetip jatqan shyghar? Biylik basynda bolghasyn, mýmkin han sarayynday ýilerde túrudyng esh aiyby joq bolar? Bayqap qarasaq, mýldem olay emes eken. Mәselen, Germaniyanyng kansleri Angela Merkeli Berlin qalasynyng ortalyghyndaghy bes qabat ýiding tórtinshi qabatyndaghy jay ghana pәterde túrady. Terezesi ashyq. Múny kez-kelgen turist suretke týsire alady. Esigining aldynan saldyrlaghan tramvay da ótip jatady. Oghan qabaq shytatyn Merkeli joq. Óitkeni olar ýshin halyqtyng aqshasynyng bir tiyny da qymbat. Múny olar qalypty jaghday dep esepteydi.

Múny az deseniz, Mongholiyanyng preziydenti Haltmaagiyn Batulga ózine tiysili reziydensiyadan bas tartyp, júmysyna 400 metrdey jerdegi shaghyn ghana ýidi qalap alghan. Júmysyna jayau barady.

Braziliyanyng búrynghy preziydenti Alorada da dәl osylay istegen. Búl elding keyingi preziydenti Miysheli Temer de әlgindey dәstýrdi jalghastyryp, tiyesili reziydensiyasy «men ýshin tym auqymdy» dep odan bas tartyp, ózining shaghyn ghana osobnyagine qayta oralghan.

Terezesi ashyq túrghan Merkeliding pәteri.

IYә, aita bersek, múnday mysaldar jetip artylady. Tek, bir ókinishitisi, bizding biylik basyndaghylar búdan ýlgi alyp, memlkettik qyzmetshiler ýshin basty qaghida - qarapayymdylyqtyng qatang erejesin saqtaugha mýldem asyqpaytynyn aityp jaudyng ózi artyq.

Aytpaqshy, sheneunikterding asyra silteuden aulaq boluy qajettigin jaqynda ghana Qaraghandy oblysyna barghan Parlamentting Senat tóraghasy Qasym-Jomart Toqaev ta erekshe eskertip ótti.

- Mýmkindigimizge qaramay jón-josyqsyz, saltanatty ómir sýruding zamany ótti, - dedi ol. - Sonday-aq asa qymbat kólik pen auqymdy kabiynetterdi iyelenu de ótken kýnderding enshisine qalugha tiyisti. Qazirgi uaqyt osyny talap etedi.

Búl eskertu әkimderding elden erekshe reziydensiyasyna da qatysty bolar degen oidamyz.

Jaybergen Bolatov, Qostanay

Abai.kz

  

15 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2353
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2694
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2978
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1773