Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Bú ne mazaq? 6331 18 pikir 20 Tamyz, 2018 saghat 12:37

Qalmaqtyng Múqyrysyn úlyqtap, qazaqtyng Baghayyn úmytqanymyz eldigimizge syn!

El shetine jau tiygende jýreginde namys oty bar әr qazaq attandap atqa qonghany tarihtan mәlim. Olardyng ishinde jaujýrek batyrlary da, erjýrek batyldary da bar edi. Ár ónirdi, әr auyldy, tughan jerin jau taptamasyn dep, analary enirep  әkelerin joqtamasyn dep, qyzdaryn qorlap, balalaryn jylatyp jetim etpesin dep soyyl ústaugha jaraytyn er-azamat batyrlar bastaghan jasaqtargha qosyldy. Solardyng biri de biregeyi Arqas Alatauynyn  etegindegi  Shejin auylynda dýniyege kelgen  Elshibek babamyzdyng ortanshy úly Baghay batyr edi.

Bizding esepteuimizshe Baghay Elshibekúly 1703 jyly dýniyege kelip,1733 jyly 30 jasynda ómirden ótken. Ol  anyzgha qúrylmaghan, tarihta bolghan adam. Oghan dәlel, әigili Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp túqiyannan ózime sheyin» atty kitabynda jәne Abylay hannyng aqylshysy  Búhar jyraudyng ólenderinde esimi birneshe jerde naqty aitylatyny. Mysaly:

Baghayym az Suannan,

At jalyn tartyp mingende,

Býkil eli quanghan – deydi úly jyrau.

Baghaydyng qayraty mol,qara kýshting iyesi bolghanyn da Búhar abyzdyn  jyrlarynan  bilemiz.

Dostyn jaudan aiyrghan,

Taghyny tannan qayyrghan.

Qasqary úly Moldabay,

Qara kýshi mol Baghay,

Bәring batyr, bәring bek,

Túrsyn-au, yghay men syghay..,-deydi batyrlardy madaqtau jyrynda.

Jyrda aitylghanday,  batyr jasynan qara kýsh iyesi bolghanyn tughan-tuystarynyng estelik әngimeleri de dәleldey týsedi.  Bozbala kezinde, inisi Shobyr ekeui qalmaq batyryna kezdeysoq kezdesip qalady. Balalardy qolgha týsirip, qúldyqqa  alyp ketpek bolyp, tizgininen alyp jetektep kele jatqanda erding artyna sekirip minip, jaudyng qoldaryn artyna qayyryp ústaghanda, inisi baylap bolghansha tyrp etkizbegen oqighasy el ishinde býginge deyin anyz bop aitylady. On ýsh-on tórt jastardaghy bozbalanyng qolynan tisqaqty batyrdyng qansha búlqynsa da qútyla almay, púshayman halde  qaqpangha týskeni, Baghay balanyng qayratynyng qanshalyqty ekenin bayqatsa kerek.

Jonghar shapqynshylyghyna qarsy soghystyng bel ortasynda jýrip kitap jazghan әigili ghúlama, batyr babamyz Shapyrashty Qazybek bek Tauasar úlynyng sol maydanda jýrip jazghan atalmysh kitabynda Suan-Bәitýgey – Elshibek- Baghay batyrdyng erlik joly erekshe bayandalghan. Sol erlikterining el esinen mәngilik oryn alghany – qalmaqtyng Múqyry atty batyrynyng Tekeli oipatyndaghy jekpe-jekte basyn alyp, jaudyng tizesi batqan el-júrtynyng kegin qaytarghany. Múqyryny jer jastandyryp kelgen Baghay:

-«Bek agha, - dedi jylap jiberip, deydi avtor, - býkil Jetisu ónirining qazaqtaryn osy Múqyry men onyng aghayyndary qanqaqsatyp, kórsetpegen qorlyghy joq edi, qúdaydan ainalayyn, bú dýniyening qysastyghy o dýniyege ketpeydi deushi edi, Qúday qashan ynghayyn berer eken dep jýrushi edim, sәti týsti, óshimdi aldym, - dep jas baladay jylap jiberdi»-  degen joldar bar. Jauynan kek qaytaryp Múqyryday alyptyng basyn shapqan qaysar batyrdyn, elining kórgen qorlyghy ýshin jas baladay enkildep jylap jibergeni oqyghan adamnyng jýregin tebirenteri anyq. Elin sýigen er osynday-aq bolar!

Osy úrys bolghan Tekeli oipatyndaghy jer «Múqyry ólgen jer» dep atalyp, keyin sonda ornalasqan eldimeken kýni býginge  deyin Múqyry auyly dep, auyl janynan aghyp jatqan ózen - Múqyry ózeni atalyp keledi. Al,basyn bәigege tigip Múqyryny jer jastandyryp, elining kegin qaytarghan  qazaqtyng has  batyry Baghaydyng atynda eshtene joq. Búl ne, bizding tariyhqa talghamsyzdyghymyz ba, әlde batyrlardyng kóptiginen olardy býgingi úrpaq eske alugha eringeni me?

Nebәri otyz ýsh jasynda jaumen alysyp jýrip jan qighan batyrdyng ómir tarihyna keler bolsaq, bireuler anyz etip aityp jýrgenindey Baghaydyn  әkesi Elshibekting qyryq úly bolmaghan. Nekeyti, Saryqyz atalatyn eki әielinen  alty úly ghana bolghan, (qazaq qyzdaryn shejirege jazbaghan ghoy). Nekeytiden Qúlshyq, Taymas degen eki úly bar. Taymas batyr bolghan adam. Al Saryqyzdan Yrys, Tóleke, Baghay, Shobyr atty tórt úly bolghan. Ýshinshi úly Baghaydy jasynda jengeleri «Qara bala» atap ketkendikten, key mәlimette osylay delinip jýr. Býginde Yrys, Tóleke, Shobyrdan taraghan úrpaq barmyz. Átten, Baghay babamyz jerin jaudan tazalaymyn dep ýnemi at jalynda,  úrysta jýrgenining kesirinen ýilenip, úrpaq qaldyra  almaghan eken.

El azamattary men ziyaly qauym býginge deyin qarap otyra almay  batyrdyng esimin úrpaqqa úlaghattau maqsatynda az da bolsa qoldarynan kelgen tirshilikterin jasap keledi. Býgingi Tekeli oipatyndaghy Múqyry atalatyn auyldy Baghay batyrdyng atyna berudi úsynyp Taldyqorghan qalasynyng túrghyny  Baynóserov  Ghabdolla  Balabekúly  2010 jyly  oblystyq «Jetisu» gazetining 23.09.2010. №110-111 sanyna  «Baghaydy bile me eken býgingi úrpaq?»  atty jәne sol jyly  «Alatau» gazetinin  (26.08.2010j. №35)  sanyna  «Múqyryny óltirgen Baghay batyr» atty maqala jariyalaghan edi. Panfilov audanynyng halqy maqalada kóterilgen mәselege birauyzdan qoldau bildirgen. Jergilikti qalamgerler de merzimdi baspasózderge maqalalar, úsynystar, ólender jazdy.  2012 jyly osy joldardyng avtorynyng  «Baghay batyr»  atty  tarihy dastany jaryq kórdi. Baghay ómirge kelgen búrynghy «Jemis-jiydek sovhozyna»,  sol auyldaghy jogharghy sanatty tarih pәnining múghalimi Baymolda Ahmetting ter tóguimen «Qyryqqúdyq» degen tarihy atauy qaytaryldy.

2012 jyldyng sәuir aiynda audandyq «Qazaq tili» qoghamdyq birlestigi men audandyq Sport mektebinin  birlesip úiymdastyruymen  Panfilov  audanynda Grek-Rim kýresinen jasóspirim paluandar arasynda « Baghay batyr Elshibekúly» atyndaghy jýlde ýshin Halyqaralyq  turnir ótti. Búl jarysqa elimizding Astana, Almaty, Taraz, Shymkent, Oral, Semey, Óskemen, Taldyqorghan qalalary men oblysymyzdyng Kóksu, Aqsu,Sarqan, taghy basqa ónirindegi grek-rim kýresining sheberlerimen birge Qytay Halyq Respublikasynyn  paluandary da  kýsh synasty. Jergilikti úrpaghynyng atsalysuymen Batyrdyng sureti bederlengen altyn, kýmis, qola medalidar jasalyp, estelik retinde jenimpazdardyng moyyndaryna taghyldy.

Búl aitylghandar, audan júrtynyng  namysyn janyp, jas úrpaghymyz batyryn tanyp qalsyn  degenge ghana jaraytyn sharualar ekeni belgili.

Býgingi Ruhany janghyru baghdarlamasy ayasynda  mine osynday, kezinde erlikteri  eren bolsa da eleusiz qalghan, elim dep enirep jýrip qyrshynynan qiylghan batyrlarymyzdyng ruhyn tiriltip, esimderin  mәngilik este qaldyrarlyq is tyndyru dep týsinemiz. Endeshe, Baghay batyrgha «Múqyry auylynyn» atyn qaytaryp, Panfilov audany Qyryqqúdyq auylyndaghy mektepting atyn, Jarkent qalasynan kóshe atyn beretin kez kelgeni anyq! Búl býgingi Tәuelsiz Qazaqstan  azamattary ýshin ýlken syn!

 

Islamghaly Ýrkimbayúly

Qazaqstan Jazushylar jәne

Jurnalister Odaghynyng

mýshesi, Panfilov audanynyng

Qúrmetti  azamaty

Abai.kz

18 pikir