Sәrsenbi, 7 Jeltoqsan 2022
Alashorda 20733 12 pikir 1 Qazan, 2018 saghat 09:42

Qos Qojabergen jәne "Elim-ay" әni turaly

«Elim-ay» əni sóz bolghanda kóptegen basylymdar men búqaralyq aqparat qúraldary ony kýni býginge deyin halyq əni retinde qarap keledi. Biraq basy ashyq, en-tanbalyq bógenayy anyq óner tuyndysynyng Qojabergen jyraudyki ekeninde esh kýmən joq. Əpsəna-anyzdardy aitpaghan kýnning ózinde tasqa basylghan tarihy jazbalarda jetkilikti.

Osy orayda eng əueli әn avtory – Qojabergenning kim ekenine azyraq toqtala keteyik. Sosyn ekinshi Qojabergenge ayaldaymyz.

Tolybay synshy Arqadaghy Kerey ruynyng basshysy, ataqty əsker basshysy bolghan. Sonymen birge ol aldaghyny boljaytyn kóregen, adamdy da, atty da, qústy da synaytyn synshy, qara qyldy qang jarghan ədil bi, aiyr kómey, jez tanday sheshen, at sýringenshe aqyl tabatyn deytin adam bolghan. Gýltóbede kóp jylboyy qazaq, noghay, qaraqalpaq halyqtarynyng birikken əskerin basqaryp, ordabasy-bahadýr dep atanghan. Sheshendigin, ədildigin, synshyldyghyn kezinde býkil qazaq halqy qadir tútqan.

Tolybay synshydan – 23 bala tughan. Tolybay synshynyng eng kenje balasy Qojabergen jyraudyng ómiri jayly Shaymúrat Smaghúlov, Qosyl Omarov, Qaratay Bighojin bastaghan qalamgerler baspa betterinde az jazghan joq. Belgili jazushy N.Əbutaliyev «Ordabasy Qojabergen» atty monografiya jazyp, 1995 jyly «Jeti jarghy» baspasynan kitap etip shygharghan.

Bir jaqsysy, Qojabergen jyrau ózining ómirderegin ólenmen jazyp ketipti. «Elim-ay» dastanynda:

Adam dep óz boyyna óner jighan,

El-júrtym dep ataydy meni imam.

Joryqqa on jetimnen aralasyp,

Bolgham joq molda, sofy, qoja, ishan...

 

Tiline arab-parsy boldym jetik,

Ony da qoldanbadym óner etip.

Kórshi elge elshilikke ylghy baryp

Men jýrdim qazaghyma qyzmet etip.

...

Joryqta 45 jyl ghúmyrym ótti.

Orta jas ol da meni tastap ketti.

It qalmaq soghysugha dushar etti,

Bolmasa aqsaqaldyq kezim jetti.

...

Jasynan er jýregi sherge tolghan

Halqyna qartayghanda qorghan bolghan

Qinalyp qysylghanda jyr shygharghan,

Kereyde Qojabergen babang bolam, – degen joldar bar.

Qojabergen jyraudan qalghan ədeby múralar da az emes. «Elim-ay!», «Baba til», «Er Kókshe», «Ensegey boyly Er Esim», «Er Qoylybay», «Qorqyt baba», «Asan ata» siyaqty dastandary, «Aqsauyt», «Ghasyrjas», «Dýniye», «Jigittik» t.b. tolghaulary, «Qarghys atqan qalmaq-ay!», «Shonghal, shonghal, shonghal tas», «Sylang Syr», «Balqan, Balqan, Balqan tau», «Qazaq pen noghaydyng qoshtasuy», siyaqty ólenderi, «Dabyl», «Anyraqay», «Bozayghyr», «Kýldirmamay», «Súlama» siyaqty kýileri bar.

Qojabergen jyraudan – 17 bala: Əli, Ədi, Əset, Eset, Əbet, Mədi, Nəbi, Nauan, Beket, Aqyl, Noghay, Mamay, Baghyda, Saghynbek, Bektemis, Toqtamys, Balqan (bəri de Aysha bəybisheden tughan). Osy 17 balasynan kópshiligi qazaq – qalmaq soghysynda shəyit bolghan. Eng kenje úly Balqannan ghana úrpaq bar. Balqan batyrdyng segizinshi úrpaghy – 1929 jyly tughan Qarajigit ýsh balasymen birge Reseyge qarasty Qorghan oblysynyng Makushin audanynda túrady.

Qojabergen turaly sóz bolghanda filiologiya ghylymdarynyng doktory, professor Túrsynbek Kəkishúly «Qojabergen jyrau» atty kitapqa jazghan alghy sózinde bylay deydi: «Shyndyghyn aitsaq, Qojabergen múrasyn, ómir jolyn ghylymy zertteu júmysynyng jýieli týrde qolgha alynuy elimizding təuelsizdigine qol jetken kezden bastaldy.

Osy tústa ədebiyetshi – ghalym Tólesh Sýleymenovtyn, atyrau-lyq Nəbiyden Əbutəliyevting «Segiz seri» (1991), «Ordabasy Qojabergen» (1995) jinaqtaryn airyqsha eske alu kerek. «Elim-ay» jinaghyn shygharghan Mədina Dastanovanyng «Jyrlary qazaq júrtyn eljiretken» degen enbegi de qúndy zertteulerding biri.

Qazaqtyng əl-Faraby atyndaghy Últtyq uniyversiytetining «Qazaq ədebiyetining tarihy men syny» kafedrasy janyndaghy «Qazaq foliklory jəne ədebiyet tarihy» dep atalatyn ghylymy zertteu toby 1991 jyldan osy taqyrypta túraqty júmys istep keledi. «Qazaq ədebiyetining qysqasha tarihy»dep atalatyn enbekting birinshi tomynda, «Qojabergen jyrau (1663-1763 j.j.)» atty arnayy tarau berilip, Qazaq ədebiyeti tarihynda túnghysh ret «Elim-ay» ənining avtory jóninde birqydyru məlimet berilgen».

ghalymnyng payymynsha: «Qarataudyng basynan kósh keledi..» gimnining alghashqy núsqasy 16 jol kóleminde 1875 j. «Zapisky Orenburgskogo otdela Imperatorskogo russkogo geograficheskogo obshestvanyng 3 kitabynyng 253 betinde jariya-langhan eken. Ekinshi ret, 1932 j. «Biyler dəuirining ədebiyeti»degen atpen Səken Seyfullin ózining ataqty oqulyq-hrestomatiyasynda «Elim-ay»-gha oryn bergen, 20 jol. («Qazaq ədebiyeti» I-bólim, 1932 j.). Qojabergen jyrau turaly Ybyray Altynsarinnyn, Məshhýr Jýsip Kópeevtin, Súltanmahmúttyng múralarynda da aitylghan. Ybyray 1879 jyly ózining qazaq hrestomatiyasynda 1896 j. «Mahtubatynda» kerey Qojabergen jyraudyng atyn atap, óleninen ýzindi keltirgen. Məshhýr Jýsip: – «Elim-ay» əni menen jyry taghy, shygharghan Qojabergen babandy sýi, – dep jazghan.

Súltanmahmút:

Kereyde Qojabergen,

Segiz ótken

Qazaqtyng shejiresin jyr ghyp shertken, – dep jyrlaghan.

Demek, «Elim-ay» ənining avtory Qojabergen Tolybayúly ekenine eshkim kóz júma almaydy.

Dese de, Qojabergen túlghasyna kólenkeli kózben qaraytyn aghayyndar da joq emes.

M.Əuezov atyndaghy Ədebiyet jəne Óner institutynyng ghylymy qyzmetkeri S.Qosan «Ghasyr júmbaghy» maqalasynda Segiz serini joqqa shygharyp qana qoymay: «Segiz serining atasy Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» dastany jasandy dýniye, ony óleng dep qabyldau ónerding kórkemdik qasiyetin tereng týsine almau» degenge deyin barghan.

Osy orayda Qojabergen jyryn keyinge jalghaushylardyng biri bolghan Segiz seri (Múhamedqanapiya) Bahramúly Shaqshaqov (1818 – 1854) jəne taghy bir Qojabergen batyr jayynda da tolghana ketuge tura keldedi.

Segiz seri tóniregindegi dauly məseleler 1979 jyldan bastap údayy kóterilip, sodan beri shamamen ýsh jýzdey maqala jaryq kórgen eken. Nəbiyden Əbutəlipov, Tólesh Sýleymenov, Túrsynbek Kəkishev, Shəmshədin Kerim, Bóribay Kərten jəne basqalar qalam terbegen.

Segiz seri esimi ózining jasaghan ən-kýileri arqyly ghana emes Gh.Mýsirepov, S.Múqanov, Ə.Marghúlan, T.Núrtaziyn, Sh.Sətbaeva enbekterimende belgili bolghan. Əlkey Marghúlannyng «Júldyz» jurnalynda «Əndi erttep, kýidi mingen kemengerler» degen maqalasynda Segiz serining aty atalsa, əygili jazushy Gh. Mýsirepov ózining «Úlpan» atty romanynda: «Búl kelgen Kerey atalatyn kóp ruly elderding aty shuly aqyn- ənshileri, jyraulary edi. Aqyn Shərke sal, soqyr Toqjan aqyn, Niyaz seri, Saparghaly aqyn, t. b. Bəri de ataqty – Segiz seri aqynnyng múragerleri», – dep jazdy.

Dese de, Segiz serining barynan góri joghyn aighaqtaghysy kelgen aitqyshtar toby da az bolghan joq.

Olar tómendegi aqyn-jazushylardyng aitqandaryn da moyyndaghysy kelmeydi.

Birjan sal :

Ústazym Segiz seri, Niyaz seri,

Solardan ýlgi alghan men Birjan seri.

Jetpis ýsh mýshelime tolghanymda,

Dýnie teris ainyp ketti keri.

Segizdey asyl adam jaralmaydy,

Halqyna bolyp ótken tym jaghdayly.

Kereyden jýz myng əyel úl tapsa da,

Eshbiri Segiz seri bola almaydy.

Jayau Músa :

Jigitter óner qusang Segizge úqsa,

Shəkirti Segiz seri atym Músa.

Qazaqtyng el qorghany maqtanysh qoy,

Ýsh jýzde er Segizdey kóp úl tusa.

Bólegen kýige Segiz oy men qyrdy,

Tógetin jiyndarda asqaq jyrdy.

Ombyda Múqarama súlugha arnap,

Shygharghan alghashqy əni «Nazqonyrdy»

Baluan Sholaq :

... Segiz serini kórgenim joq,

Kórsem de estimey jýrgenim joq.

Birjannan qanyp onyng jolyn qudym,

Jaqsyny odan artyq bilgenim joq.

Súltanmahmút Torayghyrov :

Kereyde Qojabergen, Segiz ótken,

...

Gh.Mýsirepov:

«Segiz seri – ataqtynyng ataqtysy».

N.Əbutaliyev:

«Məselen, Qanyshtyng əkesi tughanda atasy Sətbay Segiz serini ədeyi shaqyryp, balasynyng atyn qoyghyzghan. Sonda Segiz seri Imanjan dep at qoyyp, balagha bata beripti».

Odan ary qaray – Núrjan Naushabaevting «Er Segiz» poemasy, Segiz-serining óz qolymen jazylghan qoljazba shygharmasynyng Qazaqstan Ghylym Akademiyasy Ortalyq ghylymy kitaphanasynyng qoljazba qorynda saqtalghandyghy.

Joghymyzdy týgendey almay jýrgende barymyzdy qúrtugha enbektenip, «Segiz seri men Qojabergendi joghaltu kimderge, nege kerek boldy eken?!» degen ashy zapyran ózekti órteydi. Əli de «joghaltular» kerek bolsa Asan qayghy, Qaztughan bastaghan jyraular jyryn da «dəleli joq, oidan qúrastyrylghan» – deytin jazghysh-tardyng shyghuy əbden mýmkin ghoy. Ózge últ ózinde joqty oidan jasap, maqtanysh biyigi etip jatqanda, bizding ózimizdi ózimiz joghaltuymyz əste tektilikting belgisi emes. Atalarmyzdyn: «Bolar elding balasy birin-biri batyr deydi, tozar elding balasy birin-biri qatyn deydi» – deytin eski maqaly eske týsedi.

Al, ekinshi Qojabergen batyr kim?

«Abylay kezeni – batyrlardyng zamany» degen sóz tekke aitylmaghan. Kereyden shyqqan batyrlardyng ishinde jonghar zamanynda Er Jәnibekten basqa da kóptegen batyrlar bolghan. Sonyng biri jogharyda aitylghan «Elim-ay» әnining avtory ashamayly kereyden shyqqan әri batyr әri jyrau Qojabergen Tolybayúly bolsa, ekinshisi abaq kereyden shyqqan batyr Qojabergen Jәnibekúly (1723-1785). Ekeui de jonghar zamanynda biri qart, biri jas batyr bolghandar. Aralarynda 60 jyl aiyrma bar.

Qojabergen Jənibekúly Jonghar soghysynyng songhy kezen-derinde Abylay bastaghan qazaq sarbazdyrynyng tu ústaushy-larynyng biri bolghan. Ol da erligi arqyly el auzynda anyzgha ainalghan bahadýrlerding biri.

Batyrdyng qara shanyraghyndaghy tike úrpaqtarynyng taraluyna kelsek, Qojabergen – Jandәulet – Asan –  Batnas – Kemiyek. Kemiyekten Núqtajy, Sembi (Sembi Kemiyekýly 1940 jyldar ishinde Ór Altay kóterilisine Qojabergenning tuyn kóterip barghan), Toqsanbay, Boranbay, Mәlik, Ájban, Qoyanbay. Núqtajydan – Túrash, Shatyrhan, Júmash (Qojabergenning tuy osy shanyraqta)...Júmashtan – Soldat, Deputat, Ozat, Múrat, Berikbol bolyp taraydy. (Rahmetúly Shynay qúrastyrghan «Mongholiya qazaqtarynyng ata-tek shejiresi» Ólgey, «Baspager», 1997j, 155 bet). Batyr Qojabergenning úrpaqtarynyng bir bólimi mongholiyada otyrsa, bir bólimi atajúrtqa kóship kelgen.

Batyrdyng tuynyng kýni býginge deyin saqtaluy jəne onyng múrajaylargha alynbauy biraz oy salady.

Tu jəne batyr turaly derekterdi Shynjanda shyqqan «Shúbarayghyr shejiresi» (Ýrimji, 2000j) sekildi shejirelik basylymdar tipti de rastay týsedi.

Al Qojabergendi orys derekterinen izdegen tarih ghalymy Ahmet Toqtabay bylay deydi:

«...1750 jyldardan bastap Jonghariyanyng jeniletinine kózi jetken Qytay, Qazaqiya, Resey arasynda jonghardan bosaghan jerler arasynda talas bastalghan, ony tarihshylar «trehstoronnoe sopernichestvo Kitaya, Kazahii, Rossiy o razdele Jungarii» – dep kórsetedi.

Orys derekteri 1750 jyldyng ózinde-aq Qojabergen bastaghan kereylerding Habarga-Bazar (Qarghyba-Bazar degen ózen atauy. Shyghys Qazaqstan oblysy, Tarbaghatay audanynda A.T.) ózenine jetkenin kórsetedi (Qojabergen batyr, əri jyrau ataqty «Elim-ay» ənining avtory – A.T). Búl «Qojabergen jyrau» turaly orys-sha birden-bir derek. (Puteshestvie na ozero Zaysan y v rechnuy oblasti Chernogo Irtysha do ozera Markakuli y gory Sarytau letom 1863 goda Karla Struve y Grigoriy Potanina. Str. 507-508.) («Er Jənibek» 1 tom, Almaty, 2008. 34-35 better).

Múnda aitylghan Qojabergendi A.Toqtabay «Qojabergen jyrau» deydi. Dese de múndaghy batyrdyng eki Qojabergenning qaysysy ekeni óte anyq emes. Jyrau Qojabergennen kóri batyr Qojabergen boluynyng negizi basym. Qytay derekterindede 1757-1760 jyldarda Abylaydyng sauda keruenimen qytaygha baratyn Qojabergen de osy batyr Qojabergen bolsa kerek. Jyl salystyrmasy boyynsha qaraghanda da soghan tura keledi.

Qalay bolghan kýndede eki batyrdyng da ómirde bolghan adamdar ekenin tarihy qújattar men olardyng úlarday shulaghan úrpaqtary rastap otyr.

El ishindegi eski shejirening aituynsha Qojabergen batyr men Ámirsana arasynda da biraz hikaya bar. Qytay derekterinde Ámirsana men Qojabergen bastaghan qoldyng ózderine betpe-bet kelip qalghany turaly jazylghan. Qalayda Qojabergen men Ámirsana arasynda dostyq qarym-qatynastyng bolghany shyn.

Ámirsananyng basyna qyspaq týsip, ómiri qyl ýstinde qalghanda Múltar (key derekte Múntyr deydi) atty úlyn Qojabergenning Dýzik atty ýshinshi әielining bauyryna salyp bergeni jayynda anyz bar. Dýzikten – Shyndәulet, Jandәulet, Ryspanbet, Bógenbay, Mendibay, Kenjebay  atty alty úl tughan. «Kenjebay» degen songhy úldyng atyna qarap ta onyng shanyraqtyng kenjesi ekeni birden angharylady. Al, osy Kenjebaygha ini qylyp, alty úldan keyin Múltardy jetinshi úl retinde asyrap alghan. Basqalar ony ógeysitpesin dep atyn da әdeyi «Qazaqbay» atap ketken. Qazaqbaydan – Qosan, Janbol, Bibol atty ýsh úl tuyp, ol da әuletti atagha ainaldy. Úrpaqtary Mongholiyanyng Bayan-Ólgey aimaghynda jәne bir bólimi Qazaqstanda túrady.

Osyghan oray aitylatyn taghy bir әngimede kereyding Sherushi atasynyng Sanyrauynan tuatyn Qaydaghúldyng ýlkeni Esentaygha Ámirsananyng Daba atty balasyn bergeni sóz bolady. Óz kindiginen tughan bala ma, әlde jamaghayyn tuysynyng balasy ma? – ol jaghy anyq emes. Esentay ony ózine úl qylyp aldy ma, әlde balasynyng bauyryna salyp nemere qylyp aldy ma, – әiteuir, osy attas balany Ámirsanadan alghany shyn. «Daba» keyinnen «Aq Daba» atalyp, odan keyin qazaqtar ony «Laba» atasyp ketipti. Búl kýnde Laba (Aq Daba) da kindikti atagha ainalghan.

Tarihy derekterge kóz jibergende eki Qojabergenning ómirinde kezdesetin úqsastyqtar men bir-birine telinip jýrgen oqighalar әli de bolsa zertteudi qajet etedi.

Qalay bolghan kýndede eki batyrdyng da ómirde bolghan adamdar ekenin tarihy qújattar men olardyng úlarday shulaghan úrpaqtary rastap otyr. Olay bolsa barymyzdy baghamdap, batyrlarymyzdy dəripteuden útpasaq útylmaymyz. Əsirese «Elim-ay» ənining Qojabergen jyraudiki ekenimen maqtanuymyzdyng esh óreskeldigi joq.

Qazaqtyng baytaq dalasynyng әr bir tóbesin kýzetken batyrlarymyzdyng sol topyraqty jastanyp, mәngilik úiqygha ketkenin eskersek, búl saq, hún, týrki dәuirinen qalghan erlik shejirening jalghasy, qúlamas eskertkishi. Qazaqqa batyrlar eshqashan kóptik etpeydi!

Jәdy Shәkenúly, jazushy, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, Euraziya Jazushylar odaghynyng mýshesi, Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz

 

12 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2529
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1547
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1815