Seysenbi, 19 Qazan 2021
Janalyqtar 2493 0 pikir 2 Nauryz, 2011 saghat 04:36

Órken Kenjebek. «Kim preziydent bolghysy keledi?»

2001 jyldyng sәuir aiy. «Million kimge búiyrady?» degen televiziyalyq oiyn shyqqanda, onyng jarnamasyna elikpegen júrt qalmaghan edi. Endi she,  bar-joghy 15 súraqqa bas qatyrasyng da, 5 mln tengeni qaltana basasyn...

2011 jyldyng sәuir aiy. «Kim preziydent bolghysy keledi» degen sayasy oiyn bastalghanda, onyng da buyna buyny balqymaghan adamnyng nobayy az bolmapty. Endi she, lajdap lingvistikalyq komissiyadan ótsen, 799 myng 950 tenge jarnasyn tólep, 91 myng saylaushynyng qolyn jinap kelip, saylaugha týsseng - bitti: Aqordanyng esigi aldynnan ashylady.

Sodan da, biylghy saylaudyng kórigin kýzetshi, zeynetker, kóripkel qyzdyryp jatsa, tandanudyng esh reti joq. Býgingi әngimemizding týp-tórkinine tartsaq, erteng saylaugha ýmitker bolyp tirkeluding songhy kýni. Tirkelip ýlgergeni tórt adam.

Kandidattyng aty-jóni

Jinalghan qoldar sany

Lauazymy

Núrsúltan Nazarbaev

700 mynnan astam

QR Preziydenti

Jambyl Ahmetbekov

2001 jyldyng sәuir aiy. «Million kimge búiyrady?» degen televiziyalyq oiyn shyqqanda, onyng jarnamasyna elikpegen júrt qalmaghan edi. Endi she,  bar-joghy 15 súraqqa bas qatyrasyng da, 5 mln tengeni qaltana basasyn...

2011 jyldyng sәuir aiy. «Kim preziydent bolghysy keledi» degen sayasy oiyn bastalghanda, onyng da buyna buyny balqymaghan adamnyng nobayy az bolmapty. Endi she, lajdap lingvistikalyq komissiyadan ótsen, 799 myng 950 tenge jarnasyn tólep, 91 myng saylaushynyng qolyn jinap kelip, saylaugha týsseng - bitti: Aqordanyng esigi aldynnan ashylady.

Sodan da, biylghy saylaudyng kórigin kýzetshi, zeynetker, kóripkel qyzdyryp jatsa, tandanudyng esh reti joq. Býgingi әngimemizding týp-tórkinine tartsaq, erteng saylaugha ýmitker bolyp tirkeluding songhy kýni. Tirkelip ýlgergeni tórt adam.

Kandidattyng aty-jóni

Jinalghan qoldar sany

Lauazymy

Núrsúltan Nazarbaev

700 mynnan astam

QR Preziydenti

Jambyl Ahmetbekov

96 557

Qazaqstannyng Kommunistik Halyqtyq partiyasy OK hatshysy

Melis Eleusizov

95 128

«Tabighat» ekoqozghalysynyng jetekshisi

Ghany Qasymov

97 580

Qazaqstannyng Patriottar partiyasy

Búl joly bizdi potensialidy «preziydent kәllasynda» oy qaynatyp jýrgen azamattardyng saylaualdy baghdarlamasy qyzyqtyrghan edi. Bireu-mireui Qúday jarylqap, halyq qoldap preziydent bolyp ketse degen joramal jasap kórsek she... Mysaly, «Eleusizov el basyna kelse, aldymen ne isteydi?» nemese «Bәzilbaev ne bitiredi?» degen súraqtar sizge de qyzyq shyghar, ә. Tegi bolmasa, talaptanyp jýrgenderding bәrining de jýiege bolmasa da, ýkimetting júmysyna aitar bazynasy barday, aitary kóptey kórinedi. Mәselenki, Ghany Qasymovtyng «Mәsimov ýkimetine yrza emespin» degen sózimen saylaugha týsuine sebep izdegen-di. Solay-aq bolsyn, sonda ol saylana qalsa, ne úsynady eken?

Ghany Qasymov. «Adam-partiya»

Bozbala kezimizdegi boevik qaharmandary Shvarsenegger ya Stalloneni «adam-armiya» dep keketse, bizge odan ótken qaralau joqtay kórinetin. Rasynda, olardyng kino barysynda jalang denesine balshyq jaghyp alyp, el basqaryp otyrghan diktatorlardyng basyn alyp jatatyny jalghan emes qoy. Oq atsan, tiymeydi, ol atsa, qaq shekeden peredi. Osyghan salsaq, senator Qasymovty da sayasattyng Stalonnesi dep ataugha keletin siyaqty. Sebebi, siz osy uaqytqa deyin Qazaqstannyng Patriottar partiyasynyng atynan Qasymovtan basqa adam sóilegenin kórip pe ediniz? Qayda basqalary? Sondyqtan, «adam-partiya» Qasymovtyng partiya degeni sayasy bedelin salmaqtau jolyndaghy soqadan artyq bolmasa, kem emes biz ýshin.

Áriyne, Qasymovtan 1999 jyldyng preziydent saylauyndaghy tegeurinin kýtseniz, tospay-aq qoyynyz der edik. Býginde ol samay shashy agharghanyn uayym qyla ma eken, jyny shyqqan baqsyday juasyghan jannyng keypinde. Uaghynda jurnalisterge vaza laqtyryp, bokaldy qolynda uatqanyn júrt jyr qylyp aitqan jyldar edi.... Lebediting de, Jirinovskiyding de «terisin» kiyip kórdi, bolmady. 99-dyng saylauynda ýshinshi orynda bolyp, 2005 jyldyng saylauyna qatyspaghan senator búl joly jasyryp otyrghan qanday otshashuy bar dersiz? Qaydam... Búl joly 1999 jyldyng saylauyndaghy «Tәrtip saqtaugha qaray 12 qadam» atty baghdarlamasynyng shanyn bir silkip, qayta úsynuy ghajap emes. Osydan 12 jyl búryn Qasymov jemqorlyqty joyyp, júmyssyzdyqpen kýresemin, sheteldik investorlarmen jasalghan kelisim-sharttardyng bәrin qayta qaraymyn dep edi. Biyl da qaytalar degen senimdemiz.

Jambyl Ahmetbekov. «Moy Mirden»  nasihat aitatyn kommunist

Kosarev partiyasynyng namysyn jyrtatyn azamat әleumettik jeliler arqyly nasihat jýrgizemin dep otyr. Mysaly, «Moy mirden» jeke bet ashyp, jastardyng kónilinen shyghatynday joldar qarastyryp kórmekshi. Ahmetbekov saylaugha týsemin dep beldigin baylaghan sәtten-aq, ózine eng qauipti qarsylasty anyqtap alghan bolatyn. Ol - N.Nazarbaev emes, ol - qazaqstandyqtardyng selqostyghy. Ahmetovbekovtyng aituynsha, bizding ýnsiz kelisimizben elde kәsipqoylyq jaghympazdyqqa úlasqan ashhabadizasiya ýrdisi jýrip jatqan kórinedi. Al, halyqshyl kommunisting aldaghy josparynda ne túr desenishz, ol әzirge ashyp eshtene aitqan joq. Keshe kýni boyy telefon nómirine týse almaghanymyzgha úyala otyryp, Ahmetbekovtyng baghdarlamasy әleumetke baghdarlanghan bolady dep boljap otyrmyz. Aytalyq, sharyqtap ketken bagha men tarifterdi jónge salu...

Melis Eleusizov. Qatysu ýshin qatysatyn sayasatker

Basqasha qalay aitasyz endi? Eleusizovtyng parlament pen preziydent saylaularyna qatysamyn degeni esepke baghynbay ketedi eken eske alghanda. «Eshtene emes. Elbasynyng oryntaghyna qyzyqpaymyn. Meniki sol ekologiya mәselesine qoghamnyng nazaryn audartyp qong» degen etin jurnalisterge. Sol jurnalisting biri bolyp Melis myrzany mazalaghanbyz. «Aghasy, saylaualdy baghdarlamanyzdan syr tarqatyp qoysanyz» dep saual qoydyq. Amal ne, aqtarylyp eshtene aita qoymaghan son, «júmyssyzdyq, ana men bala mәselelerin kóterersiz» dep auzyna sóz saludyng meziretin jasaghanbyz. «IYә,iә solay, oqys, oghash eshtene bolmaydy, sol normalinyy úsynystar ghoy.. bayaghy» dedi. «Bayaghy» degennen-aq, múraghattan bayaghy úsynystaryn izdey beriniz.

Músaghaly Duambekov. Qayrattyng shiynelinen shyqpaghan tabighat qorghaushy

Taghy bir ekolog«kryshasy» Qayrat Satybaldy» degen tirkesten sekirse de, airyla almay jýrgeninen tanys shygharsyzdar. «Mening Qazaqstanym» partiyasyn Qayrat Satybaldy emes, ózim qúrdym» degenmen, qúrghyr auyz ýirenip qalghan ghoy,  Qayrattyng «inishegi» degimiz kelip túrady... Ol da «osylay» dep saylaualdy baghdarlamasynan andatpa jasaghan emes. Dәu de bolsa, ol dýiim júrttyng nazaryn tabighat qorghau mәselelerine audarghysy keletin shyghar.

Sәlim Óten. «Bayaghy sovhozdar siyaqty birnәrse kerek»

Osymen ýshinshi ret saylaugha qatysyp otyrghan Sәlim myrzanyng 2005 jylghy preziydent saylauyndaghy myna bir sózderi esimizge týsip otyrghany. «Búl saylaugha men emes, Jaratushy búiryq berip otyr. Men tek onyng qalauyn oryndap otyrmyn» dep aidy aspanghan shygharghan aghamyzgha tildeskende, ol baghdarlamasy turaly sol sәtte oilanghanday әser qaldyrdy. «Endi óndiristi kóteru kerek. Auyldy kóteru kerek. Bayaghy sovhoz-kolhoz siyaqty bәrnәrse.. qúrylymdar kerek. Tәrtip joq elde, qara qazaq qúlgha ainaldy. Myqty qol kerek qoy endi», - degen «myqty qoldyng » bar aitqany osy. Aytpaqshy, Sәlim Óten ótirik-shynyn kim aiyrsyn, «qajet qoldy jinap qoydym» dep jauap berdi. «Endi nege OSK-ge aparyp tapsyrmaysyz?» desek, «Nazarbaevtyng kandidaturasyn saylaudan alyp tastau turaly Joghary Sotqa aryzdanghanymdy biletin shygharsyzdar. Eger ony oryndasa, saylaugha qatysamyn, kerisinshe jaghdayda, óz kandidaturamdy alyp tastaymyn» dedi. Búghan endi ne aitarsyn? Sondaghysy, Bәzilbaev Elbasyn jasyryn ýgit-nasihat jýrgizdi degen aiyppen saylau zannamalaryn búzdy dep otyr.

Qúrmanghazy Rahmetov. «Jeltoqsanshylardyng jaghdayyn jasaymyn»

Últshyl-patriottardyng atynan ýmitker bolyp otyrghan Qúrmanghazy 86-nyng qandy jeltoqsanyna qatysqany ýshin jeti jylgha bas bostandyghynan airylyp, eki jylday qapasta otyrghan. Áyteuir, shekken azaby ýshin ýkimetten 8 mln tengening ótemaqysyn óndirip alghan jeltoqsanshynyng telefonyna habarlasa almadyq. Jeltoqsan tarihy arqyly halyqtyng ruhyn oyatudy maqsat tútqan myrzanyng jeltoqsanshylardyng qúqyghyn qorghap, qazaqtyng til,din,dil degen mәselelerining úshyghyn kóteremin depti bazbir baspasóz betterinde.

Serik Saparghali. «6 kýnde 91 myng qol jinau mýmkin emes...»

IYә, últshyl sayasatkerding úyaly telefonyna habarlasqanymyzda osyny aitty. «Qazaqstan degen ózing bilesin, alyp el. Ana basy men myna basyna baryp keluge kóp uaqyt ketedi. Onyng ýstine aua rayy qúbylyp túr», - dey kele, aghamyz Ortalyq saylau komissiyasynan 10 nauryzgha deyin qol jinau nauqanyn soza túru turaly aryzqa qosylyp otyr. Amaldyng kemdiginen, әriyne. Al saylaualdy baghdarlamagha kelsek, Serik Saparghaly birinshiden, últty otarsyzdandyru, yaky lustrasiya turaly zang qabyldauymyz kerek deydi. «Tәuelsizdik tarihyn zertteytin arnayy komissiya qúrylyp, әkimderding saylanuyn is jýzinde engizilui kerek. Parlamentting qasynda sanaq komiyteti qúryluy tiyis. Sebebi, bizde Ýkimet aqshany ózi jaratady da, ózi tekseredi», - degen úsynystaryn aitqan sayasatker auylsharuashylyq jerlerin sharualargha qaytaryp beru kerek dep otyr.

Jaqsybay Bәzilbaev. «Nazarbaevtan 100 myng qolyn súrap alamyn»

Qate jazghan da, qaghys kórgen de joqpyz (syz), atyshuly Bәzilbaev keshe Preziydent kanselyariyasyna osy mәtindegi hatyn aparyp tastapty. Búl jolghy saylauda tiyisti qoldy jinap ýlgere almaytyny belgili bolghandyqtan, osynday amalgha baryp otyrsa kerek. Artynsha-aq, býgin onyng saylaudan óz kandidaturasyn alyp tastaghany belgili boldy. Onyng ýstine, N.Nazarbaev oghan artyq-kemi joq 300 myng adamnyng qoly qaryz bolyp shyghypty. Sebebi, bayaghy saylaular kezinde Bәzilbaev osynsha adamnyng dauysyn alyp, aqyrynda ony Nazarbaev kandidaturasyna qosyp jiberip, «qamqorlyq» jasapty. «Endi Elbasy jinaghan 700 mynday qoldyng 100 mynyn mening esebime jazsa, eshkimning de esesi ketpeydi» degen Bәzilbaevtyng úsynystary da «birtýrlileu». Parlament saylauyna elu partiya qatyssa da, basym dauys alghan bes partiyasy mindetti týrde Parlamentten oryn tabady. Bes bala tapqandargha 3 bólmeli pәter berilip, 5-7 balasy bar ata-analar mәselesi bolsa, tek oblys ya qala әkimine baryp, aitady. Arab elderindegidey qor ashyp, әrbir jastyng 17 jasqa deyin aqshasy jinalatyn bolady. «Koalisiyalyq ýkimet qúrylyp, patriotyng da, oppozisiyang da bir jerden tabylatyn baqytty da baquatty el bolamyz» degen Bәzilbaevtyng sózine sengin-aq keledi. «Mening qol jinaugha sheshimdi 5 kýn boyy kýttim. Qasymov 5 minut qana kýtti. Sodan OSK-ge tirkelmey jatyp, v pojarnom poryadke qol jinaugha attanyp kettik», - degenine qarap, qol jinaudan kesh qalyp jýrmese dep tilegimiz keledi.

Al jambyldyq Gýldana Toqbaeva men kәsipker Qanat Túrageldiyevtyng jaghdayyn aitpasa da týsinikti shyghar. Aytpaqshy, Túrageldiyev te óz kandidaturasyn alyp tastaytynyn býgin aitty. «Suqúighysh dәuiri tughan son, memleketti әiel basqaru kerek» degen emshi Toqbaevany da, «Jaratushy qalauymen» jarysqa týsken Túrageldiyevti de «Saylau-2011» mausymynan saghynatyn bolamyz.

«Abay-aqparat»

0 pikir