Dýisenbi, 23 Mamyr 2022
Kýbirtke 4676 5 pikir 19 Qyrkýiek, 2018 saghat 09:08

Memlekettik tilding mәrtebesin joyghysy keletinderge qarsy birer sóz

Súbhat alushy «jurnalistika aqsaqaly» dep ataghan belgili qogham qayratkerining «Qaq aiyrylghan últ uaqyt talaptaryna tótep bere almaydy»  («Raskolotaya nasiya ne mojet ustoyati pered vyzovamy vremeniy». «Obshestvennaya pozisiya», 24.05.2018) degen taqyryppen bildirgen pikirleri aita-ayta jauyr bolghan mәselege eriksiz qayta oralugha mәjbýrlep túr. Súhbatty jan-jaqty taldaugha aludan aulaqpyz. Onda kóptegen oryndy oi-pikir aitylatyny ras. Biraq halyqty orystildi jәne qazaqtildi etip «aralaryn jaryp túr» degen mәselemen, qazaq tilinde sóileushilerge degen teris kózqaraspen kelise almaymyz. Avtordyng últtyq til mýmkindikterin ashyq kemsituine, memlekettik tilding qoldanys ayasyn shektegen sayasatty әshkereleuding ornyna, is jýzinde sony maqúldauyna renjiymiz. Ol qazaq tilining memlekettik mәrtebesi bar ekenin auzyna almaydy, negizgi qoldanushysy bop tabylatyn bir últ týgil, sonymen birge ómir sýrip jatqan kýlli qazaqstandyqtyng qaq jaryluyna memlekettik til bolghandyqtan da jol bermeytin dәrejede bolugha tiyistigine oy jýgirtpeydi. Onyng ornyna últtyq qozghalysty ghaybattaydy.  Búl rette avtordyn: «...kóptegen qazirgi últshyldar sovet uaqytynda auzyn asha almaytyn» degen jalghan tújyrymy da, «...songhy sovettik jyldar men tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy mening jariyalanymdarymdy eske týsiriniz,  bizding barlyq últshyl-patriottar ýn shygharmay túrghanda, men Reseydegi jәne Qazaqstannyng ózindegi shovinistik jariyalanymdargha qarsy jalghyz ózim jazghan edim», – dep, ózin-ózi tym mardamsy kókke kóterui de qúlaqqa kirmeydi. «Biraq  tәuelsizdikting birneshe jylynan son, óz kózqarasyndy bildiru qauipsiz bolghan zaman tughanda, olar «oybay!» dep aiqaygha basyp, óli arystandy tepkiley bastady. Sóite túra, olardyng kópshiligining tiri úsaq jyrtqyshtar aldynda tizeleri dirildep qoya beredi! ...Myrzalar, aidahar ólip qalghan!» – dep mәseleni tym qarabayyrlandyruy da qisynsyz. Ókinishke qaray, «aydahar» tiri, onyng ólip qalmauyna memlekettik tildi qaytkende de óz túghyryna qondyrmau ýshin jantalasyp jýrgender nәr berip túr. Al solardyng qatarynda «barsha sanaly ghúmyrynda orys tildi» bolghan «jurnalistika aqsaqaly» sekildiler túrghanyna osy súhbatty oqyghanda anyq kózimiz jetti. HH ghasyrdyng basynda qazaqtardyng «bet-әlpeti etnostyq keypin, dini músylmandyq qalpyn saqtasa da, jany, dili kәdimgi orys mújyghyna ainaluyn jýzege asyru» jayyndaghy otarshyldar tu etken armannyng oryndalghanyn HHI ghasyrdaghy tәuelsiz el azamaty pash etip otyrghanyna kýmәnimiz qalmady. Demek osynday qandastarymyz qazaqtyng últtyq memleketin shyndap qalyptastyrugha qarsy túrushylar qataryn arttyra týsken. Ondaylarmen  kýresu orayynda biz búdan 17 jylday ilgeride bylay payymdaghan edik (kezinde «Dil» gazetinde jariyalanghan):

«TIL TURALY. Almatydaghy orys tildi gazetter betterinde әlsin-әlsin qazaq mýddesine kereghar maqalalar shyghyp jatatyny belgili. Sondaylardyng biri tәuelsizdikting on jyldyghyn toylau qarsanynda jaryq kórdi. Qasiyetti jeltoqsan aiynda. On jyldyqtan on kýn búryn. «Orys tilining jabaghysy men qazaq órkeniyetining arbasy» (M. Sytniyk. «Loshadka russkogo yazyka y telega kazahskoy sivilizasiiy». «Megapoliys», 5.12.01.) degen taqyryppen. «Ghimarat әzirge aman», «Qausaghan vaza», «Orys tilinsiz basqaru joq», «Últaralyq kelisim orys tilinsiz mýmkin emes», «Orys tili – iydeologiya men aqlaqtyng negizi retinde», «Memlekettik til – búl tym bayypty mәsele» degen taqyrypshalarmen. Tóreshil, arandatqysh ruhymen. Mәngýrttikti, qúlaqkesti qúldyqty beynelegen bezendirmesimen. Qysqasy, úlyorystyq әsire últshyldyqty asqaqtatqan, orystyng barshamyz syilaytyn úly tilin qazaq tilin kemite otyryp dәriptegen júmys. Sonymen, gazetting qos betinde daliyp jatqan osynau ýlken maqala memlekettik tәuelsizdikting on jyldyq mereytoyy men otar baskóteruining qasiretti de saltanatty on bes jyldyghy atalyp jatqan shaqta, yaghny elge qasterli úghymdardy elemeushilikting kórinisi retinde jariyalandy. Men solay qabyladym. Men – qatardaghy qazaq azamaty.

Maqalasynda «qazirgi Qazaqstan ýshin óte ózekti mәsele retinde til problemasyn» kótergen avtor birden qazaq jәne orys tilderin asa qaterli birine birin qarsy qoy tәsilin ústanghan. Ol «Memlekettik tilding 4 basty funksiyasyn oryndauyna qay til qabiletti?» degen saualymen qazaq «memlekettigining birtútas irgetasynyng tórt búryshy jәne tiregi» bolyp tabylatyn «1) ghylym jәne bilim beru, 2) zan, 3) últaralyq kelisim, 4) iydeologiya jәne ahlaq (morali) funksiyalary» tek orys tilining arqasynda qyzmet atqaryp túrghanyn dәiektemekke tyrysady. Qazaq tilining funksiyasy kelmeske ketken kóshpendi órkeniyetting damuymen tarihy baylanysty bolghan deydi osynau qazaq tilining «bilgiri».

Beyneli týrde sóileuge de mashyqqan búl «ghúlamanyn» oiynsha, qazaq tili qúddy «Europa órkeniyeti keler aldynda dәuir ýsteli ýstinde túrghan kóne vaza» sekildi eken. Bar bolghany kenes ókimetining 70 jyl basqarghanynda vazany jana kólem kere týsipti de, aqyry sonau qúndy eskertkish jarylyp tynypty. Endi qazaq tili sol kýl-talqany shyqqan vazanyng jaryqshaqtary sekildi, ghylymy әdebiyette shashyrap jatsa kerek. Qazaqsha mәtindegi 10 sózding taza qazakshasy tek 5 sóz eken. Qalghany orys terminderi kórinedi. Qazaq tili – mәnning qúly, qyzmetshisi retinde әr ghylymgha tek 50 payyz ghana qyzmet kórsetuge qabiletti eken. Túrmystaghy qarym-qatynasta 10 qazaq sózine ýsh orys sózi keledi, sebebi oghan ghylymy terminologiyanyng keregi joq, al til kólemi ortasha 1000 últ sózi ghana bolyp shyqty. Ghalamat bilgirlik!

Endi búghan avtordyng eng bastapqy negizi sanskrit bolghan orys tilining kóne grek, kóne riym, kóne evrey jәne vizantiya tilderi kirgen «ghylymy europalyq til» ekenin dәleldegenin, sondyqtan orys tiline tiyisti memlekettik mәrtebe beru kerektigin úsynatynyn qosynyz. Orys tilining jabaghy torysy qazaq órkeniyetining syqyrlauyq arbasyn qaranghy auyldardan europalyq qalalargha alyp shyghypty. Alayda, mine, qazaq últynyng keybir jaqsylyqty bilmeytin adamdary ózderinikin dúrys dep esepteydi, sonda, tym bolmasa, osy jabaghygha minip әldebir ilimning mәnin týsinuge deyin kóterile alghanyn, sóitip ózining intellektin damytugha jetkenin paryqtasa-shy. Artyna qaramay, orys tili jaghyna týkiretin kórinedi.

«Megapoliys» avtory osylay kýiinedi. Onyng ilim ótip ketken sanasynyng payymdauynsha – órkeniyetti elde últ tili tek óz últy ýshin ghana deytin negizgi demokratiyalyq prinsip júmys isteydi, qazaq tili qazaqtar ýshin, korey tili – koreyler ýshin, týrik tili – týrikter ýshin, t.s.s. Al Qazaqstan halqynyng 80 payyzy barshagha ortaq orys tilinde sóileytindikten... Ar jaghyn óziniz bile beriniz. «Ýkimet Qazaqstan qauymynyng 80 payyzyn qazaq tilin jetik biluge ýiretpekshi, – dep qayran qalady avtor, – al tildi 10 jylda da sapaly iygere almaysyn». (Til turaly alghashqy zannyng qabyldanghanyna on jyldan az-aq asty, búl ony iygeru qajettigin týsinuding ózi ýshin de jetkiliksiz merzim eken ghoy!) Orys tili 400 jyldyq quatty da qatty emenge ten, ol 100 últ pen týrli tarihy dәuirlerding jinaqtalghan tili. Odan da bәring orys tiline kósh. – Beker dep kór, tastay logika. Úly orys tilin joqqa shygharamyn dep úlyp qalyp jýrme.

«Qyrghyziya preziydenti Aqaevty ýlgi retinde keltiru oryndy, – deydi «Megapoliys» avtory, – ol orys tilining mýmkindikterin paryqtap, óz halqyn aghartu men iygilikke bastauda – Qyrghyziyanyng memlekettik tili orys tili boldy». Osy jerde eriksiz eske salugha tura keledi – Qazaqstanda shyghatyn «Megapoliys» pen onyng qazaqstandyq avtory alghys sezimin bilmeytin arsyzdyq pen tegin bilmeytin ivandardyng jolyna týsip otyr: Qazaqiyada memlekettik qazaq tilimen qatar jýretin resmy tilding konstitusiyalyq shekpenin orys tili kiyip alghaly qay zaman! Al osynau oqymysty avtor men aqylgóy «Megapoliys» aitsynshy – memlekettik til men resmy tilding qanday aiyrmashylyghy bar eken? Latynnyng ýkimettik, lauazymdyq degen maghynadaghy «ofis» degen sózinen shyqqan, orystiki bolyp ketken «ofisialinyi», qazaqsha «resmi» degen sózben aiqyndalyp túrghan til is jýzinde eki arasyna tendik belgisi qoyylyp, zandyq túrghyda memlekettik til bolyp túrghan joq pa? Biraq búl qazaqstandyq «Megapoliys» gazeti men onyng qazaqstandyq avtoryna azdyq etedi, olargha orys tili mindetti týrde jalghyz da dara memlekettik tilding dәl ózi bolugha tiyis. Sondyqtan da olar orys tilining mәrtebesin bayaghyda-aq memlekettik túghyrgha kóterip qoyghan óz preziydenti  Nazarbaevqa alghys aitudy, onyng isin basqalargha ónege etudi oiyna da almaydy. Onyng ornyna, qazaq elbasy N. Nazarbaevtan ónege alyp, óz elinde taghy bir tilge memlekettik mәrtebe bergen qyrghyz elbasyn janalyq ashqanday dәriptep, әr zamanalyq janalyqtyng aldynda jýretin Núrsúltan Ábishúlynyng ózine ýlgi etkisi keledi.

Maqalasynyng qorytyndysynda avtor «qazaq halqynyng Shoqan Uәlihanov, Ibray Altynsarin jәne Ibragim Qúnanbaev sekildi, XIX ghasyrda orys mektepterinde oqyghan jәne qazaq halqyn orys tilin ýirenuge shaqyrghan úly adamdaryn eske alghan jón» bolmaghyn aityp, mynanday sózdermen: «Úly Abaydyn: «Orys tili – búl әlemdik mәdeniyetke esik ashatyn kilt», – degen sózderi bizding qoghamymyzdyng әr adamynyng jýregine jetsin», – dep úran tastaydy.

Sonynan bastayyq. IYә, Úly Abay: «Oryssha oqu kerek», – dedi. «Orystyng ghylymy, óneri – dýniyening kilti» dedi. Orystyng «tilin bilseng – kókirek-kózing ashylady» dedi. Orystyng «zalalynan qashyq bolu» ýshin, «paydasyna ortaq bolu» ýshin – «tilin, oquyn, ghylymyn bilmek kerek» dedi. Baryndy salyp, «balana orystyng ghylymyn ýiret» dedi. Sebebi orystyng «tilin, ónerin bilgen kisi onymen» teng talasa alady, «asa arsyzdana jalynbaydy» dedi. Orystyng tilin, oquyn, ghylymyn mengersek – «...úlyqsyghan orystardyng júrtqa birdey zakony bolmasa, zakonsyz zorlyghyna kónbes edik» dedi. Yaghny otarshyldardyng ozbyrlyghyna olardyng óz zanyn jete bilu arqyly tótep berer edik deydi. Patsha zamanynda, Úly Abay uaqytynda, orystyng zang degenderi qazaqqa kelgende tertege ainalyp kete beretindigine kýiingendikten tughan oi. Sondyqtan da Úly Abay orystyng tilin «qazaqqa kýzetshi bolayyn dep, biz de el bolyp, júrt bilgendi bilip, halyq qataryna qosyludyng qamyn jeyik dep niyettenip ýirenu kerek», – dedi. Mine, Úly Abay osyny ósiyet etken. Qazirgi tәuelsizdik dәuirinde de búl ózekti, zәru mәsele. Biraq búdan ony mindetti týrde memlekettik til etu kerek degen úghym tumaydy. Onyng memlekettik tilmen resmy týrde qatar qoldanylghanynyng ózi otarshyldar tiline degen qúrmetting qúrmeti.

Úly Abay mynany da eskertken: «osy kýnde orys ghylymyn balasyna ýiretken jandar sonyng qaruymen taghy qazaqty andysam eken deydi». Óitkeni, otarlyq ezgi halyq qaranghylyghyn qonlata týskendikten, óitip-býitip, shala-sharpy oryssha sauat ashqandar qazaqtyng ózine sor bolghan. Orys ókimetining maqsaty da sol – oryssha oqytqandaryn otar qolshoqparlary etip ústau bolatyn. Sony kórgen Úly Abaydyng kýiigine kýiik qosyldy. Aqyry dýniyeden mezgilinen búryn ótti. Otarshyl orys biyligi búratanalargha orys mәdeniyetin olardyng kózin ashu ýshin emes, orystandyryp, kәdimgi mújyqqa ainaldyru ýshin tasymaldaytynyna kózi jetken Shoqan, Ybyray syndy úly adamdar da dýniyeden týnilip ótti. Alayda qazaqstandyq «Megapoliys» pen onyng qazaqstandyq avtory oghan nege terendesin.

Otarshyl orys ýkimetining aramzalyqtarynan bolishevizm biyligining jәdigóiligi esepsiz asyp týsti. Týrkiler jerindegi kenes ókimetining ornauy olardy biylikke jolatpaudan bastaldy. Odan, kóshpendi qazaqty 1917–1919, 1920–1921 jәne 1931–1933 jyldarghy genosidterimen ýsh birdey últtyq apatqa úshyratumen jalghasty. Qazaq soghys jyldary sol kezgi jalpy sanynyng 20 payyzyn maydan dalalarynda qúrban etti, al odaq boyynsha múnday ortasha kórsetkish barlyq halyqtardyng 10 payyzdayy edi. XX ghasyrdyng ortasyndaghy tyng iygeru nauqany – XIX ghasyrdyng sonyndaghy mólsherining jartysyna da jetpey qalghan, bolishevizm qansyratqan qazaqty jana qonys audarushylar aralarynda odan sayyn taryday shashty, tilin de, dilin de joghaltqyzdy.

Patshagha da, Keneske de qazaqtyng ózin emes, jerin kórkeytu qajet bolghan-dy. Mústafa Shoqaydyng dәl basyp aitqanynday: «Qashan da orys soldatynyng sonynan orys mújyghy ilesip otyrady. Basyp alynghan jerde orys biyligi ornaghan son-aq, pýshәiman halyqtyng jeri tartyp alyna bastalady. Britaniya halyqtar odaghy qúrylymyndaghy basty faktordyng biri – erkin sauda baylanysy bolsa, orys halqynyng әdeti basqalardyng jerin basyp alumen qoymay, ony orystyng jerine ainaldyryp jiberudi kózdeydi. Sol sebepti de osynday jolmen biriktirilgen memleket ishinde últtardyng erikti týrdegi teng qúqyqty odaghyn qúrugha eshqanday oryn qalmaydy». Sondyqtan da Stolypinning úrany – qazaq dalasyn orys pereseleni kýshimen iygeru, Hrushevting úrany qazaqty kommunizmge orys tilimen aparu boldy. Osynday eki jaghdayda da qazaqtar otar qúldary dengeyinde túrdy.

Tәuelsizdikke qol jetkende qazaq negizinen, kýresker jazushy Sapabek Ásip dәl aiqyndaghanday, qazaq rezervasiyalarynda – shól jәne shóleyt aimaqtarda ómir sýrip jatty. Qazaqtyng memlekettik tәuelsizdigi tarihy әdiletti qalpyna keltiru kerek edi. Keltirmedi. Tәuelsizdik elimizdi bar sala boyynsha otarsyzdandyrudyng josparyn jasap jýzege asyru kerek edi. Istelmedi. Saldary – qily megapolister men sytnikterding aqylgóisip, basynularynyng basylmauy.

Kenes ókimeti Ortalyq Aziyadaghy sayasy ómirge tartyla bastaghan týrki halyqtaryn әlsiretip, jekelep orystandyru maqsatymen, 1924 jyly mejeleu sayasatyn jýrgizdi. Sondaghy zymiyan sayasat bólshektegen týrki halyqtarynyng birligin qayta ornatudyng tarihy múmkinshiligi 1991 jyly tughan. Paydalanbadyq.

Kenes ókimeti aralas-qúralas otyrghan tuys halyqtardyng irgesin ajyratyp, derbestendirdi. Qazaq respublikasyn Ortalyq Aziyadaghy ózge respublikalarmen ekonomikalyq túrghyda qauymdasugha da jolatpady, Resey respublikasynyng bauyrynan shygharmady. Resey respublikasynyng bauyryndaghy qazaq Otyz ekinshi jyly shybynsha qyryldy. Al Resey respublikasynyng bauyrynda qaludan da basqa jol, oghan tarihy balama sol shaqta, 1924 jylghy mejeleu ýstinde úsynylghan-dy. Orta Aziya Federasiyasyn qúru turaly Súltanbek Qojanov kótergen tarihy mәsele. Ýsh slavyan respublikasy dostastyq qúryp, Kenester odaghynyng qúlaghanyn pash etken bette, sol iydeyagha qayta oralu paryz edi. On jyldyqty toylau kýnderi resmy mәlim bolghanynday, sonau paryzdy ómirge engizu niyeti boy kórsetti de. 1924 jyly últshyldyq sezimin ortalyq әdeyilep qytyqtap jibergen ózbek pen týrikmen ózderinen qazaqty oqshaulau jaghynda bolghan edi. Tar últshyldyqqa úrynghan. 1991 jyly sol ekeui barsha Ortalyq Aziya respublikalarynyng biriguin qoldady. Últtyq memleketterining ortaq múnyn úqqandyqtan solay etti. Biraq oghan endi qazaq qarsy boldy.

Óte ókinishti. Men osy orayda óz preziydentime qatty ókpeleymin. Onyng Ortalyq Aziya federasiyasyn yaky konfederasiyasyn qúrudan qashqany әttegen-ay degizip, óte-móte qynjyltady. Týrkiler jerinde úiyspaq dostastyqty slavyan dostastyghyna qarsy qoishylyq sanatynda kórui ýlken qatelik bolghan. Men búghan senimdimin. Kerisinshe, búl búrynghy metropoliyamen tereze teneltu joly edi. Ortalyq Aziyadaghy jana tәuelsiz memleketter birigip europadaghy slavyan memleketterimen teng dәrejede qarym-qatynas jasau jolyn ústansa – qayta, qazirgi keybir daghdarystardyng aldyn alyp, damudyng danghyl jolyna týsui yqtimal edi. Amal ne, bolar is boldy. Tek sondaghy tym asyghys tújyrymdy paryqtap, dúrys joldy izdestirip kóruge әli de mýmkindik baryn medet etesin.

«Kenes iydeologiyasynyng poyyzy toqtaugha ainaldy, al jana iydeologiya men últaralyq sayasat әli jasalghan joq. Al bizding әdemi kabiynetterge ie bolyp alghan sayasattanushylarymyz týrli sayasatkerlerding qadamdaryn talqygha salumen әlek. Olargha ózderining tikeley isterimen shúghyldanu kerek-aq – jas memleketting jana iydeologiyasy men men últaralyq sayasatyn jasap, óz konsepsiyasyn ómirge belsendi týrde engizu kerek», – deydi «Megapolistin» avtory. Óte oryndy úsynys. Men múny qoldaymyn. Biraq búl úsynystyng oryndalar baghytyn «Megapoliys» avtory maqalasynyng úzyna boyynda núsqaghanday úshqary baghytta emes, tarihy sabaqtardy eskere otyryp, tarihy әdilettilik túghyrynda jasau lәzim.

«Kenes iydeologiyasynyng poyyzy» qarqyndap algha tartyp bara jatqan zamanda til mәselesi «sheshilip» qoyghan-dy: kommunizmge barshagha ortaq orys tilimen baru qajet, sol ýshin qazaqtardyng mektepteri tyng iygeru jyldary jappay jabylyp, eng ýlken partiyalyq-memlekettik gazetting ózi audarma ýnparaq týrinde ghana ómir sýruge beyil bolyp qalghan. Oghan últtyq intelliygensiyanyng qalay qarsylyq kórsetkenin týgeldep tariyhqa terendemey-aq, óz basym kuә keybir jәitterdi ghana aitayyn.

60-jj. ayaq shaghynda Almatyda últ mektebine odan әri de shekteu sala týsetin dissertasiya qorghaldy. Akademiyk-jazushy Sәbit Múqanovtyng ózi qarsy sóz sóilegen, biraq bәribir qorghalghan, qorghalghany sol – dissertant lauazymdy adam bolghandyqtan, onyng ómirge onsyz da engizuli qaghidalary odan sayyn zandastyryla týsken. Men sol dissertasiyany synap, taldau-maqala jazghan edim. (Shiyrek ghasyrdan keyin bir-aq jaryq kórdi). 70-jj. ortasynda «Qazaqstan pioneri» gazetinde pikirsayys úiymdastyryp, til problemasyna jas úlandardyng ózderin qatystyrdym. Sodan «iydeyalyq tazalyq» ýshin kýresetin qyraghy kózder qyryna iliktim, biraq óz isimning dúrystyghyna senimdi bolatynmyn. Sebebi is-әreketterim markstik-lenindik ilim dep atalatyn teoriyalyq bilim shenberinde jasalghan-tyn. 70-jj. sonynda, Ortalyq Komiytette isteytin Igori Romanovtyng tapsyrmasy boyynsha, teledidar baghdarlamasyna sholu jasadym. Qazaq habarlarynyng berilu uaqyty men taqyryp auqymynyng tarlyghyn, әsirese balalargha arnalghan baghdarlamalardyng jútandyghyn, ortalyq habarynyng moldyghyn eskerip, mulitfilimderdi qazaqshagha audaryp beru qajettigin aittym. Ol ýnsiz tyndap, jazbasha taldauymdy alyp qaldy. Ekinshi qaytyp maghan sholu jasaudy tapsyrghan joq. 1986 jylghy 25 jeltoqsanda Jogharghy Kenes Tóralqasy apparatyndaghy partiya jinalysynda 17–18 jeltoqsan oqighalary jayynda syny túrghyda sóilegenim ýshin tayaq jep jýrgen kýnderimde Igorige bardym, sózimning mәtinin oqyttym. Ol týsinushilik kórsetip, mening oi-pikirimning dúrystyghyna senimdiligimdi arttyra týsti. (Aqyldy jigit, sondyqtan da preziydentting qasyndaghy manyzdy qyzmetterde jýr). Sonda til jayynda bylay degen edim: «Osy kýnder oqighalary, shyntuaytynda, birine-biri mýlde qarama-qarsy týsinikterdi – internasionalizm men shovinizmdi, patriotizm men kosmopolitizmdi qatardaghy adamdardyng bәri birdey ajyrata almaytynyn kórsetti, olar últtylyq degen týsinikti de últshyldyqtan aiyra almaydy. Kópshilikting sanasynda – búlardyng arasyna jәy ghana tendik belgisi qoyyla salghan. ...degenmen, oilasu ýshin bir derek keltireyin. Halyqqa bilim beru organdarynyng shalalyqtaryna qatysty. Eshkimge qúpiya emes, orys tilinde oqytatyn mektepterde qazaq tili formalidy týrde, fakulitativti, negizinen qazaq balalary ýshin ghana oqytylady Basqalardyng ata-analary, tipti mýghalimderding ózderi de – kereksiz tildi tyqpashtap balanyng basyn qatyrudyng keregi ne dep esepteydi. Osynday tirlikpen biz jergilikti halyqtyng tiline, mәdeniyetine degen qúrmetti balalar boyyna darytugha qarsy túramyz, yaghny is jýzinde partiya sayasatynyng internasionalistik erejelerine qayshy kelemiz».

Mine, «kenes iydeologiyasynyng poyyzyndaghy» ahual osynday bolatyn. Orys tilining ýstemdigi qoldan ornyqtyrylyp jatatyn. Sol ýstemdik әli qaz-qalpynda. Tek endi megapolister men sytnikterdin qolamtadaghy shoqty ýrlep, sóne bastaghan otqa may qúiyp otyruymen әlsin-әlsin lau ete týsip, týrli sipatta janyp jatady. Al mәseleni sipaqtatpay, tótesinen qoyghanda – til mәselesindegi orynsyz dau-damaydy dogharyp, tarihy túrghyda әdil isti moyyndau jón, sóitip, orys-qazaghy birigip, mynalar sekildi oilarmen nobaylanatyn qarapayym sharalardy qabyldau әm jýzege asyru kerek-aq:

1. Orystyng tili men mәdeniyetin qazaq әldeqashan moyyndaghan, ony keri serippek emes, paydalana bermek. Qazaq tek ony sanany otarlaushylyqty jalghastyra týsuge qoldanu pighylyna qarsy;

2. Qazaqtyng tilin memlekettik til retinde tәn alu qajet, ony joqqa shygharugha tyrysu – qazaqtyng últtyq memlekettigining tamyryna balta shabushylyq retinde baghalanugha tiyis;

3. Memlekettik til birinshi kezekte jәne shúghyl týrde memlekettik qyzmet organdarynda qoldanylugha tiyis. 20-jyldary orysshanyng iysi múrnyna barmaytyn qazaq auyldaryna núsqaular men jarlyq, qaulylar tek oryssha týsetin, birtindep qazaq sony shala-sharpy da bolsa úghatyn, oryndaytyn, qatesi kóp bolsa da oryssha aqparat beretin dәrejege jetti. Leninning orys tilin mýqtajdyq ýiretedi degeni ras boldy. Qazir zaman bólek, múqtajdyq bolsa – kazaqsha sauatsyz sheneunikteriniz qazaqshany 20-jyldardaghy orysshagha sauatsyz qazaqtyng oryssha ýirengeninen әldeqayda jyldam ýirenip alady. Al әueli qazaqtyng ózi qazaqsha sóilesin degen jalpaqshesheylik uaghyzben jýrip, kýnderde bir kýn megapolister men sytnikterding pighylyna tútqyndalghanymyzdy bir-aq biletin bolamyz;

1. Qarjy-qarajat salasy qazaqylanu qajet. Búl – jýzege asuy onay, әri ótimdi shara. Ony jazushy Adam Mekebaev baspasóz betinde jerine jetkize dәleldegen bolatyn;

2. Áriyne, ilespe tәrjimeni, jalpy qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha audarmany jolgha qoiy jedel qolgha alynyp, qoghamdyq-sayasy tirshilikting bar salasyna engiziluge tiyis. Oghan ýkimet kók tiyn shygharmaugha bolady, tek yqylasyn, tiyisti pәrmenin jariya etsin, ýlgi kórsetsin. Qaltalylar sony qajet qarajatpen qamtamasyz etuge mýddeli bolugha tiyis. Al baylardyng sol boryshyn týisinuine birden-bir sebep bolatyn titirentkish qúral – biylik buyndarynyng batyl týrde memlekettik tilde sóileuge kirisui ekenin úmytugha bolmaydy. Syrghaqtatpay, aldausyratpay, osyny qatang talap etu kerek. Búghan ýkimet jauapty;

3. Qazaq tilining qoldanylu ayasynyng tarlyghy men qoghamdyq-sayasy funksiyasynyng tómendigine janama týrde bolsa da ózderining de kinәli ekendikterin megapolister men sytnikter úghynugha tiyis. Búl orayda da biyliktegi demokratiyalyq ókimetting oryndalmaghan boryshy bar: tәuelsizdikke deyingi izashar ýkimetting «kenestik iydeologiya poyyzyna» jaramsaqtanyp ýsteme-otyn salyp otyrghany ýshin, kenestik-partiyalyq otarlaushylyqqa septeskeni ýshin opynu kerek, qazaqstandyq halyqtan shyn niyetimen keshirim súrau kerek, sóitip, barshanyng birligin qamtamasyz etetin tarihy әdil jol múratyna enbek etuge megapolister men sytnikter ispettes dilmar bitkendi baghyttau kerek.

Almatyda jaryq kórgen zalaldy maqalagha oray qatardaghy qazaq azamaty osynday oy týiedi. 18 jeltoqsan 2001 j.» (Taltýske deyin. Publisistikalyq hronika. – Almaty: «Mariya», 2005. – 221–227-bb.).

Osy maqala alghash jariyalanghaly beri on jetinshi jyl bop qalghanmen, onda nysanagha alynghandar qataryna óz qandastarymyzdyng da qosyluyna baylanysty, ózektiligi býgin de arta týsken tәrizdi. Sol sebepti ony oqyrmandar nazaryna qayta úsynghan jón kórindi. Ári (tilge tiyek bolghan «jurnalistika aqsaqalynyn» súhbaty kóp nәrsening betin ashyp túrghandyqtan, múny aitpauymyzgha bolmaydy) oryssha bilim alghan, orys tilining týbin týsiretin azamattarymyz qazaq mýddesin basqalardan әldeqayda artyghyraq jәne tabysty týrde qorghaugha tiyis dep oilaytyn edik, búl ýmitimiz aqtalmaytyn sekildi. Syrt elge tanylghan shygharmashylyq jetistikterin baghalap, maqtanysh tútatyn keybir orystildi qazaqtarymyz, ókinishke qaray, qazaq mýddesin qorghaudyng ornyna, sol jolda kýresip jýrgenderdi ashyq kemsitip, orys qauymy kózinde qorlap jýr deuge de bolady. Osy orayda qogham belsendilerining renishin tughyzghan birer mysaldy eske alghan jón siyaqty. Mәselen, esimi elge keng tanymal oishyl túlgha últtyq mýddeni airyqsha kóteretindikterinen «ozyqtar» tarapynan «últ patriottary» («naspatrioty») degen aidar taghylghan, әrdayym últ mәselesin kýitteytin azamattardy orys tildi oqyrmandar arasynda kóp oqylatyn bir gazet betinde әigili jazushy Rediyard Kiplingting shygharmashylyq qiyalynan tughan maymyl tektes tobyr atymen «banderlogter» dep tanbalap jiberipti. Sol gazetting kelesi bir sanynda kinotuyndysynda últtyq bitimdi elemeuimen aty shyqqan taghy bir tanymal qayratker: «O ne degeniniz, Pәlenshe Týgensheevich, olar sasyq iysi mýnkigen avstralopiytekterding naq ózi ghoy», – dep ilip әketse kerek. Yaghni, elimizdegi «orys әleminin» tu ústaushysy boludan tayynbaytyn búl shygharmashy ýshin qazaq mýddesin qorghaytyn patriot bar bolghany atam zamanda ómir sýrgen, tik jýre alatyn qabiletke ghana ie jogharghy  primat, yaghny maymyl men alghashqy adam tektes sýt qorekti januar ghana.  Osy eki shygharmashyldyng qazaq otanshyldaryna bergen baghasyn búlardyng da, san myndaghan qazaq oqyrmandarynyng da sýiikti qalamgeri sanatyndaghy, әldeqashan әlem azamaty bop ketken belgili qayratker  qoldap, mәseleni «últ patriottary – aqymaqtar» dep qysqa qayyru arqyly, qazaqtardy túqyrta qoshtap jatty. (Mýmkin olar últ patriottary haqyndaghy osy kelensiz oi-pikirlerin endigi ózgertken de  shyghar, attaryn atamay-aq qoyayyq). Qogham belsendileri elimizge belgili túlghalardyng últtyq otanshyldargha baylanysty aitqan osynday jaghymsyz oilaryna oray, sayasy mәdeniyet dengeyin kóteru mәselesin qozghady. Biraq búlardyng әrdayym mәdeniyetti bolyp kórinetinine, sayasy mәdeniyet jayynda sóilese, ózderin emes, «naspattardy» kinәlauda aldyna jan salmaytynyna shәk keltire almaysyn, onyng ýstine,  is jýzinde jariya etken baghalarynda qala beretinine «Dattaghy» atalmysh jariyalanym kepil bolyp túr. Mәsele – olardyng da, solar sekildi basqalardyng da niyetin dúrystauyna yqpal etu qajettiginde. Búl rette әrkimning ózin-ózi tarihpen tәrbiyeleuinin, әrkimdi qazaqtyng qasiretti tarihy arqyly tәrbiyeleuding manyzy zor bolmaghyn este tútu lәzim. Eger әlgi  azamattar tarihy әdilettilik jaghynda bolsa, onda olar orys imperiyasynyng otaryndaghy el-júrtty orystandyrudy maqsat etken sharalaryn aiyptauy tiyis. Ózderining sonday solaqay, jymysqy, ozbyr sayasat qúrbany ekendikterin moyyndap, opynuy lәzim, tiyisinshe, últtyq tamyryna oralugha, últ tilining memlekettik mәrtebesin bekemdeuge shyn mәninde úmtyluy kerek. Ázirge onday talpynys olardan da, solar sekildi el qúrmetteytin biyikke basqa jolmen jetkenderden de asa bayqalmay otyr.

Tәuelsizdikke shiyrek ghasyrdan astam uaqyt ótkende ghana joghary biylikten el ansaghan sóz shyqqany mәlim. Ýkimet pen parlamentting memlekettik tilde sóileui jayynda tapsyrma berilip, naqty is bastaldy. Osy shaqta parlamentte «eshkimnen seskenbeytin» bireudin, biyik tilekke qasaqana, «ózine qolayly tilde» sóilegenin, óitkeni «orys tiline tyiym salynbaghanyn, ondaydyng eshqashan bolmaytynyna» senetinin aityp, manyzdy bastamany is jýzinde qarabayyrlandyryp, jaybaraqat jariya etkenin renishpen eske alugha tura keledi. Belgili sebeptermen ózin tym erkin ústaytyn erke jannyng ústanymy múnday boluy óte ókinishti. Tamyrdan bezgen ayanyshty jaghdaydy maqtanysh etu, mýmkin, tobyr ókiline zamanauy órkeniyetke jetkendik bolyp kóriner, biraq memleket qayratkerine jaraspaydy, oghan múnday jaghdaydyng shyn sebebin  bilip, últ mýddesin paryqtay bilu shart. Shyntuaytynda, etnikalyq bet-pishininen basqasynyng bәri, tili, dili otarshyldar úsynghan standartqa say ózgergenin qosh kóretin, sondyqtan da óz ana tilining emes, ózge tilding tuyn kóterushi bolyp jýrgendermen qazaqtyng últtyq memleketin qúramyn deu oryndalmas qiyal ghana bolmaq. Sondyqtan da jas úrpaqty, elimizding bolashaghyn últtyq dәstýrlermen, últ tarihymen tәrbiyeleu kýn tәrtibinen týspeuge tiyis.  Olar – memleketimizding tiregi.  Memleket degenimiz – belgili bir aumaqta  qoghamnyng birtútastyghyn saqtap, qorghaudy basty mýddesi dep biletin, basqaru jәne mәjbýrleu jýiesi, qúqyqtyq tәrtibi bar ókimettik úiym. Osy ókimettik úiym qazaq halqynyng tarihy ghúmyryn jandanta beredi dep senemiz. Úly Dalada janghyryp, ornaghan, mәngilikke bettegen qazaq memleketining bolashaghyn bayandy etuge barshamyz mýddelimiz. Ol ýshin «jurnalistika aqsaqalynyn»: últ patriottary «Reseyge eregiskende, orys tilinen bas tartudy, bilim almaudy, nadan boludy, biraq ór boludy úsynuda» dep shoshyna, shoshyndyra aitqan dóreki búrmalauynyng jeteginde ketpey,  memleketimizde birinshi kezekte memlekettik tilding óz mәrtebesine say júmys isteuine kýsh saluymyz kerek. At arbanyng artyna tirkelmey, aldyna jegiluge tiyis. Sonda ghana bar mәselede ong sipatty ilgerileu jýzege asady.

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123