Seysenbi, 26 Qazan 2021
Janalyqtar 3246 0 pikir 2 Nauryz, 2011 saghat 06:34

Nazerke Súltanbek. Er Shәmil

Qazaqtan shyqqan qaytalanbas túlgha Shәmil Serikovty birimiz bilsek, endi birimiz bilmey jatamyz. Degenmen, býgin sizderding nazarlarynyzgha grek-rim kýresinen manyzdy degen jýldelerding bәrin derlik iyelengen qazaq úly Shәmil turaly azdy-kópti maghlúmattardy úsynamyz. Eng bastysy halqymyzda osynday baluan bolghanyn jәne elimizde әzirshe onyng shyqqan shynyna kóterilgene eshkim joq ekenin bile jýriniz. Ol turaly «Sovetskiy sport» gazeti: «Shәmil Serikovtyng әdis-tәsilderin oqu-jattyghu qúraly etip úsynugha bolady» dep jazghan. Shәmilding bapkeri Ayanbek Aldabergenov keyin basqa shәkirtterine chempionnyng kýresterining beyne taspasyn ýlgi retinde kórsetetin bolghan. Mәskeu Olimpiadasynda eldi tang qaldyrghan Shәmil turaly halyqaralyq kýres federasiyasynyng preziydentinen bastap nebir bilimpazdar: «Shәmil fantastika! Múnday daryndy baluandy kórermenge kórsetpeu kýnә» degen.

Bala Shәmil... Baluan Shәmil...

Qazaqtan shyqqan qaytalanbas túlgha Shәmil Serikovty birimiz bilsek, endi birimiz bilmey jatamyz. Degenmen, býgin sizderding nazarlarynyzgha grek-rim kýresinen manyzdy degen jýldelerding bәrin derlik iyelengen qazaq úly Shәmil turaly azdy-kópti maghlúmattardy úsynamyz. Eng bastysy halqymyzda osynday baluan bolghanyn jәne elimizde әzirshe onyng shyqqan shynyna kóterilgene eshkim joq ekenin bile jýriniz. Ol turaly «Sovetskiy sport» gazeti: «Shәmil Serikovtyng әdis-tәsilderin oqu-jattyghu qúraly etip úsynugha bolady» dep jazghan. Shәmilding bapkeri Ayanbek Aldabergenov keyin basqa shәkirtterine chempionnyng kýresterining beyne taspasyn ýlgi retinde kórsetetin bolghan. Mәskeu Olimpiadasynda eldi tang qaldyrghan Shәmil turaly halyqaralyq kýres federasiyasynyng preziydentinen bastap nebir bilimpazdar: «Shәmil fantastika! Múnday daryndy baluandy kórermenge kórsetpeu kýnә» degen.

Bala Shәmil... Baluan Shәmil...

Shәmilding sportqa keluning ózi týsiniksiz jәittargha toly. Mysalgha, Yan Dymov Shәmil Serikov jayyndaghy ocherkinde «ony kógalda balalarmen kýresip jýrgen jerinen alghashqy bapkeri Ayanbek Aldabergenov bayqap qalyp, talantty balany kýres zalyna jetektep әkeldi» dese, basqa avtorlar Serikovty kýreske әkelgen onyng әkesi desedi. Ákesi balasynyng dene bitimi kýreske keletindigin bayqap, Aladabergenovke әkelgen. Oghan qosa Shәmildi biraz jattyqtyrghannan keyin Ayanbek Aldabergenov Almatydan kóshetin bolyp, Serikovty Anatoliy Jarkovqa tabystap ketken. Al, Jarkov bir súhbatynda: «Men kóp balalardyng arasynan Shәmildi ózim bayqadym» depti. Shәmilding óz aituynsha, onyng jetistikterinde bapkeri Aldabergenovtyng ýlesi zor. Ol on eki jasar Shәmildi seksiyagha jetektep әkelgen. Qashyp ketkeninde izdep kelip, ata-anasyn bolashaghyna ilandyrdy. Qynyr minezin keshirip, әiteuir ózine tarta bildi. Kýresti jan-tәnimen sýietindey halge jetkizdi. Shәmilding anasy Sara apay balasynyng kýreske erte jastan qyzyqqany turaly bylay degen: «Shәmil Almatyda tuyp-ósti. Mektepting bastauysh synybynda oqyp jýrgen kezden-aq kýreske qúmartty. Kýnde sabaqtan kelgen son, iyghyna kishkentay sómkesin asyp, jattyghugha ketetin. Shәmil kishkentay kezinde tym aryq edi, «senen qanday baluan shyqsyn» dep әzildeytinmin. Bir kýni: «Apa, mine jarysta gramota jenip aldym», - dep keldi, Shәmil ýshin tabystyng basy sol gramotadan bastaldy». Shәmil jasóspirimder qatarynda alty jyl jýrdi. Sol kezde-aq tórt ret Qazaqstan chempiony atanypty.

Jarkov Shәmilge  kim edi?

Shәmilding jenisterine Anataoliy Jarkovtyng da qosqan ýlesi az emes. Jarkov: «Shәmil kez-kelgen ortagha tez sinisip ketedi. Ol qashan da jeniske qúmartyp túratyn. Fizikalyq túrghydan ol sonshalyqty myqty bolghan joq, biraq búl kerisinshe ony yzalandyra týsip, namysyn janityn sporttyq ashuyn tughyzatyn. Dәl osy qasiyetteri maghan bapker retinde onymen eng joghary pozisiyalarda júmys isteuge mýmkindik berdi», - degen. Olardyng elde joq әdisteri bolatyn. Solardyng ishinde Shәmilge eng qatty kómekteskeni - Jarkovtyng beldesu aldynda kelesi qarsylasty zertteui. Mysalgha, belgili bir jarysta Jarkov Shәmilding kelesi ainalymda kezdesetin baluanynyng kýresin qarap, onyng әdis-tәsilderin jattap alady. Serikov sol baluanmen kezdeser aldynda bapkeri Shәmilmen aldaghy qarsylasyn salyp kýresedi. Osynday aldyn ala beldesulerding arqasynda kezdesu kezinde Shәmil qarsylasty iygeru ýshin uaqyt qúrtpaydy, birden shabuylgha kirisedi. Shәmil chempion atanghan Mәskeu Olimpiadasyndaghy әr beldesuining aldynda Jarkov pen Serikov dәl osylay «kýresken» eken.

Degenmen, biraz jyl Qazaqstan qúramasynyng bas bapkeri bolghan Vadim Psarevting aituynsha, Jarkovtyng Shәmilge kómeginen, kesiri kóp tiygen. «Shәmil sharshasa da, Jarkov odan tek jaqsy nәtiyje talap ete beretin, sportshygha adam retinde de qaray bilu kerek qoy. Oghan qosa Shәmilding problemalary bastalghan tústa da ol shәkirtine kómektespedi. Al, qiyn jaghdayda basshylyqqa kirip bir auyz sóz aitqanynda, mýmkin, Shәmilding taghdyry basqasha bolar ma edi. Jalpy materialdyq túrghydan Jarkovtyng talaby kóp bolatyn. Oghan qosa Shәmil qaytys bolghan kýni de sony esty túryp, Jarkov shәkirtining janazasyna kelmesten, basqa qalagha tartyp ketti», - dedi Psarev.

Jenis joly

Asa talantty Serikovting KSRO qúramasyndaghy basty bәsekelesi - uliyanovskilik Vitaliy Konstantinov boldy. 1977 jyly Odaq chempionatynda Shәmil sәtsiz óner kórsetti. Eki ret taza jenilip, kóshting sonynda qaldy. Ol kezde Konstantinov chempion atanghan. Sol jarysta qúrama bapkeri Vadim Psarev Shәmil barlyq әdisti istey alatynyn, onyng problemasy da sonda ekendigin aitqan. Sóitip Psarev onyng bar talantyn paydalana otyryp, oghan jana әdister, sonyng ishinde qoyan- qoltyq ústasqan sәtte sol ayaqty algha ústap túrudy ýiretedi. Shәmil kez-kelgen nәrseni tez qaghyp alatyn zerek bolghan. Sodan keyin ol tez óse bastaydy. Baymaghambetov atyndaghy turnirdi, Bolgariya, Rumyniya, Vengriya, Germaniya jәne Yugoslaviyadaghy jarystardy útty. Oghan qosa sol uaqyt aralyghynda Olimpiada men әlem chempiony atanyp ýlgergen Konstantinovty jyqty. Jәne anau-mynau emes, kishi Álem chempionaty sanalatyn Ivan Poddubnyy Memorialynda. Osy turnirdi útqan túnghysh qazaq baluany - Shәmil Serikov. Alayda sol kezde «Búl jenis kezdeysoqtyq, sol jarysta Konstantinov babynda bolghan joq», - deushiler boldy. Biraq osylargha Shәmil tiyisti jauabyn qaytardy. Birneshe aidan song KSRO birinshiliginde Shәmil alty qarsylasyn da qapy qaldyrdy, sonyng ishinde beseuin taza jengen jerlesimiz Konstantinovty 11:3 esebimen tize býktirdi. Búl kezdeysoqtyq boluy mýmkin emes! Mәskeu Olimpiadasynyng aldynda Shәmil barlyq manyzdy jarystardy útsa da, oghan joldamanyng beriluin әdiletsiz dep sanaghandar da tabyldy. Sol Olimpiadagha birde-bir sportshysy qatyspaghan Uliyanovsk qalasynyng basylymdary bylay deydi: « Bizding jerlesimiz Konstantinov Olimpiadanyng eki dýrkin chempiony atanar edi. Monreali Olimpiadasynda jeniske jetken Konstantinov nәtiyje boyynsha ótip túrghan, alayda sol jyly Qazaq KSR-ning alpys jyldyq mereytoyy boldy. Brejnevke bir qonyrau shalynyp, qazaq halqynyng mereytoyyna osynday «syilyq» jasaldy». Ókpeli Konstantinov osy oqigha turaly: «Olimpiada aldynda meni «laqtyryp» ketti. Maghan sen «kәrisin» dedi. Men osy Olimpiadany da útar edim, tek bizding bedelimiz jetpey qaldy. Osydan keyin sportty birden qoydym, әri qaray shyday almadym», - dedi. Degenmen, Shәmil 1978 jyly Mehikoda jәne 1979 jyly San-Diyegoda ótken әlem chempionattarynda qarsylas shydatpady. Qazaqtyng ishinen grek-rim kýresi boyynsha әlemdi alghash moyyndatqan da Shәmil edi...

Sheberding aty - sheber

«Stayka» sporttyq bazasynda Mәskeu Olimpiadasyna dayyndyqtyng songhy kezeni ótip jatqan. Ayaq astynan Shәmilding qolyna syzdauyq shyghady. Ol ýshin búl jaqsy belgi bolatyn. Óitkeni osyghan deyingi birneshe jarystardyng aldynda Shәmilde syzdauyq shyghyp, Shәmil, biraq, bәribir jeniske jetip jýrgen. Aqkónil Shәmil osy jarany kezekti jenisting belgisi dep sendi. Shәmil quanyp jýrdi, biraq osy keselding kesirinen ol tórt jattyghudan tys qaldy. Bapkerler alandauly, al Serikovtyng basty bәsekelesi Konstantinov Olimpiadagha qatysudan dәmeli. Osy kezde Serikovke dәriger Bakushev jaqsy kómektesken. Kýndelikti bir mazidar jaghyp, jylytyp, ýsh kýnnen keyin ony qalpyna keltirdi. Bes kýn ótken song bapkerlik kenes Olimpiadagha qatysatyn qúramdy jariyalady.

Shәmilding kýresti jaqsy kóretindigi sonsha olboz kilemge shyghyp, beldesuge asyghyp túratyn. Mysalgha, Olimpiadadaghy alghash beldesuinde Shәmil beligiyalyq baluandy onay jendi.  Sol kýni Serikov: «Bir-aq ainalym bolghanyna ókindim. Dúrystap terlep, babyma keleyin dep edim», - depti.

Sol Mәskeu boz kileminde barlyq qarsylasyn qirata jenip kele jatqan Shәmilding jolyn italiyandyq baluannyng soraqy ailasy bógey jazdady. Ýshinshi ainalymda italiyandyq baluan Shәmilding qolynan sabynday susyp shygha berdi. Sóitse, qarsylasy ýstine may jaghyp alghan eken.  Tóreshi oghan sýrtinuge búiyrady. Biraq ol da kómektespedi, italiyandyq jigit bәribir qoldan susyp kete berdi. Biraq sheberding aty sheber ghoy. Shәmil bәribir jendi.

Shynynda da, Shәmilding sheberligine tang qalmau mýmkin emes. Serikov eng azuly degen qarsylastarynyng ózin kóp qinalmay jenetin. Olimpiada kezinde qanday nәtiyjemen jeniske jetip jýrdi deysiz ghoy. Rumyniyalyq Bosiylemen beldesu - 1 minutta taza útys, shved Lungbekpen beldesu - 40 sekundta taza útys...

Shәmil Serikov býkil әlemdi auzyna qaratty. Álemning myqty degen sportshylarynyng ózi qazaq balasynyng osynday keremet beldesulerine tәnti boldy. Munhen Olimpiadasynyng chempiony Rýstem Kazakov Shәmil turaly: «Serikov - jartylay jenil salmaqtyng jana júldyzy», - depti. «Sovetskiy sport» gazetining kýres jayly jazatyn arnayy tilshisi Vladimir Golubev: «Shәmil Serikovty KSRO qúramasynyng kezekti jattyghuynda anyqtap kórdim, qatty únady. Kezekti Álem chempionatyna barghandardyng tiziminde eleusiz «Shәmil Serikov» degen familiyany kórgende mening әriptesterim «búl  kim ózi» degendi aityp qalyp jýrdi. Men olargha: «Osy jyldyng bolashaq әlem chempiony» dep aitqanymnan qaytpadym. Shәmil Serikov әlem chempiony bolghan jarystan reportaj jazghanymdy da maqtan tútamyn», - eske aldy keyin. Al, Olimpiadanyng eki dýrkin chempiony Valeriy Ryazansev: «Búl qaytalanbas baluan. Ol qanday qiyn jaghdayda da, ózine ynghayyn tauyp, shabuyldaydy. Ol ontayly sәtin andyp jýrmeydi, shalt qimyl men «jarylys» Shәmilge tәn», - degen. Sambodan әlemning tórt dýrkin chempiony Vladimir Yaprinsev: «Serikov әdisterding týr-týrin ýiip-tógetin. Auzymyz ashylyp qaraytynbyz, bir beldesude kem degende 25 ball!», - deydi.

Sonymen, 1980 jyldyng 24-shildesinde Shәmil Serikov Olimpiada chempiony atandy. Sol kezdegi býkil odaqqa taraytyn «Sovetskiy sport» siyaqty gazetter búl turaly tek sholyp qana ótse, qazaq gazetteri quanyshtaryn jasyrmady. «Leninshil jas» gazetining 26-shilde kýngi sanynyng basty betinde «Sýiinshi!» degen aidar birden kózge týsedi. «Shәmil Serikov - Olimpiada chempiony!». Shәmil Serikov Olimpiada chempiony ataghyna boy ýiretip boldy-au degende jurnalister ol kisimen telefon arqyly sóilesipti. «Olimpiadalyq chempion bolghan qalay eken?» degen súraqqa Shәmil úyalyp: «Sony әzir týsinsem búiyrmasyn, bayaghy Shәmilmin ghoy deymin», - degen eken («Leninshil Jas», 29-shilde, 1980j).

Ókinishke qaray, Shәmil óz jaqyndarynan erte aiyryldy. Ákesi múnyng Olimp shynyna kóterilgen sәtin kóre almady. Nemeresi Temirmen birge Mәskeuden oralghan balasyn kýtip túrghan Sara anasy: «Búryndary osynday dýbirli jarystardan kelgende әkesi ekeumiz birge qarsy alushy edik. Ol kisi qonghan samoletke qolyn búlghay-búlghay úmtylushy edi», - dep eske alypty («Leninshil Jas» 31-shilde, 1980j).

Shәmil Olimpiada chempiony atanghanyn otbasy sol týni bilgen, sodan beri ýsh kýn boyy teledidardyng aldynan tapjylmapty. Anasy Shәmildi kógildir ekrannan kórgen sayyn egilip jylap qoya beredi. Oghan qosa sol týni-aq kórshi-qolannyn bәri qúttyqtap kelipti.

Jenimpazdyng jauaby

Shәmil sport arenasynda jetistikke jetip jýrip te, bilim aludy úmytpapty. Belgili ústaz Sәbit Satybaldyúly: «Qanshama jetistikterge jetip jýrse de, sabaqtan qalmay, oqugha tyrysatyn. Tórt jyl oqyghanynda oghan bir eskertu jasaghanym esimde joq», - deydi. Shәmilge tәlim berip, ol turaly ocherk te jazghan Petr Filippovich Matushak bylay degen: «Shәmil әngimeshil edi. Ómirindegi oqighalaryn jaqsy aityp beretin. Onyng este saqtau qabileti jaqsy bolatyn. Bizding ataqty sportshylarymyzdyng taghdyrlary - bizding jan jaramyz. Olardyng ómirleri óte qiyn. Serikov bizding ortamyzda ómir sýrdi, enbektendi. Ol óz isine jan-tәnimen beriletin. Óte momyn adam bolatyn. Biraq búl ómirde óz ornyn taba almady. Ózining sporttyq ghúmyryn jalghastyra almady jәne bizge kóp jauapsyz súraqtar qaldyrdy».

Sekseninshi jyldary dene shynyqtyru jәne sport instituty studentterining Shәmil Serikovke qoyatyn eki manyzdy súraghy bar edi. Birinshiden, qysqa merzimde joghary nәtiyjelerge qalay qol jetkizuge bolady. Ekinshiden, kóptegen sportshylar jeniske shamaly esep aiyrmashylghymen jetse, Serikov qarsylasynan qashan da әldeqayda joghary ballmen basym týsedi. Sol kezde Shәmil aghamyzdyng bergen kenesterine toqtalsaq. Mýmkin qazirgi baluandarymyzdyng da paydasyna jarap qalar. Shәmil Serikov búl saualdargha jauap retinde: «Kez-kelgen manyzdy jarysqa ter tógip dayyndalugha bizdi klassikalyq kýresting qalyptasqan keremet dәstýrleri jәne Otan aldyndaghy boryshymyz mindetteydi!», - degen eken. Ári qaray aghamyz mynaday paydaly kenestermen bólisedi: «Birinshiden, kýnine ýsh ret jattyghu kerek. Onyng ishine atletikanyng jýgiru, jýzu, auyr zattar kóteru týrlerimen jattyghyp. bir mezgilde tórt-bes sparring ótkizu kerek. Osynyng barlyghy tózimdilikti arttyrady. Ekinshiden, jana kombinasiyalardy, baylamdardy talmay izdeu, әdisterdi jasau tehnikasyn shyndau kerek».

Shәmil «Tatar Olimpionikterinin» qataryna kirgeni qalay?

Shәmilding últyna qatysty kóp súraqtar tuyndap jatady. Onyng jaqyn dosy Jaqsybay Bәzilbaev osyghan qatysty bizge: «Halyq bilui kerek. Shәmil - qazaq! Óitkeni onyng әkesi qazaq. Al, anasy tatar. Atasy, barlyq tuystary - qazaq, demek Shәmil de bizding halqymyzdyng tumasy. Shәmilding últy tatar degen әngimening týp tórkini myna oqighadan shyqqan. Mәskeu Olimpiadasynan keyin jenimpazdar men jýldegerlerdi Dinmúhammed Qonaev qabyldaydy. Sol kezde Qonaev Serikovtyng últyn súraghanda, ol tatarmyn dep jauap beredi. Búlay aituynyng sebebi Shәmildi osy kezdesuding aldynda sol kezdegi SK KPLSM bastyghy shaqyryp alyp, osylay jauap beresing dep eskertip qoyypty. Al, Shәmil bolsa tәrtipke baghynady» dedi. Al, tatar elining kóptegen kitaptary men materialdarynda Shәmildi, onyng jetistikterin ózderine menshiktep alghandyghyn kóruge bolady («Gasyrlar avazy», 2008 j). Allagha shýkir, tatarlar bizding maqtanyshymyzgha әli eshqanday qúrmet kórsetip ýlgergen joq. Al, materialdarynda Shәmildi «Tatar Olimpionikteri» degen tizimge de qosyp qoyypty.

Shәmilding qoly nege dirildedi?

Mamandar: «Shәmil Olimpiadadan keyin tym kóp demalyp qoydy, kýresten alystap ketti», - desti. Shәmil bolsa: «Jenister meni eliktirmeytin boldy. Ishim pysty, ishim bosap qalghanday, sharshadym...», - depti. Sodan ketti. 1981 jylghy Europa Chempionatynda - 5-oryn, KSRO birinshliginde - 9-oryn. Shәmil: «Men eresekter arasynda Qazaqstan chempiony atanyp kórmeppin. Búl birinshilik qashan da qúrama jiynymen bir uaqytqa túspa-tús keletin. 1982 jyly Odaq qúramasyna meni almaghan son, Qazaqstan chempiondyghyn iyelendim. Biraq búl ataq maghan eshqanday jenis sezimin syilay almady. Sol sәtte men ózimning sporttyq jolymdy toqtatu kerektigin týsindim», - depti.

Sportpen erte qoshtasu sebebin súraghandargha Shәmil: «Aynalasy on eki jyldyng ishinde biraz jenisterge de, jetistikterge de ie bolyppyn. Al, sportshynyng jasy úlghayghan sayyn babyn saqtauy qiyn, әri úzaq saparlar, jarystar kóp uaqytty kerek etedi, otbasyna kónil bóluge de bógeu tәrizdi», - degen eken («Shәkirtterim jolymdy jalghastyrsa..» «Lenin Tuy» 1984 jyl, 4-aqpan).

1981 jyldyng mamyr aiynda bir top sportshy KSRO Ortalyq partiya sheshimimen BAM-gha (Baykal Amur magistrali) attanatyn boldy. Búl búiryq bolsa da, Shәmil ýiimdi jóndeymin dep barmay qalghan. Olimpiadadan keyin jýldegerlerding ózine ýsh bólmeli jana pәterden berilgende, Shәmilge eki bólmeli eski ýy tiyipti. BAM-nan kelgen song on kýnnen keyin bapkerler Shәmildi qúramadan shyghardy. Stiypendiya berudi de toqtatty. Olimpiada chempiony ay sayyn 680 som alatyn. Ol kezde bir ailyq asqanda 150-200 som. («Kýresi spektakli edi» T.Jәkitayúly)

Qúramadan shygharyp qana qoymay, Shәmildi sporttyng manyna da juytpay qoydy. Oghan qosa Shәmildi tipti Aughan soghysyna da alyp kete jazdaghan. Shәmilding dosy Jaqsybay Bәzilbaev: «Aughan jerine attanudan bas tartqany ýshin  Shәmildi qamaugha alady. Ýiinen sýirep alyp shyghyp, temirjol vokzalynyng quys jaghyndaghy bir vagonnyng ishine kirgizedi. Onyng ishinde tórt adam otyrghan eken. Ol tórt adam jay otyr deysiz be onda. Olar Shәmilge jabylady, biraq ataqty baluan tórteuin de jyghady. Tórteuin birining ýstine birin ýiedi de, ózi terezeden shyghyp qashady. Eng qyzyghy: osy oqighadan keyin Shәmilge eshkim izdeu salmady. Eger ol rasymen qylmysker bolyp, memlekettik mindetten qashqan bolsa, ony ókimetting tapsyrmasy boyynsha izder edi. Osydan keyin ýiine kelip jәibiraqat túra berdi. Mýmkin osy nәrse Shәmildi óltiru ýshin istelingen bolar. Óitkeni osynday asa talantty baluandy kóre almaytyndar jetip-artylatyn», - dep әngimeleydi.

Shәmil aghamyzdyng jary Svetlana Serikovanyng aituynsha, aghamyz osynday jaghdaylardan  qatty sharshaghan. Onyng jayyn kýnde qasynda bolghan zayybynan artyq kim bilsin? Svetlana Serikova: «Olimpiadadan keyingi uaqytta jii jaraqat alatyn boldy. Jәy ghana jattyghu beldesuining ózinen ol sýiegin syndyryp keletin, bir kýni qabyrghasyn, bir kýni búghanasyn syndyryp keledi. Ol kәdimgidey «shytynap syna» bastady. Eshqanday demalys berilmedi, basshylyqty tek jana nәtiyjeler qyzyqtyrdy. Shәmil: «Men sharshadym, maghan jay ghana bapkerding qyzmetin berinizdershi, basqa eshnәrsening keregi joq», - dep bastyqtargha san ret aitty. Biraq onyng ótinishin elegen eshkim bolghan joq» dep eske alady sol kezdegi jaghdaydy.

Degenmen, janashyr jan tabyldy. Sol kezde Qapshaghaydaghy sport mektebining diyrektory Toylybekov Orynbay Beysenbayúly ony bapkerlik qyzmetke alady. Orynbay agha mynaday esteligimen bólisti: «Júmysqa alu turaly ótinish jazyp otyrghanda Shәmilding qoly qatty dirildedi. Sonda men: «Shәmil-au, qolyng nege dirildep túr?!», - dep súradym. Shәmil: «Agha, mening eki balam bar, sizding ýsh balanyz bar. Ózim ýshin emes, siz ýshin qorqyp otyrmyn. Qúrtady ghoy, osy ýshin osy ýshin sizding basynyzdy alady», - dedi. Men ony: «Qoryqpa! Sen siyaqty adamgha kómektespegende, kimge kómektesemin?», - dep sabyrgha shaqyrdym». Osy mektepte Shәmil ýsh jyl boyy jasyryn júmys istegen eken.

Sol kezderi Shәmil Mәskeuge barady. Onda ol memlekettik sport komiytetining tóraghasy Aleksandr Parhomenkony jolyqtyrady. Shәmilding qanday jaghdayda jýrgenin týsingen ol: «Men dәl qazir búiryq beremin, sen auylyna qayta ber, barghan song sport basqarmasyna kirsen, qúramadaghy bapkerlik ornyng da, «mәskeulik arnayy» jalaqyng da dayyn túrady», - dedi. Biraq Shәmil eki kýnde qújatyn jinap, basqarmagha barghanynda bizdegi basshylar onyng ornyna basqa bireudi taghayyndap ýlgeripti. Onyng әieli Svetlana Parhomenkogha zvondap, mәn-jaydy týsindirudi jalyndy, biraq ol zvondamay qoydy. Búl qazan aiynyng sony edi. Kóp úzamay 22-qarasha kýni Shәmil qaytys boldy. Búl Shәmilding shydamynyng tausylghan shaghy bolghan shyghar dep payymdaydy onyng jary. Ol sol kezderi ishin jalmap bara jatqan renishti basamyn dep qatty iship te ketken eken.

Shәmil óz shәkirtterining jetistigin kórip ketudi armandap edi... «Bir kezde ózimdi túghyrdyng biyigine kótergen bapkerlerim tәrizdi men de baqytqa kenelip túrsam...», - dep armandaghan eken er Shәmil.

Sanaly ghúmyryn sportqa arnaghan Shәmil osy saladan ketken song týrli kәsippen shúghyldanypty. Otbasyn asyrau maqsatymen kәuap ta satqan, jemis te tasyghan. Jary Svetlana: «Sporttan ketken song Shәmilding istemegen júmysy joq. Kókónis ósiretin júmysshylardyng brigadiyri bolyp, qarbyz ósiruge ketkeni bar. 1989 jyl tolyghymen sonda júmys istedi. Kәristermen birge de jýrdi. Onyng qolynan kez-kelgen sharua keletin. Jәne múnda úyatty eshnәrsesi de joq», - deydi. Dostarynyng aituynsha, «Ol bir uaqytta alma tasumen ainalysypty. Naqtyraq aitqanda sol kezding alypsatarlary Qaraghandygha ýlken jýk kólikterimen alma tasidy, jolda eshkim toqtatpay, tauardy sol kýiinde jetkizu ýshin jýrgizushining qasyna Shәmildi otyrghyzyp qoyady. Bazargha kirgennen keyin ghana Shәmilge aqshasyn berip, bosatady eken».

Álemning ýzdik baluandarynyng biri Aleksandr Medvedi: «Shәmilde osal jer joq. Onyng eng ýlken qaupi de osy osaldyghynyng bolmauy. Shәmil osy babynda bolsa, bir dýrkinning ornyna neshe dýrkin degen abyroydyng asqar biyiginen kórine jatar», - depti. Alayda, Olimp shynyna qayta shyghu Shәmilding mandayyna jazylmapty.

1988 jyldyng 22-qarashasynda Shәmil Serikov jaryq dýniyemen qoshtasty. Sol kezde ol respublika bapkerlerining biliktilik arttyru kursynda tyndaushy bolghan. Dosy Jaqsylyq Ýshkempirov Shәmilding sol kezdegi jýrgen ortasy da nashar bolghanyn estigen eken.

Sonymen, qazaqtan shyqqan osynday túlghamyzgha biz ne istedik? Onyng qazaqqa jasalghan enbegine oray biz layyqty syy jasay aldyq pa? Tipti búl mәsele aitylmay da jýrgen joq. Osydan eki jyl búryn bir top sport ardagerleri baspasóz arqyly Turizm jәne sport ministrligi men Almaty qalasynyng әkimdigine ýndeu joldaghan («Shәmil esimi el esinde qalugha tiyis», «Jas Qazaq», #27, 11 shilde 2008 jyl). Arasynda Ábilseyit Ayhanov, Ámin Túyaqov, Amanjol Búghybaev, Jaqsylyq Ýshkempirov, Serik Ábdenaliyev, Ermahan Ybrayymov jәne Bolat Júmadilov siyaqty bedeldi túlghalar qol qoyghan ýndeude Shәmilding jetistikteri turaly aityla kelip, mynaday bastamalardy qolgha alu úsynylghan: Shәmil Serikovtyng atyna kóshe beru, Shәmil Serikov túrghan ýige eskertkish-taqta ornatu, elimizdegi sport mektepterining birine Shәmil Serikovtyng esimin beru, Shәmil Serikovtyng eskertkishin ornatu, Shәmil Serikov turaly eskertkish kitap shygharu, Shәmil Serikovty eske týsiruge arnalghan dәstýrli turnir úiymdastyru jәne Shәmil Serikovtyng ómir joly turaly derekti filim týsiru. Dәl osy úsynystardyng gazette jariyalanghanyna, mine eki jyldan asty. Jekelegen janashyrlardyng kómegimen Shәmil Serikovty eske alugha turniyri ótkizilude, jaghynda ghana Almatydaghy Alatau audanynyng «Darhan» yqsham audanyndaghy bir kóshege Shәmil esimi berildi. Al, ýndeudegi basqa úsynystar ayaqsyz qaldy.

Shәmil Serikov atyndaghy turnirding alghashqy ekeui chempionnyng júmys istegen jeri retinde Qapshaghay qalasynda úiymdastyryldy. Ýshinshi turnir byltyr Almatyda joghary dengeyde ótti. Búl iygi sharany úiymdastyruda Shәmil aghanyng dostarynyng ýlesi zor. Osyghan deyin Baqyt Myrzahmetúly Ótegenov Shәmil Serikovtyng atyndaghy turnir úiymdastyrghan, biraq keyin oghan jogharydaghylar «ózine ózi qol salghan adamgha ótkizbeysin» dep toqtatyp tastaghan bolatyn. Biraq osydan ýsh jyl búryn Jaqsybay Bәzilbaev Shәmilge bireuler qastandyq jasady dep dәleldep shyghyp, turnir qayta jandandy.

Shәmilding artynda otbasy qaldy. Ýlken úly Timur qazir «Dinamo» sport klubynda bapker, Eldar - muzykant. Shәmil aghamyz da kezinde әjeptәuir әn salghan eken.

Grek-rim kýresinen qazaqtan shyqqan túnghysh әlem chempiony  Shәmil Serikov turaly

Shәmil Serikov 1956 jyly nauryzdyng 5-i kýni dýniyege kelgen.

Grek-rim kýresinen 57 keli salmaq dәrejesinde óner kórsetken.

1970 jyly kýrespen ainalysa bastaghan.

1975 jyly KSRO sport sheberi dәrejesin alghan.

1978 jyly halyqaralyq dәrejedegi sport sheberi ataghyn alghan.

1979 jyly enbegi singen sport sheberi ataghyn alghan.

1978, 1980-82 jyldary KSRO chempionatyna qatysqan.

1978 jyly KSRO chempiony atandy.

1979, 1980 jyldary halyqaralyq turnirler jenimpazy atandy.

1979 jyly Europa chempiony atandy.

1978, 1979 jyldary әlem chempiony atandy. (Meksika, AQSh)

1980 jyly Olimpiada chempiony atandy. (Mәskeu)

1980 jyly «Qúrmet belgisi» ordenimen marapattalghan.

1988 jyly 22-qarashada dýniyeden ozdy.

«Qazaq sporty» gazeti

0 pikir