Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Kýbirtke 3693 5 pikir 28 Tamyz, 2018 saghat 12:48

Ákim bolsan, bes mektep jabylsa da bylq etpeytin bizding Arhiymedtey bol!

Mine, biylghy jana oqu jyly bastaluyna sanauly kýnder ghana qaldy. Alayda búl bizding oblys ýshin asa quanarlyq jayt bolmay otyr. Óitkeni biylghy jyly ónirimizde bes birdey mektepting esigine qara qúlyp salynady.

Múny Qostanay oblystyq bilim basqarmasynyng basshysy Bәtima Dauymova amalsyz moyyndady. Onyng syrtynda bizdegi bilim jýiesinde qordalanyp qalghan problemlar jeterlik kórinedi.

 - Býgingi tanda oblysymyzda shaghyn komplektili metepting sany 345. Al normativtke sәikes kelmeytinder 108 boldy. Ónirimizdegi 175 eldi mekeninde mektep atymen joq. Búl jerlerde 1 myng 621 mektep jasyndaghy bala bar. Onyng 250-i mektep internattarynda túrady. 55-i tughan-tuystarynyng qolynda. Al qalghandary eldi mekenderden jyraqtaghy mektepterge kólikpen jetkiziledi, - dedi Dauymova hanym.

Minekey, osydan-aq bizdegi mekepterding jyldan-jylgha azayyp, jetkinshekterimiz Qostanaydyng alty aigha sozylatyn qaqaghan ayazynda pәlen jerge dirdektep avtobuspen qatynaydy eken. Ózgesin bylay qoyghanda sol avtobustardyng ózderi de jetispeydi. Qazirgi tanda taghy da 29 avtobus qajet kórinedi. Alayda oghan bas auyrtyp otyrghan eshkim joq. Biylghy jyl tek qana Sarykól audanynda bir avtobus satyp alynghan. Al Qostanay audanynda búghan aqsha bólingenimen, ol әli alynghan joq. Oqu bastalghandaghy bizding júrtty quantatyn emes, kónilin pәs etetin janalyghymyz osynday.

Jalpy, bizding sheneunikterimiz óz kemshilikterin býrkemelep, ony bildirmeu ýshin tappaytyn qulyghy joq. Mәselen, jogharyda biz aitqan bes mektep pen 175 eldi mekende oqu ornynynyng mýlde joqtyghyn olardyng normativke sәikes kelmegenimen týsindirip baghady. Alayda ol ne qylghan normativ ekenin halyqqa taldap aityp beretin eshkim joq. Óitip nesine bas auyrtady? Dap-dayyn syrty jyltyr, ishi týtin jauap túrghanda. Normativke sәikes kelmeydi. Bitti sharua. Oghan eshkim de kinәli emes.

Búny aitamyz, jaqynda ótken arnayy jinalysta búghan ózgi týgili oblys әkimi Arhiymed Múqanbetov osyndaghy bilim salasynyng tizginin ústap otyrghan adamnan «Búl mektepter ne sebepti jabylyp jatyr?» dep súraugha uaqyt tappady. Mýmkin búl oghan bas qatyratynday ýlken sharua emes shyghar. Odan da qazir eshkimge keregi joq, bylayghy júrt atyn da, zatyn bilmeytin «Qytaydyng teledidaryn shygharatyn boldyq» jogharygha jaqqa jyltyraq esep berip, jaqsy atty kórinip qalu әldeqayda paydaly bolar. Al bes mektep týgili, bir mektepting de jabyluy sondaghy halyq ýshin ýlken tragediya ekendigin, mektepke qara qúlyp salyndy degenshe, ol jerde ómir toqtady dese de bolghanday ekendigin ózge týgili oblys basshysynyng eshbir kónil audarmauy bizdi sypayylap aitqanda tang qaldyrdy.

«Quyrdaqtyng kókesin týie soyghanda kóresin» degendey qyzyqtyng bәri alda eken. Múny biz ótken aptanyng sonynda ótken bilim qyzmetkerlerining dәstýrli tamyz konferensiyasynda anyq bayqadyq. Onda oblystyq bilim basqarmasy basshysynyng orynbasary Oliga Kiyseleva biraz qyzyq jayttardyng betin ashyp tastady. Sóitsek, «Baqsaq baqa eken» degendey oblysymyzda jabylghan mektepting sany beseu emes, túp-tura segiz bolyp shyqty. Al «normativke sәikes kelmeytin» bilim úyasy jýzden asyp ketipti. Jalpy obysymyzdaghy shaghyn komplektili mektep jalpy bilim úyalarynyng 68 payyzyn qúraydy. Demek, búlardyng barlyghynyng da taghdyry qyl ýstinde túr degen sóz.

Al bir qyzyghy búl jana derekter de oblys әkimin eleng etkizgen joq. Ol tipti «au, men osy eki jinalystyng ekeuine de qatystym ghoy. Nege siflar ekeuinde eki týrli?» degen súraq ta qoymady. Nege? Onyng eshbir qúpiyasy joq. Óitkeni bizding әkim óte sypayy.  Kemshilikterdi kórse de bayqamaghan bolady. Qashanda «qatty aitsam qaramaghymdaghylardyng kónili qalyp qoyar» dep ylghy qysylyp jýrgeni. Ýndemeytindigi de sodan. Kemshilikterdi әdeyi kórmegendikten emes. Kóredi. Alayda ony betke aitugha Aqtóbede qala әkimi, keyin oblys әkimi bolghanda әbden qanyna sinip ketken biyazylyghy jibermeydi. Mine sondyqtan da bizding qostanaylyqtar «Osy әkimimizdi basqa jaqqa alyp ketpese eken» dep kýndiz-týni qúdaydan jalynyp súraudan jalyqpaydy.

Qysqasy, әkim bolsan, bizding Arhiymedtey bol!

Jaybergen Bolatov

Qostanay

Abai.kz

5 pikir