Beysenbi, 3 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 133887. Jazylghandar — 118004. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2822 0 pikir 28 Nauryz, 2011 saghat 10:42

Serik Ábdireshúly. Qazaqtanu

Etnoәleumettik saraptama

Halqymyzdyng bolmysyn tanugha jәne tanytugha baghyttalghan taqyryp arqyly kәzirgi kezde qazaq halqy odan әri damu ýshin eng әueli ózin ózi tanuyn qamtuy tiyis degen tújyrymdy jariya ete otyryp, sonymen birge Qazaqstan myqty memleketke ainaluy ýshin elding әrkelki halqynyng birtútastanuynyng manyzdylyghyn qoghamgha siniru aiyp emes. Búl jayt әrkelki qazaqstandyq halyqtyng әueli qazaqtanu ýderisin bastan ótkizuimen manyzdy. Sondyqtan da aitylmysh ýderisterding jýzege asuy barysynda qazaqty tanu da, qazaqtanu (qazaq bolu) da ózekti.

Degenmen, qazaqtanu ýderisi qazaq ýshin de, qazaq emester ýshin de manyzdy. Alayda, qazaq emester ýshin «qazaqtanu» ýderisi qazaqqa sinu degen úghymmen shendespegeni maqúl. Qazaq emester ýshin olardyng qazaqty syilap, tilin ýirenuge qorsynbauy, yaghny qazaq halqyn mensinui birinshi kezektegi qadam bolmaq. Al, qazaqtar ýshin qazaq bolu degenimiz - keshegi kóshpeli qazaqtyng úrpaghy retinde úyalmau, ózin ózi qorsynbau jәne tarih pen tildi, salt-dәstýrdi qúrmettep qana qoymay, sony býgingi zamannyng әjetine jarata bilu mindeti bolar edi. Bolashaq memlekettik sayasatqa ainalmaq búl últtyq iydeya iske aspas búryn, qazaq halqyn tanu mәselesi alghy shart retinde kýn tәrtibinde qoyyluy qisyndy.

Yrym men Iman

Etnoәleumettik saraptama

Halqymyzdyng bolmysyn tanugha jәne tanytugha baghyttalghan taqyryp arqyly kәzirgi kezde qazaq halqy odan әri damu ýshin eng әueli ózin ózi tanuyn qamtuy tiyis degen tújyrymdy jariya ete otyryp, sonymen birge Qazaqstan myqty memleketke ainaluy ýshin elding әrkelki halqynyng birtútastanuynyng manyzdylyghyn qoghamgha siniru aiyp emes. Búl jayt әrkelki qazaqstandyq halyqtyng әueli qazaqtanu ýderisin bastan ótkizuimen manyzdy. Sondyqtan da aitylmysh ýderisterding jýzege asuy barysynda qazaqty tanu da, qazaqtanu (qazaq bolu) da ózekti.

Degenmen, qazaqtanu ýderisi qazaq ýshin de, qazaq emester ýshin de manyzdy. Alayda, qazaq emester ýshin «qazaqtanu» ýderisi qazaqqa sinu degen úghymmen shendespegeni maqúl. Qazaq emester ýshin olardyng qazaqty syilap, tilin ýirenuge qorsynbauy, yaghny qazaq halqyn mensinui birinshi kezektegi qadam bolmaq. Al, qazaqtar ýshin qazaq bolu degenimiz - keshegi kóshpeli qazaqtyng úrpaghy retinde úyalmau, ózin ózi qorsynbau jәne tarih pen tildi, salt-dәstýrdi qúrmettep qana qoymay, sony býgingi zamannyng әjetine jarata bilu mindeti bolar edi. Bolashaq memlekettik sayasatqa ainalmaq búl últtyq iydeya iske aspas búryn, qazaq halqyn tanu mәselesi alghy shart retinde kýn tәrtibinde qoyyluy qisyndy.

Yrym men Iman

Áriyne, әlemdegi qay halyq ta ózinshe qonaqjay. Biraq qazaqtyng qonaqjaylyghy aiyryqsha, búl halyqtyng atalmysh qasiyetine qarap, ómirge qonaq ýshin kelgen be degen san aluan oilargha barasyn. Qazaqtyng búl keypi shynynda da, terenirek qazugha túrarlyq taqyryp. Sondyqtan da at basyn osydan bastaudy jón kórdik.

Kez kelgen qúbylystyng bastauy bar, qazaqtyng qonaqjaylyq qúbylysy da osynday bastaudan túratyny sózsiz. Alayda, tap basyp aita alamyz ba, joq pa, ony oqyrman baghamdar, al biz ne de bolsa, tәuekel etip, qazekenning osy bir «As ta tók!» degen úrangha bergisiz dәstýri qaydan bastau alady degenge alanday bergenimiz ras.

Qazaqtyng qazyrghy qonaqjaylyghy dәstýr bolyp tabylady, al dәstýr kez kelgen halyqtyng etenelik (etnikalyq) syipaty. Eger de últtyq dәstýrdi saqtamasan, onda bәribir basqa dәstýrdi tútynatynyng ras. Alayda, kez kelgen últtyng dәstýri birden dәstýrlik dengeyge kóterilip, ornygha qalmaydy, onyng birneshe ornyghu satylary bar. Qazaqtyng qonaqjaylyghy da sol satylardan ótken etenelik ghúryp.

Etenelik ghúryp óz bastauyn o bastaghy senim men diny joralghylardan alady. Osy túrghydan alghanda qazaqy qonaqjaylyq ta diny joralghydan qúralaqan emes. Qonaghyn «aulap» jýrip, otbasyna әkelip, baryn beru dәstýri qazaqtarda o basta qalay payda boldy degen saual tuyndauy qyisyndy. Búl saualgha jauapty biz de qazaq halqynyng ejelgi seniminen izdeuge tarihy qúqymyz bar.

Bizding payymymyz boyynsha, birneshe myng jyldyq tarihy bar qarym (karma) nemese qúrbandyq ilimi tek qana ýndilerge tәn deuge kelmeydi. Sirә, qazaqy senim, o basta dinge ainalmay túryp, biraq yrymdyq  ilim (diny ilimderding alghy legi) retinde jyinaqtala kele, tәnirlik ilim jýiesin jasaqtaghan alghashqy monoteistik nanym-senimning bastauynan nәr alghan deuge negiz bar.  Jalpy, qazyr birshama talas tudyryp jýrgen Tәnirlik senim jýiesining din ekenin moyyndau onay emes, eng bastysy, onyng әlemdik monoteistik jýiening alghashqy kórinisi men yrymdyq jýiesi retinde tanuda bolar. Osy túrghydan qarasaq, qazaqtyng qonaqjaylyghy әlgi tәnirlik-yrymdyq jýiede qanday kórinis tapty degen saualdyng tuyndaytyny da dúrys. Eger әldekimning asty-ýstine týsip, jayylyp jastyq, tóselip tósek bolumen qatar, belgili bir shyghynnyng shyghatynyn eskersek, qazaqtardyng búl әreketinde shynynda da, o bastaghy diny ilimning júrnaghy jatqanyna eriksiz moyyn búrugha tura keledi. Óitkeni, ózin aitarlyqtay shyghyngha úshyratatyn әreketke múnsha qúmar bolatynday kóshpeli júrtqa aqylsyzdyq kózi retinde qaraugha eshbir negiz joq.

Qúrbandyq zandylyghyn gharyshtyq jeti zannyng biri retinde «Aq sarbaz» kitabynda (Almaty, 1998j) ashyp kórsetken Jihan Jeltoqsan múny gharyshtyq dengeydegi ýilesimning kepili retinde, ghalamdyq balanstyng kórinisi esebinde qarastyrady. Shynynda da, este joq eski zamandaghy yrymdy adamnyng oidan shygharghany dep qabyldau qyisynsyz, bәrinen búryn búl mistikalyq sananyng abyzdyq ilimderdi qabyldap siniru ýderisinen tuyndaghan jayt bolsa kerek.

O basta Jaratushynyng kәdesine jaratqan qúrbandyqty kóshpeli qazaqtar onyng jerdegi «kólenkesi» retindegi pendelerine beru arqyly Jogharghy kýshting batasyn alu nemese jyinaqtalghan qarymdyq bereshekti qaytaru arqyly karma mәselesin sheshudegi ilim esebinde qabyldaghanday synay bar. Demek, kóshegen júrt o basta materialdyq iygilikten góri senimdik qúndylyqty qasiyet tútqan jәne batany Qúdretti niyetti jandandyrushy aqparat retinde moyyndap, qúrbandyqpen tilengen niyetting ghana materialdanu kýshi bar dep sene otyryp, ómirge jaratqan. Sóitip, «bar tapqanyn júrtqa shashudyn» arghy jaghynda Jaratqangha jaghynu jatqanyn amalsyz moyyndatar jaghday osy.

Búl ilimning jer betine keninen taralghanyn qazyrghy kezde qol jayyp sadaqa alyp, bata beretinderding moldyghymen o bastaghy adamzattyng kóshpeli bóliginen bastau alghan ilimning kóptegen dinderge negiz bolghanyn andaymyz. Mәselen, úmyt bolghan tәnirlik keybir úghym boyynsha, adamgha kezikken әrbir jan Jaratqannyng seni synau ýshin jolyqtyrghan pendesi retinde qabyldau bar. Sondyqtan әlgi qazaq «qyryqtyng birin Qydyr» deydi de, qyryqtyng ishinen ony tandaudyng mýmkin emestiginen qonaqtyng bәrin qabyldau Jaratqannyng qyzmetin atqarumen birdey tanylghan jayt. Búl - әriyne, kóshpeli ómir saltyna negizdelgen jәne ejelgi týrkilik senimning setinemey túrghandaghy qaramy, dәliregi yrymnyng imangha ainalghan kórinisi bolsa kerek.

Qonaqjaylyq pen qúldyq

Alayda, kez kelgen etenelik dәstýrding óz dengeyindegi tútynymy bar da, onyng meylinshe keregharlyqqa úshyraghan núsqasy da bar. Osy jaghynan alghanda, Jaratqannan búiyrghan nesibeni ýlestiru men qonaqjaylyqtyng arasynda ýlken aiyrmashylyq bar. Qazyrghy kezde qazaqtardyng qonaqjaylyq esebine jazyp jýrgen ózgege jayylyp tósek boluy men asyra qúrmetining bәrin shyn mәninde qasiyetti ilimdi qadyr tútudan deuge bolmaydy. Qazaqtardyng óz elinde ózgege qojayyn bolugha qymsynuyn qonaqjaylyq emes, atalmysh ghúryptyng songhy ghasyrlarda singen qúldyq minezdi qymtaugha jaraghan, iykemdelgen núsqasy deuge amalsyz barasyz.

Qazirgi qazaqtar óz elinde «aytuly» da retsiz qonaqjay bolu arqyly ózderi qonaqqa ainalyp bara jatqandyghyn bayqaytyn uaqyt keldi. Al, búl Jaratqannan búiyrghan nesibeni rәsuә etumen, yaghny Jaratqannyng qaharyna úshyraumen teng jayt. Jalpy, qúrbandyq prinsiypi baryndy qúrban etuge arnalghan ýderis emes, ol qonaghyng arqyly Jaratushyny riza etu, yaghny qonaqtyng bar niyetimen bergen batasy arqyly onyng jaghymdy niyetin Kókting nazaryna tartumen ózining Jaratqangha degen inkәr niyetin sezdirtu arqyly auyr ahualdy jenildetuge mýmkindik alu bolyp tabylady. Búl әrbir tiytimi esepte túrghan ghalamdyq zandylyqty qazaqtardyng búljytpay oryndau dәstýrinen qalyptasqan zanghoylyq (zakonoposlushnosti) edi.

Alayda, týrkilik qarym men qúrbandyq zandylyghyna negizdelip, qalyptasqan qonaqjaylyghymyz kәzir nege ózimizdi jylan bolyp shaghuda? Óitkeni, bizding kәzirgi «qonaqtarymyz» búrynghyday  bata bere almaydy, berse de pighyly búzyq, әriyne, bәrin birdey solay deuge bolmasa da, kópshiligi solay. Tipti, qayyr súraudy kәsipke ainaldyrghan dýnie jýzinde  bir etnos ta payda boldy, al kóshe jaghalaghan elimizde  әleumettik top ta bar. Osydan kelip, ghalamdyq ilimdi tәrk etu jýzege asty. Endi júrt qayyrym jasaudy qasiyetti is emes, әnsheyin paryz sanaytyn kýige jetti. Al, sheksiz qonaqjaylyq әldebireuge tәueldikti bolmasa oghan degen qúldyq keyipti tanytu, әlgi pendege qúldyq úru esebinde qabyldanatyn boldy. Sol sebepti, qazaqtardyng ejelgi  senimi boyynsha qonaqjaylyq týrkilik músylmandyqtyng (jalghyz Jaratushygha shýbә keltirmeu) bir ústyny bolsa, kәzirde ol artta qalghandyq pen arampighyldylargha jem boludyng kórinisi bolyp otyrghanday әser bar.  Sondyqtan, biz óz imanymyzdy tolyq ústay almaghandyqtan jәne ony «qonaqtarymyzgha» sinire almaghandyqtan, qalalarymyzdy bireu ashana, bireu baspana qylatynday kýige jettik.

Biz búl joly qazaq halqynyng kóshpeli ómir saltyna tiyesili yrym men ghúryptyng bir birine kirikken  kórinisin otyryq ómir jaghdayy men kәzirgi zaman talabyna iykemdiligining qanshalyqty jarasymdy ekenin tilge tiyek etip otyrmyz. Degenmen, ghalamdyq dengeyde әrbir әrekettin, niyetting orny bar, qazaqtyng osy peyiline Jaratqanie Tәuelsizdikti qan tókkizbey bere saldy, jerding ýsti men astyndaghy baylyqty búiyrta saldy. Mәsele, sony rәsuә etpeude, pighyly búzyqtargha qor qylmauda, jemtik etpeude. Jәne de qonaqjaylyqtyng dúshpanniyetti, arampighyldylargha jýrmeytinin aiyratyn da mezgil keldi-au, osy. Imanymyzdyng bir ústynyna ainalghan qonaqjaylyqtyng qasiyetti oramalymen dúshpankózding kebisin sýrtpesek eken.

«Abay-aqparat»

0 pikir