Beysenbi, 22 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109907. Jazylghandar — 105385. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 1736 0 pikir 31 Nauryz, 2011 saghat 04:34

«Janarmay baghasynyng shegi belgilenedi» - respublikalyq basylymdargha sholu

ASTANA. 31 nauryz. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respublikalyq basylymdarda 31 nauryz, beysenbi kýni shyqqan ózekti materialdargha sholudy úsynady.

***

«Keshe Aqordada Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Polisha Respublikasynyn, Ýndistan Respublikasynyn, Aughanstan Islam Respublikasynyn, Latviya Respublikasynyng Qazaqstan­daghy Tótenshe jәne ókiletti elshileri Yasek Kluchkovski, Ashok Kumar Sharma, Sohrab Aly Safari, Yuris Maklakovstan, sonday-aq BÚÚ Damu baghdarlamasynyng Túraqty ókili Stiyven Tulldan Senim gramotalaryn qabyldady», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Gramotalardy qabyldau rәsi­minde sóz sóilegen Elbasy: «Biz óz tәuelsizdigimizding ji­yr­masynshy jylyna ayaq bas­tyq. Búl jyldar bizding qogha­my­myzgha jәne barsha qazaq­stan­dyqtargha ýlken ózgerister men tolymdy tabystar әkeldi. Býgin biz osy zamanghy, janarghan memlekette ómir sýrip jatyrmyz», - dep atap kórsetken.

ASTANA. 31 nauryz. QazAqparat - Qazaq aqparat agenttigi respublikalyq basylymdarda 31 nauryz, beysenbi kýni shyqqan ózekti materialdargha sholudy úsynady.

***

«Keshe Aqordada Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Polisha Respublikasynyn, Ýndistan Respublikasynyn, Aughanstan Islam Respublikasynyn, Latviya Respublikasynyng Qazaqstan­daghy Tótenshe jәne ókiletti elshileri Yasek Kluchkovski, Ashok Kumar Sharma, Sohrab Aly Safari, Yuris Maklakovstan, sonday-aq BÚÚ Damu baghdarlamasynyng Túraqty ókili Stiyven Tulldan Senim gramotalaryn qabyldady», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti. Gramotalardy qabyldau rәsi­minde sóz sóilegen Elbasy: «Biz óz tәuelsizdigimizding ji­yr­masynshy jylyna ayaq bas­tyq. Búl jyldar bizding qogha­my­myzgha jәne barsha qazaq­stan­dyqtargha ýlken ózgerister men tolymdy tabystar әkeldi. Býgin biz osy zamanghy, janarghan memlekette ómir sýrip jatyrmyz», - dep atap kórsetken.

Qazaq «óz ýiim, keng sarayday boz ýiim» dep beker aitpasa kerek. Óitkeni baspana mәselesi qay uaqytta bol­ma­syn ýlken ról atqarady. Aq­pan aiynda Ýkimette elding erteni sanalatyn jastar men qarapayym búqara qol jetkize alatyn, baghasy tiyimdi ýi­ler­di salugha baylanysty jana baghdarlama qabyl­danghan bolatyn. Mine, osyghan oray keshe Elbasy Núrsúltan Nazarbaev  túrghyn ýy qúrylysyn damytudyng 2011-2014 jyldargha arnalghan jana baghdarlamasy jәne jana ereje boyynsha salynyp jatqan «Jaghalau-3» túrghyn ýy kesheninde boldy. Búl jayynda «Egemen Qazaqstan» gazetining beysenbilik sanyndaghy «Qoljetimdi ýiler kóbeye týspek» degen maqaladan egjey-tegjeyli bile alasyzdar.

***

Songhy kezdegi әlemdik BAQ habarlarynyng ózegine ainalghan eki taqyryp bolsa, biri - Japoniyadaghy, ekinshisi - Soltýstik Afrika elderindegi jaghday. Soltýstik Afrika elderi qiynshylyqty «ózderi qalap alghandar» bolsa, al Japoniya tabighattyng tosyn minezimen «kýresti». Osy orayda «Ayqyn» gazeti taghdyrdyng dәl osy syny «naryqtyq qoghamdaghy últ, jeke túlgha qanday boluy kerek» degen súraqqa jauap bergendey bolghandyghyn eskerip, japondardyng qanday isterinen, qasiyetterinen erekshelengendigi turasynda әngime órbitken. Nazar salynyz, maqala «Japon sabaghy» degen taqyryppen berilgen.

Ortalyq Aziya taqyryby qa­zir qyzyghushylyq tudyryp otyr. Oghan aimaqtyq geosayasy jәne geostrategiyalyq orna­lasuy bir jaghynan, al әlemning ózge tara­pyndaghy ahual ekinshi jaghynan yqpal etude. Tayau Shyghys oqiy­ghasy, arab әlemine tóngen zúlmat Qazaqstangha, jalpy Ortalyq Aziya aimaghynyng aldaghy damuyna qalay әser etpek? Dәl osy saualgha elimizding birqatar sarapshylary «Ayqyn» gazeti arqyly óz pikirlerin bildirgen. Mәselen, sayasattanushy Ázimbay Ghaly birqatar BAQ-ta Or­talyq Aziya memleketteri bir­tútas integrasiyagha birikpeydi de­gen pikir beleng aluda ekendigin aita kele: «Olar Ortalyq Aziyanyng negizgi memleketteri AQSh pen Qytaydyng yqpalynda ketedi, al Qazaqstan Reseyding yqpaldastyq aimaghyna ainalady dep sәue­gey­lendi. Bizding oiymyzsha, búl pikir­ler qate ai­tylghan, mýmkin, qazirgi kezendegi ekonomikalyq-әleumettik jaghday­dy paydalanyp qalu ýshin jorta shygharylghan teris kózqaras boluy mýmkin», - deydi. Maqala «Bestiktin» tәuelsizdik tarihy biriguden bastalady!» degen taqyryppen berilgen.

***

«Keshe Ýkimet ýiinde atom energiyasyn beybit paydalanu maqsatyndaghy Qazaqstan men Reseyding birlesken keshendi baghdarlamasy rәsimdeldi», - dep jazady «Alash ainasy» gazeti býgingi nómirindegi «Qazaq dalasynda AES salynsa, Resey kómek qolyn sozugha dayyn» degen maqalada. Basylymnyng bayandauynsha, baghdarlamagha qol qoyghan «RosAtomProm» memlekettik korporasiyasynyng bas diyrektory Sergey Kiriyenko búl qújattyng atom energiyasyn beybit maqsatqa paydalanu ýshin qolgha alynghan keshendi baghdarlamanyng ekinshi kezeni ekendigin basa aitqan. «Osy uaqytqa deyin biz Qazaqstanda tabighy urandy geologiyalyq zertteu jәne óndiru boyynsha birqatar kәsiporyndardy qúrdyq. Endi Reseyde tabighy halyqaralyq uran bayytu ortalyghyn ashyp otyrmyz», - dep atap ótken S.Kiriyenko.

«Alash ainasy» gazetining jazuynsha, Mәjilisting keshegi sәrsenbilik otyrysynda deputattar ýsh kelisimdi maqúldap, Senatqa attandyrdy. Búnyng ekeui Birynghay ekonomikalyq kenistiktegi múnay men gaz mәselesin qamtysa, songhysy qylmystyq әreketten týsetin tabystardy zandastyrudyng jolyn kesetin konvensiya. Búl jayynda egjey-tegjeyli basylymnyng beysenbilik nómirindegi «Janarmay baghasynyng shegi belgilenedi» degen maqaladan bile alasyzdar.

***

«Kazahstanskaya pravda» gazetining jazuynsha, keshe Memlekettik hatshy - Syrtqy ister ministri Qanat Saudabaev Qazaqstannyng kezekten tys preziydenttik saylauyn baqylau jó­nin­degi EQYÚ missiyasynyng ýilestirushisi, EQYÚ Parlamenttik Assambleyasynyng bayqaushylar delegasiyasynyng jetekshisi Tonino Pisulamen kezdesti. Kezdesude Q.Saudabaev EQYÚ PA mýshe memleketterding ara­syn­daghy qarqyndy damyp kele jatqan ózara týsinistik pen yn­tymaqtastyqty aita kelip, ót­ken jylghy EQYÚ-daghy tóragha­ly­ghy kezinde elimizding basta­ma­la­ryna barynsha qoldau kór­set­keni ýshin jәne eki jaqty mýddeli baylanys ornatugha jәr­dem­deskeni ýshin alghysyn bildirdi.

 

0 pikir