Seysenbi, 1 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 132348. Jazylghandar — 116863. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2079 0 pikir 28 Nauryz, 2011 saghat 11:17

Internet-konferensiya: Bauyrjan Jaqyp (basy)

Býgingi qoghamda súrauly mәsele jeterlik. Sonyng dúrys jolyn núsqar bilimi men biligi joghary azamattar da bar. Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy kórnekti aqyn, ústaz «Qazaq ensiklopediyasynyn» bas diyrektory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp myrza qazaq әdebiyetining tynys-tirshiligi, óz shygharmashylyghy jayly oiyn ortagha salyp jәne birneshe buyn jurnalisterding ústazy retinde qazirgi qazaq jurnalistikasy mәselelerine ózindik kózqarasyn bildirip, «Qazaq ensiklopediyasynyn» atqaryp jatqan júmystaryna toqtalyp, oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Óziniz shәkirt tәrbiyelegen ústazsyz. Jurfakta dekan boldynyz. Songhy kezde jurnalistika fakulitetinde bolyp jatqan jaghdaygha baylanysty oiynyzdy bilsek?

Býgingi qoghamda súrauly mәsele jeterlik. Sonyng dúrys jolyn núsqar bilimi men biligi joghary azamattar da bar. Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy kórnekti aqyn, ústaz «Qazaq ensiklopediyasynyn» bas diyrektory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp myrza qazaq әdebiyetining tynys-tirshiligi, óz shygharmashylyghy jayly oiyn ortagha salyp jәne birneshe buyn jurnalisterding ústazy retinde qazirgi qazaq jurnalistikasy mәselelerine ózindik kózqarasyn bildirip, «Qazaq ensiklopediyasynyn» atqaryp jatqan júmystaryna toqtalyp, oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Óziniz shәkirt tәrbiyelegen ústazsyz. Jurfakta dekan boldynyz. Songhy kezde jurnalistika fakulitetinde bolyp jatqan jaghdaygha baylanysty oiynyzdy bilsek?

- IYә, әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetinde  ýzilissiz 25 jyl shәkirt tәrbiyeledim. 14 jyl 2 kafedranyng mengerushisi boldym. 8 jyl dekandyq qyzmet atqardym. Al songhy kezde fakulitette  bolyp jatqan  jaghdaymen búqaralyq aqparat  qúraldary arqyly tanyspyn. Osydan biraz kýn búryn fakulitetting túnghysh dekany Qayyrjan Bekqojinning tughanyna 100 jyl toluyna arnalghan konferensiyagha baryp qatysyp, sóz sóiledim. Sondaghy bayqaghanym, qazir fakulitetegi  jaghday qalypty. Biyl  fakulitetti  birneshe jyl basqarghan, onyng damuyna eren enbek sinirgen professor Tauman Amandosovtyng 90 jyldyghy, professor  Temirbek  Qojakeevting tughanyna 85 jyl. Búl - Qazaqstandaghy jurnalister  dayarlaytyn alghashqy jәne basty ortalyq. Sondyqtan  onyng ózindik mektepteri, dәstýri, últtyq ereksheligi bar. Sonan keyin múnda oqityn  әrbir  student - bolashaq  túlghaly qalamger  ekendigin úmytpau kerek-aq.

- Býgingi әdebiyetpen oqyrmannyng arasy alshaqtap ketuine ne sebep dep oilaysyz?

- Ádebiyet pen oqyrman arasynyng alshaqtap ketuine sebep birnesheu.

Mәselen, Qazaqstan Jazushylar odaghy - qoghamdyq úiym sanatynda. Odaq basshylyghy  naryq zamanynda biraz sharualardy atqaryp otyr. Biraq búrynghyday aqyn-jazushylar shygharmalaryn nasihattau mәselesi tiyisti  dengeyde emes. Ol әriyne  qarjylyq  qiynshylyqtan  da bolar.

Memlekettik tapsyryspen shyghatyn  әdeby kitaptardyng taralymy 1000, 2000, 3000 danadan aspaydy.  Bir ghana  Ontýstik Qazaqstannyng ózinde 500 kitaphana bar eken. Yaghny búl kitaptar eldegi kitaphanalardyn  ózine tolyq jetpeydi. Qanshama mektepter bar. Kitap taralymyn ósiru  qajet-aq. Taghy bir jayt - oqyrman nening baghaly,  nening shiyki  ekendiginen  ajyrap qaldy. Qolynda qarajaty bar kez-kelgen adam kitabyn shygharyp, kópshilikke  taratatyn boldy. Búrynghy birneshe  satydan túratyn súryptau  qazir joq. Qalamaqy  mәselesi de sheshilmey túr. Kimning talantty, kimning ortaqol, kimning kórkemdigi tómen shygharmalar berip jýrgendigining arajigin ajyratyp beretin  әdil әdeby syn joq. Osy rette Tәken Álimqúlov, Asqar Sýleymenov, Tólegen  Toqbergenov, Zeynolla Serikqaliyev, Saghat Áshimbaev, t.b. siyaqty naghyz synshylar eske týsedi. Qazaq әdebiyetining negizgi oqyrmandary  auylda. Al býgingi әdebiyet qalada ghana qalyp qoyghan siyaqty.

- Armysyz, agha! Elimizding bas qújatynda senzuragha jol joqtyghy taygha tanba basylghanday aitylghan, onyng ýstine BAQ turaly zang bola túra, jurnalistik mindetimizdi atqarugha tosqauyl kóp, әsirese memlekettik BAQ-da. Eger, jazarymyzdy jazyp, aitarymyzdy aita almasaq, jurnalisting (jurnalistikanyn) ne qajeti bar?

- Qazir demokratiya zamany. Sizding osy  súraghynyzdyng internette  túruynyng ózi sol  jariyalylyqtyng belgisi emes pe ? Al  kez-kelgen órkeniyetti  memlekettin  jurnalistikasy - sol elding negizgi  qúndylyqtaryn, zandaryn saqtaugha qyzmet etedi. Jurnalistika -  jazghyng kelgenning bәrin jaza beru, aitqyng kelgenning bәrin aita beru emes. Qoghamnyng algha  damuyna yqpal etetin tegeurindi oilardy, sheshimin tappaghan mәselelerdi kórsetip otyru. Jurnalistika biylik pen halyqtyng arasyndaghy dәnekerlik róldi atqarady.  Jurnalistikanyng eng quatty qaruy - onyn  qoghamdyq pikir qalyptastyratyndyghynda. Qazirgi  Qazaqstandaghy aqparat  qúraldary sol  mindetterdi  oryndap otyr.

- Qazaq ensiklopediyasynyng ónimderi mektepter men oqu oryndaryna jәne oqyrmangha jete me? Taralym mәselesi qalay?

-«Qazaq ensiklopediyasy» Bas redaksiyasy  keyingi  jyldary  memlekettik tapsyryspen  kóptegen kitaptar shyghardy. «Qazaqstan ghylymy» 2 tomdyq, «Almaty  qalasynyng kórkemsuretti tarihy», «Qazaqstannyn  kórkemsuretti tarihy» (4 tomdyq), «Almaty ónerindegi jeke túlghalar», Aughan soghysynyng 20 jyldyghyna oray «Danq», «Qazaqstandyq Kenes odaghynyng batyrlary» ensiklopediyalyq  anyqtamalyqtar әzirlendi. «Balalar ensiklopediyasy» (3-tomdyq), «Qazaqstan tabighaty»  (4-tomdyq) ensiklopediyalary jobalary ayatalugha jaqyn. «Qazaq әdeby tili týsindirme sózdiginin» 12,13 tomdary  jaryq kórdi. Olar 2000, 3000 danamen shygharylghan. Taralymy az, әriyne.  Biraq biz oblystyq, qalalyq bilim beru  basqarmalaryna, joghary oqu oryndaryna, oblystyq, qalalyq kitaphanalargha  respublika boyynsha jiyny 63 jerge  tegin taratyp otyrmyz.  Shyqqan  kitaptardyn  elektrondy núsqasy da  internetke engizilude.

- Bauyrjan agha, juyrda Týrkistanda ótken Nazrbaevpen ziyaly qauym ókilderining kezdesuinde, Siz nege ýndmey otyrdynyz? Jalpy sizding azamattyq ústanymynyz qanday: ýkimetten tәuelsizsiz be, joq әlde biylikke tәueldisiz be?

- Nauryzdyng 11-shi júldyzynda Týrkistanda Preziydent N.Á. Nazarbaevpen  ziyaly  qauym  ókilderining kezdesuine men de qatystym. Biraq ýndemey otyrghan joqpyn. 4-shi bolyp sóz aldym. «Mәdeny múra»  baghdarlamasy boyynsha shyqqan  qúndy  kitaptar turaly, «Qazaq ensiklopediyasynyn» qazirgi  ahualy  haqynda әngime órbittim. Ol kezdesu turaly arnayy  habar 13- nauryzda efirden kórsetildi. Men qazir - Qazaqstandaghy jalghyz memlekettik baspanyng basshysymyn. 100 payyz aksiyamyz - memlekettik. Azamattyq ústanymym - tәuelsiz elimizge adal  qyzmet etu. Qazirgi sayasi  janghyrulardy qoldaymyn.  Beybit, tynysh ómirge ne jetsin! Halyqtyng әl-auqaty da ósip keledi. Ruhany dýniyemiz de týgendelip jatyr.  TMD-nyng basqa  elderimen salystyrghanda, Qazaqstan  kósh ilgeri túr. Biz de  bostandyq baghasyn, azattyq artyqshylyqtaryn tereng týsinuimiz kerek dep oilaymyn.

- Býgingi qazaq jurnalisterining sonyng ishinde telearnalardaghy jýrgizushiler men tilshilerding kóbi sizding shәkirtteriniz. Olardyng tildik sauatsyzdyqtaryn kórermender jyr ghyp aitady. Shәkirtterinizding sauatsyzdyghy neden dep oilaysyz? Bәlkim, kezinde oqudan qashyp-pysyp jýrip endi býtkil ekrandy býldirip otyrghan shyghar.

-Menin  shәkirtterim - telearnalarda qyzmet atqaratyn, habar jýrgizetin - Lәzzat Tanysbay, Zeyin Álipbek, Marat Múhamedsaliyev, Andrey Tarakov,  Meyirjan Álibekúly, Gýlnaz Álimgereyqyzy, Aynúr Qamysbekqyzy, Múhit Yqylas, Dinara Sәtjan, Dulat Satybaldiyev,  Azamat Kenesbay,  Biybigýl Jeksenbay,  Arman Baltabayúly, Rinat Dumanúly, Jiger Sәrsenúly, Núrlan Oqaúly, Qazbek Qasymov,  Oljas  Sydyqbekov, t.b. Olardyng әrqaysysyn maqtan tútamyn.

Áriyne,  bes sausaq birdey emes.  Ótkende «Tarazy»  habaryn  jýrgizetin  Erlan Ábdirúly degen shәkirtimizdin  jurnalistik әdep  normalaryn búzyp, qazaq halqynyn  búlbúly Biybigýl Tólegenovagha  qoyghan ynghaysyz saualdary ýshin úyaldym. Kóbine  efirdi  lastap jýrgen  basqa mamandyq iyeleri  ekendigin de  úmytpayyq. Sol ýshin habardy  radioda da, teledidar da da kәsibi  jurnalister jýrgizgendigin  jaqtaymyn.

- Siz aqyn Aybergenovtyng kýieu balasysyz. Aqynnyng qyzyn jar retinde sýiip aldynyz ba, joq әle әkesining poeziyasyna ghashyqtyqtan tәuekelge bardynyz ba? (Tek shynynyzdy atynyzshy!)

- Tólegen Aybergenovting ólenderin oqymay 70-shi, 80-shi, 90-shy jyldary poeziyagha kelgen bir de bir aqyndy óz basym bilmeymin. Keler jyly aqynnyng tughanyna 75 jyl. Soghan oray ol kisige arnalghan ólenderdi jinaqtaghanda, soghan kózim jetti. Nebәri 30 jasynda ómirden ozghan asa daryndy aqyn T.Aybergenovting ekinshi qyzy Mahabbatpen Qazaq teledidarynda qyzmet istegende tanystym. Bir-birimizdi únattyq. Taghdyr qostyq. Biyl qosylghanymyzgha 25 jyl tolady.

- Assalaumaghaleykum! Ótkende Týrkistanda Preziydentpen kezdesude boldynyz, Habar telearnasy estuimizshe kóp nәrselerdi qiyp bergenge úqsaydy. Sol ekrannan kórsetilmey qalghan, din taqyrybynda, mәdeniyet, óner taqyrybynda basqa qanday әngime boldy? Preziydent últtyq iydeologiyanyng ýsh túghyryn qalaysha tarqatty? Osyghan baylanysty sizding pikiriniz qanday?

- Preziydentpen Týrkistangha kezdesuden keyingi әserimdi «Ayqyn» gazetine jariyaladym. Qaranyz: «Ayqyn», 19 nauryz, senbi, 2011 jyl, №50

- Siz dekan kezinizde qanshama bolashaq jurnalisterge baghyt-baghdar berip, bolashaqtaryna danghyl jol ashtynyz. Onynyzdy eshkim úmytpaydy. Alayda, keyde pendeshilikpen óziniz qiyanat jasap qoyghan talapkerlerdi oilaghanda qinalmaysyz ba?

-Men  fakulitet dekany  bolghan kezimde talapkerlerge kәsibi  biliktiligine qaray  bagha berdim.  «Talant kórsen, kózin ash» degen  halyq danalyghyn prinsip etip ústandym. Árbir studentti  tolghandyrghan mәseleni  sheshuge tyrystym. Qysqasy, ómir-baqy jaqsylyq jasaumen boldym. Ony bar shәkirtim rastaydy. Ózim qoldaghan, demegen studentterding býgin tәuelsiz elimizding aqparat kenistiginde ayanbay enbek etip jýrgenine quanamyn.

- Ózinizding qasynyzda jýrgen Saghatbek Medeubekúly siz qyzmetten ketkende quanypty deydi. Al Kәken Qamzin bastaghan, Múrat Shaymaran siyaqty naghyz aqynjandy azamattar qamyqqan siyaqty. Jalpy jurfaktegi ústazargha az-kem bagha bere ketinizshi.

- Búl jansaq әngime bolsa kerek. Saghatbek Medeubekúly - mening ghylymy kenesshiligimmen «Auyzsha publisistika poetikasy» atty doktorlyq dissertasiyasyn jazyp, ayaqtady. Ómirde de dospyz. Jurnalistika fakulitetinde óz isin jetik biletin, bilikti mamandar bar. Ghylym  doktorlary, professorlar Abdul-Hamit Marhabaev, Saghymbay Qozybaev, Kәken Hamziyn, Sәule Barlybaeva, Qúdaybergen Túrsyn, Nazgýl Shynghysova, dosentter Sәken Núrbekov, Dәmegýl Bayaliyeva, Amanqos Mektep, Oryntay Oshanova, Svetlana Velitchenko, Aygýl Niyazghúlova, Rimma Jaqsylyqbaeva, Gýlnәr Ózbekova, t.b. Olardyng әrqaysysy ózi oqityn dәristerine jauapkershilikpen qaraydy.

- Qazaqtyng aqyn-prozashylary el sayasatya nege aralaspaydy?

- Aqyn-jazushynyn, basty júmysy - әdeby shygharma tughyzu. El sayasatyn jýrgizu - sayasatkerlerding enshisinde. Degenmen, negizgi últtyq qúndylyqtarymyz turaly óz pikirlerin ashyq aityp jýrgen qalamgerler joq emes.

- Siz «Dat» gazetining jauynger Bas oqyrmany - Ermúrat BAPIY-dng kurstasy ekensiz. Ermúrat ómirde qanday adam, baspasózde qanday jurnalist, sayasatta qanday maman?

- Ermúratpen bes jyl birge oqydyq. Ómirde aqkónil, dostyqqa adal azamat. Baspasózde batyl jurnalist. Toqtar Áubәkirov gharyshqa úshqanda, «Egemen Qazaqstanda» úshu saparyn basqaru ortalyghynan sikldy reportajdar jazdy. Sony bir kitap etip shygharsa, dúrys bolar edi.

-Búdan búryn atqarghan qyzmetteriniz, qazir atqaryp jýrgen qyzmetiniz shygharmashylyghynyzgha kedergi keltirmey me?

-Men qayda qyzmet atqarsam da, sóz ónerining tónireginde jýrdim. Óleng jazsam, tek týnde jazamyn. Sondyqtan kedergi joq.

- Bauyrjan agha, bizding agha buyn aghalar sonyndaghy jastar turaly aitugha shaban. «Oqymady» dep otyratyndary da bar. Ózinizden keyingi buyndaghy aqyn inileriniz turaly pikiriniz qanday? Qay jas aqyndardyng jyrlary kónilinizge qonymdy?

- Qazir oqyrman týgili, jazushylardyng ózi bir-birin oqudan qalyp barady. Búl jaqsy tendensiya emes. Kezinde әdebiyettegi alyptar toby sanalghan Múhan, Qos Ghaben, Sәbender, tipti Ábdilda Tәjibaev, Syrbay Maulenov, Ghafu Qayyrbekovtar keyingi tolqyn inilerine bagha berip, sәt sapar tilep, aqyl-kenesin ayamaghan. Sol dәstýr ýzilip qalghan siyaqty kórinedi maghan. Ádebiyetting damuy ýshin búl asyl qasiyetterdi saqtap qaluymyz kerek-aq.

Ózimizden keyin әdebiyetke 90-shy, 2000-jyldary kelgen jas aqyndardyng kópshiligi bir kezdegi shәkirtterim. Olardyng alghashqy ólenderinen bastap bilemin. Jәne әrbir qadam alystaryn qadaghalap otyramyn. Maraltay, Jaras Sәrsek, Ámirhan Balqybek, Talghat Eshenúly, Janarbek Áshimjan, Janat Áskerbekqyzy, Tanakóz Tolqynqyzy, Bauyrjan Babajanúly, Álibek Shegebay, Erlan Jýnisterding bolashaghynan kóp ýmit kýtemin.

Prozada Aygýl Kemelbaeva, Duman Ramazan, Aqedil Toyshanúly, Maqsat Mәlikúly siyaqty talanttar bar.

Aqtóbedegi Janna Eleusizova, Janar Núrghaliyeva, Qyzylordadaghy Samal Jalymbetova, Atyraudaghy Saghyndyq Rzahmetov, Aqtaudaghy Rahat Qosbarmaqov, Taldyqorghandaghy Saghynysh Namazshamova, Qaraghandydaghy Ruslan Núrbay siyaqty talantty jastardyng shygharmalaryn songhy kezderi kóre almay jýrmin.

- Bauke, qazaqtyng qasiyetti de, qasiretti ólkesi Torghay turaly ensiklopediya qashan shyghady? -Estuimizshe sol júmysty qolgha aldy dep edi. Talay talanttardy bergen ólke jayly bir ensiklopediya kerek aq. Ár oblystyng ensiklopediyasy bar.

Torghay oblysy jabylghanymen onyng orny on oblysqa tatidy emes pe?

Ghalym, aqyn adamsyz, kelisersiz?

- «Torghay eli» ensiklopediyasyn tanymal ensiklopedist Tanatqan Rsaev bastaghan top dayyndau ýstinde. «Qazaq gazetteri» JAQ preziydenti Júmabek Kenjaliyn, ghalym Jetpisbay Bekbolatovtar qolgha alyp jýr. Biz eki jyl qatarynan memlekettik tapsyrys esebinen shygharugha talpynyp, qoljazbany úsynyp kórdik. Biraq Aqparat jәne múraghat komiytetindegi sarapshylar komissiyasynan ótpey qalyp otyr. Týbinde búl ensiklopediya shyghady dep oilaymyn. Óitkeni Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly, Núrhan Ahmetbekov, Qaynekey Jarmaghanbetov, Syrbay Mәulenov, Ghafu Qayyrbekov, Shәmil Múhametjanov, Kenshilik Myrzabekov, t.b. siyaqty túlghalar shyqqan ólkening anyqtamalyghy tasqa basylyp, jinaqtalyp shyghatyn kez keldi. Qazir kitapqa demeushi boludy - bizding kәsipkerler mýldem qoyghan siyaqty. Áytpese osynday qúndy enbekterding el qolyna jetuine, bolashaqqa múra etip qaldyrugha jәrdemdeser edi ghoy.

- Bauken! Shygharmashylyghyna shabyt, júmysyna jemis tileymiz. «Qazaq ensiklopediyasynyn» qazirgi ústanghan baghyty, keleshek josparlary turaly aityp berseniz. Sizderding kitaptarynyzdy qaydan satyp alugha bolady. Kenes kezindegidey aldyn-ala jazylu tәrtibine qalay qaraysyz. Zarqyn Tayshybay, professor

- Bizding shygharghan kitaptardy kazenc.kz veb-saytyna súranys týsiru arqyly da, tikeley Almatydaghy meken-jayymyzgha habarlasu arqyly (tel. 225-80-62) da satyp alugha әbden bolady. Al ensiklopediyalardy aldyn-ala jazylu arqyly kópshilikke jetkizu mәselesi jaqyn uaqytta sheshilip qalar.

- Kitap jazu niyettengen әrbir adamnyng qolynan keletin is pe? Sizding jazghan kitaptarynyz bir shama, әrbir kitapqa kansha uaqytynyz ketti?

- Osy uaqytqa deyin mening 7 ólender jinaghym jaryq kóripti. 2 monografiyam, 1 oqulyghym baspadan shyqty. Olardy aldyn ala josparly týrde emes, ómir boyy jazyp kelemin. Shygharmashylyq - ol mening ómirim.

Jalghasy bar

0 pikir