Beysenbi, 8 Jeltoqsan 2022
Janalyqtar 2563 0 pikir 4 Nauryz, 2011 saghat 03:48

Arnúr Asqar. Asettey bolu әzirge arman ghana!

Kezinde Aset Vasueva esimdi cheshen qyzy reseylik «NTV» telearnasynyng betkeústar jurnalisterining biri boldy. Aset jýrgizetin «Strana y miyr», «Segodnya» syndy baghdarlamalardyng reytingi sharyqtap, cheshen qyzy telejúldyzgha ainaldy. Sol Asetting bir súhbatynda:

«Mahabbat degen tanghajayyp sezimdi bastan ótkergim keledi. Biraq basqa últtyng ókilin sýng arqyly ózin tughan halqynan, últynan, otbasynan, dәstýrinen ajyratqan adamnyng aldy - týnek. Ol qaranghylyqqa batady. Shynymdy aitsam, men múnday nekelerdi qúptamaymyn da, moyyndamaymyn da», degeni bar.

...Biz milliondaghan kórermenge namys degenning ne ekendigin kórsetken cheshen qyzyna qyzygha da, qyzghana da qaradyq. Ókinishke qaray, boyynan Asettegi  órshil namystyng úshqyny sezilmeytin kóptegen qarakózderimiz bóten últ ókilderining eteginen ústap, aza boyyndy qaza etip jýr. Ol az deseniz, týrli jarnamalarda, teleserialdar men filimderde orystyn, týriktin, aghylshyn, nemisting naqsýierinin, әielining rólin somdap jýrgender de az emes. Shyny kerek, dәl qazir keybir otandyq telearnalarda osynday «internasional» júptardy jarnamalau jolgha qoyylghanday әser qaldyrady...

Kezinde Aset Vasueva esimdi cheshen qyzy reseylik «NTV» telearnasynyng betkeústar jurnalisterining biri boldy. Aset jýrgizetin «Strana y miyr», «Segodnya» syndy baghdarlamalardyng reytingi sharyqtap, cheshen qyzy telejúldyzgha ainaldy. Sol Asetting bir súhbatynda:

«Mahabbat degen tanghajayyp sezimdi bastan ótkergim keledi. Biraq basqa últtyng ókilin sýng arqyly ózin tughan halqynan, últynan, otbasynan, dәstýrinen ajyratqan adamnyng aldy - týnek. Ol qaranghylyqqa batady. Shynymdy aitsam, men múnday nekelerdi qúptamaymyn da, moyyndamaymyn da», degeni bar.

...Biz milliondaghan kórermenge namys degenning ne ekendigin kórsetken cheshen qyzyna qyzygha da, qyzghana da qaradyq. Ókinishke qaray, boyynan Asettegi  órshil namystyng úshqyny sezilmeytin kóptegen qarakózderimiz bóten últ ókilderining eteginen ústap, aza boyyndy qaza etip jýr. Ol az deseniz, týrli jarnamalarda, teleserialdar men filimderde orystyn, týriktin, aghylshyn, nemisting naqsýierinin, әielining rólin somdap jýrgender de az emes. Shyny kerek, dәl qazir keybir otandyq telearnalarda osynday «internasional» júptardy jarnamalau jolgha qoyylghanday әser qaldyrady...

Juyrda «Núr Astana» gazetinde («Naghashysyna tartpaghan jiyen Jun Go», №3) qytaylyqqa túrmysqa shyqqan qazaq qyzy turasynda jazylghan bolatyn. Osy maqalada aitylghanday, Qytay memleketi sheteldi «enseruge» attanghan azamattarynyng qaltasyna qomaqty qarajat salyp, batasyn berip attandyrady eken. Jat júrttyng azamaty Janarmen kónil jarastyru arqyly bizding elde birjola qonys teuip, jaghdayyn jaqsartyp aldy. «Qanyna tartpaghannyng qary synsynnyn» kerimen, qazaq qyzynan tughan úlyna Jun Go, yaghni, «naghyz qytay» degen esim bergen.  Anasy - qazaq qyzy, tughan jeri Qazaqstan bolsa da, Jun Go jiyen - qazaq tilinen maqúrym. Esesine aghylshynsha, oryssha, qytaysha sayrap jýr.

Eng bir ókinishti jeri, «Men» deytin betkeústar ziyalylarymyzdyn, qalam ústaghan qalamgerler men bilimpaz ghalymdarymyzdyng arasynda bóten últpen qúdandalasyp jatqandary da, jattan tughan jiyenge naghashy atanyp jýrgen úlyqtar da jetip-artylady. Aghylshyndarmen aghayyndasyp, qytaylarmen qúiryq-bauyr jesisip, týriktermen tuysyp, orystarmen «oy, moroz» dep әndetip jýrgen ziyalylarymyz «jiyenderinin» óz júrtyna býiregi búryp ketetinin bilmeydi emes, biledi. Týbinde ózimizge shoqpar alyp, qarsy shyghyp jýrmese bopty, әiteuir jiyenderdin.

Ghabit Mýsirepov aitqanday, qazaq әielin «jan joldasym» deydi. Onysy - jany men jany ýndes, oi-armany ýiles, egiz adambyz degeni. Últy basqa adamdarmen túrmys qúrghan boyjetkenderimizding kópshiligi materialdyq baylyqtyng jetegine ergender ekendigi belgili. Alayda, tәrbiyesi, túrmys-salty, ómirlik qúndylyqtary mýlde bólek korey nemese týrik, qytay, aghylshyn jigiti qazaq qyzyna ómirlik serik bolyp jaryta ma?  Oi-armany ýndes, jany egiz adamgha ainala ala ma? Osy jaghy kónilge kýmәn úyalatady.

Cheshen qyzynyng qaysarlyghynan taghy da bir mysal mysal keltire keteyik. Ormanday qalyng orystyng ortasynda telejýrgizushi bola jýrip, Aset cheshenderding saltynda tyiym salynghan sózderdi aitudan bas tartqany bar. «Mujelojestvo», degen sózge tirelgende «...aytpaymyn dedim, bitti!» dep kónbey qoyady. Basshylardyng qyzmetten ketiremiz dep qoqan-loqqysyna da qynbaydy.  Osy namysqoylyghynyng arqasynda ol ózin ghana emes, tútas últyn ózgelerge syilata bildi.

- Kýnde keshkilik million cheshenning teledidar aldyna jayghasyp, meni kóretinin, tyndaytynyn bilemin, sezemin. Olar meni jaqsy kóredi. Últtyng ainasy dep baghalaydy. Pir tútady. Oida-joqta sol «qúdirettin» auzynan әlgindey sóz shyghyp túrsa, ne bolmaq?! - degen Aset at tóbelindey cheshen halqynyng ruhyn, dәrejesin taghy bir kóterip tastady. Shirkin-ay, qazaqtyng qyzdary da Asetting biyiginen kórinip jatsa, arman ne deysing múndayda!

Sol Aset Vasueva keyinnen bir-aq kýnde telejýrgizushi mamandyghyn tәrk etip, sebep-saldaryn eshkimge týsindirip jatpastan Cheshenstangha ketip qaldy. Áygili telejýrgizushining qyzmetten ketu sebebin san-saqqa jýgirtip baqqandar kóp bolghan. Songhy derekterge sýiensek, ol sózinde túryp, tau halqynyng úlanymen shanyraq kótergen kórinedi. Osylaysha, júrtshylyq Asettin  «túrmysqa tek cheshen azamatyna shyghamyn» degenin esterine alyp, tau qyzynyng sertine beriktigine tanday qaghysty.

...Qazaq qyzdarynyng órligine de ózge júrt tanday qagha qaraytyn kýn bolar ma eken!..

«Núr Astana» gazeti

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2589
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1671
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1848