Dýisenbi, 20 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2295 0 pikir 16 Mamyr, 2009 saghat 16:36

Otanshyldyq Otan soghysy tarihyn biluden bastala ma?

Dәuren QUAT

«Kýrkirep kýndey ótti ghoy soghys...» Janylyspasam búl - әigili aqyn Ábu Sәrsenbaevtyng maydan turaly jazghan ólenining bastapqy joly. Mektepting tómengi basqyshynda oqyp jýrgen kezimizde jattasaq kerek.  Úmyta bastappyz. Qazir aqynnyng әlgi óleni jalpy bilim beru baghdarlamasynda bar ma, joq pa ony bilmeymiz. Biletinimiz - býgingi jas úrpaqtyng kýrkirep ótken keshegi soghys turaly týsinigining shamaly ekendigi. Turasyn aitqanda jalang sifrdyng sheginde ghana. «1941 jyly nemistermen soghys bastalyp 1945 jyly kenes odaghynyng jenisimen ayaqtalypty» der edi tandauly mektepting eng ozat oqushysy eger siz taqymdap súraq qoyyp otyryp alsanyz. Naghyzynda bala bayqús búdan ózge ne desin? Sebebi ol - jana zamannyng tóli. Ótkenge, tariyhqa balama kózqarastar tabylyp, búrynghy men songhyny sarapqa salyp jatqan uaqyttyng úlany. Sondyqtan jylanbauyr jiHan kóshine ilesken búla buyndy aiyptaugha asyqpaghanymyz abzal. Alayda, 9 mamyr qarsanynda jaryq kórgen baspasóz, qazaqshasy men orysshasy aralas, qart maydangerlerding qatary siyrep, seldirep qalghanyn, kommunister men komsomoldardyng tәrbiyesin kórmegen jastar óz tarihyna ógeysine qaraytynyn jarysa jazyp, jamyray jylap pәle qyldy.

 

Dәuren QUAT

«Kýrkirep kýndey ótti ghoy soghys...» Janylyspasam búl - әigili aqyn Ábu Sәrsenbaevtyng maydan turaly jazghan ólenining bastapqy joly. Mektepting tómengi basqyshynda oqyp jýrgen kezimizde jattasaq kerek.  Úmyta bastappyz. Qazir aqynnyng әlgi óleni jalpy bilim beru baghdarlamasynda bar ma, joq pa ony bilmeymiz. Biletinimiz - býgingi jas úrpaqtyng kýrkirep ótken keshegi soghys turaly týsinigining shamaly ekendigi. Turasyn aitqanda jalang sifrdyng sheginde ghana. «1941 jyly nemistermen soghys bastalyp 1945 jyly kenes odaghynyng jenisimen ayaqtalypty» der edi tandauly mektepting eng ozat oqushysy eger siz taqymdap súraq qoyyp otyryp alsanyz. Naghyzynda bala bayqús búdan ózge ne desin? Sebebi ol - jana zamannyng tóli. Ótkenge, tariyhqa balama kózqarastar tabylyp, búrynghy men songhyny sarapqa salyp jatqan uaqyttyng úlany. Sondyqtan jylanbauyr jiHan kóshine ilesken búla buyndy aiyptaugha asyqpaghanymyz abzal. Alayda, 9 mamyr qarsanynda jaryq kórgen baspasóz, qazaqshasy men orysshasy aralas, qart maydangerlerding qatary siyrep, seldirep qalghanyn, kommunister men komsomoldardyng tәrbiyesin kórmegen jastar óz tarihyna ógeysine qaraytynyn jarysa jazyp, jamyray jylap pәle qyldy.

 

Gazetter bir sәtte qyzyl týske boyalyp jarty әlemdi jatqyzyp órgizgen kremlidik renk alyp shygha kelse, telearnalardyng bәri nemis әskerlerin tyrqyrata qughan erjýrek orys azamattarynyng qaharman beynesine tolyp ketti. Búl kinolardyng qasynda Amerikanyng «boevikteri» jip ese almay qaldy. Mәselenki, Resey arnalarynyng birinde kórsetilgen «Mausym, 41 jyl»  atty kinonyng basty keyipkerin somdaghan Sergey  Bezrukov deytin júp-júqa jigit nemisting bir dviziyasyn jalghyz ózi qyryp kete jazdady. Aqyrynda dal bolghan nemis ofiyseri «Orys halqy soghystyng tәrtibin bilmeydi eken ghoy» dep «brigadiyr» Bezrukovtyng («Brigada» fiyliminde rekiyterlerding myqtysy bolyp tanylghan akter),  jaudan beti qaytpaytyn, jenilmeytin orys júrtynyng erligine bas shayqady. Nazar audarynyz, «Úly Otan ýshin!» «Úly Stalin ýshin» dep úrandap úrysqa kirgen KSRO halyqtarynyng emes, orystardyng erligine tәntti boldy.

Kino - óner tuyndysy desekte, tarihy shygharmalar ómirding shyndyghynan tym shalghay ketip jatsa, shyp-shylghyy ótirikting ózi bolyp shyqpay ma? Onyng ýstine, qan maydanda ghúmyry ayaqtalghan nemese eren erlikting ýlgisin pash etken últ ókilderin úmyt qaldyryp danq pen daqpyrtqa óner tuyndysynda da, ómirde de orys azamaty layyq sanalasa, tәuelsiz úrpaq sanasy qyryq jylgha sozylghan qyrghynnyng ózin qabyldamauy mýmkin. Óitkeni, jas úrpaq «Úly Otan soghysy» atalghan maydanda atalary jasaghan erlikti bәrining moyndaghanyn talap etedi. Kórkem shygharmalardan, qúndy qújattardan atalarynyng esimin oqyp, soghys turasyndaghy kino-epopeyalardan atalarynyng beynesin kórgisi keledi. Ókinishke qaray, ortaq jenisti otarshyldyq pighyly ýstem týsken Reseydegi orys halqy jekeshelendirip aldy. Stalin bokaldy «otty sugha»  meymildete toltyryp «Ura, joldastar, orys halqynyng jenisi qútty bolsyn!» dep tost kótergen sәtte-aq  sol kezdegi kenes eli mәselening mәnisin bek úqqan-dy. Tәuelsizdikke qol jetkizgen kýnning erteninde olardyng ekinshidýniyejýzilik soghysqa baylanysty orys tarihshylarynyng kýshenip otyryp jazghandaryn jyly jauyp tastap ótkenge ózgeshe qarap shygha kelgenderi sondyqtan bolsa kerek. Múnda ótkenge ózgeshe qaraudan zәre-qúty qalmay qorqatyn el biz ekenimiz eshkimge qúpiya emes. Ózgeshe qaraudy bylay qoyynyz, Reseyge bodan bolghanymyzdy eske salatyn sharalardy memlekettik dengeyde jiyi-jii atap ótip, jadymyzdy janghyrtyp túramyz. Áytkenmende, tәuelsizdik ruhyn boyyna sinire almay shalabudan jýrgen topqa (biylik basyndaghylar men sayasy partiya serkelerine, qarjylyq kýshter men solardyng soyylyn soghatyndargha, t.b.) jauap retinde jas úrpaq KSRO tarihyna samarqau qaraytyn salqyndyq bayqatady.

 

Tәuelsizdik úrpaghynyng osynday ústynyna elimizdegi orystildi baspasóz, әsirese, qatty shamdanatyn bolyp aldy. Qaysibiri әueli «myna zamannyng jastary óz tarihyn bilmeydi, mәngýrt, tarih oqulyqtary sayasilanyp ketti» dep baybalam salyp bastady. Sóz joq, qazaqtyng jalghyz qarasy baryp aralasqan oqighanyng bәri bizdiki, tarih ta bizdiki, biraq, ghasyrgha juyq ýzilisten keyin qazaq ózining shyn tarihyn endi oqugha otyrdy. Osy kýngi talghampaz oqyrmandy saqtar men ghúndar dәuiri, tabghash elimen qarym-qatynas, Ýisin, Nayman, Qanly memleketteri, Úly Jibek jolynyng boyynda gýldengen shaharlar, Shynghys han joryghy, Shaghatay úlysynyng qúryluy,  Dәshti qypshaq, noghayly zamany, Altyn Ordanyng ydyrauy, Jәnibek pen Kereyding qazaq handyghynyng shanyraghyn kóterui, Jonghar shapqynshylyghy, Ábilhayyr bahadýr men han Abylaydyng erlikteri siyaqty yqylym zamandardyng bolmysyn ashatyn tamyrly tarih tolghantady. Qazaqty әlem halqymen tútastyratyn, mine, osy tariyh. Ótkenning shyndyghyna әbden susaghan halyq óz tarihyn oqugha qaqyly shyghar. Endeshe, Resey tarihshylary men sayasatshy-iydeologtary en salyp, enshilemey kelege kelse, ekinshidýniyejýzilik soghystan keyingi jenis te úrpaqatar sabaqtastyghyna, Qazaqstan men Resey arasyndaghy «mәngilik dostyqqa» arqau bolary dausyz. Alayda soltýstiktegi kórshimiz jyl jyljyp, ay aunaghan sayyn oqshaulanyp, bayaghy dókirligining boyauyn qonglata týsude. Degende, Baltyq boyy elderi men Ukraina, Moldova,  Qapqaz júrty men ortaziyalyqtardyn  «Úly Otan»  soghysynyng jenisi ýshin mamyr aiynda búrynghyday massattanbauy da Mәskeuding shymbayyna batatyn sekildi. Sebebi, qyzyl alanda RF qaruly kýshteri 9 mamyrda sap týzep ótip, ózderining әskery әleuetining kýshtiligin jarnamalap baqqan sayyn soghysta jenilgen Germaniyanyng ekonomikasy ekpindep algha ketude. Mynaghan qaranyz: Germaniyada ishki jalpy ónim jan basyna shaqqanda jylyna 34 myng dollardan keledi. 63 million halyq baq quatty ómir sýrude. Ekinshidýniyejýzilik soghys barysynda vermahta әskery qyzmetin ayaqtaghan kishi ofiyser, yaghny osy zamandaghy qart jauynger, aiyna 2500 evro kóleminde zeynetaqy alady. Qoghamdyq kólikterding bәrinde tegin jýredi. Medisinalyq qyzmet jәne tegin. Ágәrәki, maydanger soghys uaqytynda  tútqyngha týsken bolsa, zeynetaqysy 2800 evrogha deyin ósedi eken. Germaniya ókimeti qart jauyngerler búryn ózi soghysqan jerlerdi, shetmemleketterdi aralap qaytudy jón kórse, barlyq shyghynyn: jolaqysyn, jatyn ornyn, ishim-jemin týgel kóteredi. Búl - aqyldy nemis biyligining ekinshidýniyejýzilik soghystan otanyna jenilip qaytqan sarbazdargha jasap jatqan syi-qúrmetining biz biletin birli-jarymy. Al, bilmeytinimiz qanshama?..

 

Ekinshi dýniyejýzilik soghystan song Resey ókimeti búghaulap ústaghan bodan halyqtardyng jerindegi qazba baylyghyn, yrys dәuletin ysyrap etip tógip- shashty. Demek, sol qisapsyz tógilgen baylyqtyng qaytarymy retinde  Mәskeu ekinshi jihan soghysynyng ardagerlerine ótemaqy tólep, jaghday jasaugha tiyis. Óitkeni olar aldymen orystyng otanyn qorghady, sodan keyin ras, Resey kommunisteri biylep-tóstep bilgenin jasaghan, adam balasyn josaday qyratyn qasaphanalar men synaq poligondaryna ainalghan geosayasy kartadaghy úlan baytaq kenistik KSRO-nyng tútastyghyn qorghady. Tarihty qúrmetteuge bolady. Jek kóruge de bolady. Biraq syzyp tastau mýmkin emes. Osydan shyghatyn qisyn: azat oily jastar «Úly Otan soghysy» deytin  terminge teris qabaq tanytyp otyrsa, oghan TMD elderining ortaq tariyhqa qosqan ýlesin eskeruden qalghan Resey ókimetining iydeologtary, sayasatshylary kinәli. Búdan keyin «soghystyng tarihyn bilmeydi» dep bir, «soghystyng tarihyn bilmegendikten otanshyl emes» dep eki, jas úrpaqty nesine jazghyramyz? Jastardyng boyyna darugha tiyisti patriottyq ruh «Úly Otan» soghysynyng tarihyn biluden ghana bastalama eken? Danqty Dәshti qypshaqtyng dәuiri qayda? Ýsh jýz jyl shapqan jonghardan qazaq dalasyn azat etken Qabanbay, Bógenbaylardyng erligi qayda? Anyghyna ausaq, qazaq - tabighatynda patriot halyq. Gitlerding soghys tәsilderine qany qyzyp jatyqqan qalyng armiyasyn toqtatu ýshin maydangha súranyp attanghan qyrqynshy jyldardaghy qyrshyn jastardy qalay patroit demeysin? Aspandy jalmap qoyarday jalyn atyp alasúrghan qyzyl ottyng ortasynan jarymjan halin sýiretip shyghyp, enbekke aralasqan, otbasyn qúryp ata jolyn jalghastyrghan erlerdi qalay patriot demeysin? Tәni jaraly, kónili alandy әkening kindiginen taralyp ómirde jolyn tapqan úl men qyzdy qalay patriot demeysin? Toqsanynshy jyldardyng reformalyq eksperiymentteri kәsip etip úsynghan song amalsyz kónip alaqap arqalap ketken boyjetkender men eki qoldy arbanyng qamytyn kiygen bozbalalardy qalay patroit demeysin? Ashttyqqa úrynyp, azyp-tozbay aman qaludyng jolynda arpalysqannyng bәri de patriot. Derbes memleketting resmy biyligi atqarugha mindetti is-sharalardyng basynan tabyla ketetin «túlymdy túlghalardan» búryn óz basym osy bir qonyrtóbel júrtty Tәuelsiz Qazaqstannyng naghyz patriottary dep esepteymin. Al, ekinshi dýniyejýzlik soghys - adamazatqqa ortaq tariyh. Biz ol tarihty jadymyzdan óshirip tastay almaymyz.

 

0 pikir