Dýisenbi, 16 Mamyr 2022
Janalyqtar 2536 0 pikir 2 Nauryz, 2011 saghat 04:28

Janabay Qajyghaliyev: «Bizding qogham ruhany dertke shaldyqqan»

- Siz qoghamnyng damuyn ózinizshe baghalau tújyrymyn aityp jýrsiz. Ol moralidyq negizge sýiengen. Osyny ashyp aitynyzshy.

- Ol sonshalyqty qúpiya ilim emes. Múny ghasyrlar boyy gumanister sóz qylyp kelgen. Biraq bir izge týsip jýielenbegen. San aluan diny tújyrymdar men danalyq kózqaras kýiinde shoghyrlana bergen. Ol da adamzat damuyna baylanysty. Bizge deyin adamzat birtútas damu baghdarlamasyn bastan keship keldi, endi HHI ghasyrdan bastap, adam balasy búghan deyingi keshken Uaqytty qorytyp ómir sýretindey jaghdaydy bastan keshpek. Biraq qay zamanda da Dýnie jaqsylyq pen jamandyqtan túrady. Biraq biz nege jamandyqqa ýiirmiz, ýiir bolmasaq ta nәtiyjesinde jamandyqqa manday tireymiz. Óitkeni, jamandyqtyng ózi әldebir sebepterding saldary bolyp tabylady. Biz sol sebepterdi kórmeymiz, kózge ilmeymiz, kórsek te kórmegensiymiz.

Dýniyedegi №1 zúlymdyq - paydakýnemdik. Búl - býgingi kýnning basty derti. Adamzat sorynyng Alghysebi (pervoprichina) osy. Álemdegi barlyq sor men jamandyq osy alghysepten shyghuda. Odan baryp,  Sebep tuyndaydy, sebepten Saldar tuady. Búl - әmbebap zandylyq. Jer betindegi barlyq yqtimal әreketter osy zandylyq arqyly tuyndap otyrady. Eger biz Tәrbiyeni basqasyna basym etsek, onda jaqsylyqtar ýshin alghysep jasaymyz, al qoghamdy betimen jibersek, onda jamandyqtar ýshin alghysep әzirleymiz. Bizding qogham ókinishke qaray, kәzir songhy baghytpen ómir keshude.

- Siz qoghamnyng damuyn ózinizshe baghalau tújyrymyn aityp jýrsiz. Ol moralidyq negizge sýiengen. Osyny ashyp aitynyzshy.

- Ol sonshalyqty qúpiya ilim emes. Múny ghasyrlar boyy gumanister sóz qylyp kelgen. Biraq bir izge týsip jýielenbegen. San aluan diny tújyrymdar men danalyq kózqaras kýiinde shoghyrlana bergen. Ol da adamzat damuyna baylanysty. Bizge deyin adamzat birtútas damu baghdarlamasyn bastan keship keldi, endi HHI ghasyrdan bastap, adam balasy búghan deyingi keshken Uaqytty qorytyp ómir sýretindey jaghdaydy bastan keshpek. Biraq qay zamanda da Dýnie jaqsylyq pen jamandyqtan túrady. Biraq biz nege jamandyqqa ýiirmiz, ýiir bolmasaq ta nәtiyjesinde jamandyqqa manday tireymiz. Óitkeni, jamandyqtyng ózi әldebir sebepterding saldary bolyp tabylady. Biz sol sebepterdi kórmeymiz, kózge ilmeymiz, kórsek te kórmegensiymiz.

Dýniyedegi №1 zúlymdyq - paydakýnemdik. Búl - býgingi kýnning basty derti. Adamzat sorynyng Alghysebi (pervoprichina) osy. Álemdegi barlyq sor men jamandyq osy alghysepten shyghuda. Odan baryp,  Sebep tuyndaydy, sebepten Saldar tuady. Búl - әmbebap zandylyq. Jer betindegi barlyq yqtimal әreketter osy zandylyq arqyly tuyndap otyrady. Eger biz Tәrbiyeni basqasyna basym etsek, onda jaqsylyqtar ýshin alghysep jasaymyz, al qoghamdy betimen jibersek, onda jamandyqtar ýshin alghysep әzirleymiz. Bizding qogham ókinishke qaray, kәzir songhy baghytpen ómir keshude.

Bizding qoghamymyz әlgi atalghan әlemdik ruhany qúrylymdy kerisinshe ornalastyryp alghan: eng birinshi ekonomika, yaghny materialdyq iygilik, sodan baryp әleumettik jaghday, sonynan baryp ruhaniyat. Biraq bizding el múnaydan týsetin qarjygha qansha bókse de,  bayyp otyr ma, damyp otyr ma? Ol mýmkin emes, óitkeni, biz ydysty tómen qaratyp, ishine qúyatyn nәrseni tóbesinen sorghalatyp túrmyz. Al, múzdan basqa shiykizaty joq Shveysariya nege bay? Olar atalghan ydys-qúrylymdy ong qaratyp ornyqtyrghan. Demokratiya degenimiz de sol - Tәrtip! Biz bar niyetimizdi ekonomika degen ataumen materialdyq paydakýnemdikke salyp otyrmyz. Sonda da shyrayymyzdyng shyghatyn týri joq, kim qu - sol ghana keregin alyp ketip jatyr. Ózimizding qular da, ógey qular da bizdi sol baylyghymyz ýshin ghana «jaqsy kórip», aldap-sulayghan bolady. Osydan kelip qoghamdy korrupsiya keuleude. Korrupsiya - eldi biylegenderding asqynghanjәne jýielengen paydakýnemdigi. Al, onymen solardyng ózin salyp kýresu - jay ghana uaqyt útu bolmasa halyqty topas etu.

Bizding elde biylik degenimiz - payda tabudyng kózi nemese tapqan paydany qorghau mýmkindigi retinde ghana úghatyn týsinik qalyptasty. Ol shynynda da solay. Biylikke baru halyqqa qyzmet etu emes, ne baylyq tabu ýshin, ne baylyghyndy eseleu ýshin baru maqsatqa ainaldy. Múnday tezis kezinde korrupsiya degening - әlgi zandylyqtyng qúral-saymany ghana bolyp tabylady. Ony joy birneshe adamnyng ne birneshe memlekettik qúrylymnyng qolynan kelmeydi. Memlekettik qondyrghyny solayymen ózgertu kerek. Qysqasy, bizding elge moralidyq tazarugha arnalghan damu tújyrymy qajet. Búl baghytta azdap bolsa da Resey algha jyljuda.

- Mysaly, qazaq tilining órkendemeui de osy formula boyynsha jýzege asa ala  ma?

- IYә. Últshyl degen azamat taqqa otyrmasa bolmasa biylikke bara sala óz qúlqynyn kýittep ketse, qaydaghy til damidy? Ony kerisinshe, ózining bang jolyndaghy tetik etip, ótirik baghdarlama jasaghansyp, soghan budjetten qarjy bóldirgensip, «su ayaghy - qúrdym» bolyp jatqanyn kim kórmey otyr?

- Siz «HHI ghasyr adamy qanday boluy kerek?» degen kitap jazyp shyghypsyz, búl enbek qanday tújyrymgha negizdelip otyr?

- Ol enbek әlgi aitqan tújyrymgha negizdelgen. Damudyng talay kórinisin artqa tastaghan adamzatqa endi es jiyatyn uaqyt keldi. Sondyqtan da әlgi súraqqa men jauap izdegende, taghy da bayaghy ruhaniyatqa kelip tireldim. HHI ghasyr adamdary bәribir temir ne plastikalyq qúbyjyq bolyp kete qoymaydy, sol et pen sýiek kýiinde alady. Sondyqtan Jaratushynyng pendesi retinde bәribir adamdyq kelbetten aiyrylmau basty mәsele bolyp qala bermek. Sondyqtan da HHI ghasyr adamzat ýshin janasha ómir ýlgisin oilastyrudy aldygha jayyp otyr. Men osy baghytta óz betimshe izdenip, atalghan enbekti jazyp shyqtym. Oghan on jyl ishinde óz qaltamnan ortasha degen avtokólikting qúny júmsaldy. Áriyne, onyng tiyimdiligi turaly aitu әzir erterek.

- Sizding әlgi enbeginiz 160-tan astam danyshpan esimderin, alpysqa tarta derekkózdi qamtypty. Búl ghylymy enbek pe?

- Endi naqty derekter men dәiekke negizdelgen enbekting ghylymy sipaty bolatyny ras qoy. Biraq men búny ghylym ýshin emes, doktor ne akademik bolu ýshin jazghan emespin. Qoghamdaghy jamantty azaytudy kózdegendikten osy joldan bir shyqtym. Ózing ataghan enbekte «Jana jalpyadamzattyq moralidyq kodeks», «Qazaq halqynyng últtyq ruhany tәrbie iydeologiyasy men jýiesi», «Qazaqstannyng jalpyúlttyq iydeyasy», «Qazaqstannyng ar-ojdan kodeksi», «Postkenestik adamnyng oilau jýiesining dengeyi», sonday-aq jýzdegen aforizmder jәne «Tәrbie miuasy», «Kemeldenuding ózindik tәrbie miuasy», «Izgilik miuasy», «Zúlymdyq miuasy», «Ruhaniyat miuasy» sekildi jýielengen kesteler qamtylghan. Búl enbekti qolgha alghanyma biyl on jyl bolady. Ony qayta-qayta jetildirip kelemin.

Endi búl enbekting jemisin qogham qalay kórmek?

-  Ol endi bizding qoghamnyng ózine baylanysty. Atalghan tújyrymdar men iydeyalardy talay memlekettik organdargha úsynyp kelemin. Ázirge búnday úsynysty jogharyda ataghan sebepterge baylanysty bizding memlekettik organdar qabyldaugha dayyn emes. Memlekettik birshama organdargha habarlasqanmen, olar múnyng manyzdylyghyn әzir oilanyp otyrghan joq. Bir kezde moralidyq sala eng basty iydeal bolyp tabylghan kóshpeli ata-babamyz ózderine onday qoghamdy qalay ornatty degen mәsele býgingi úrpaqtyng basyn auyrtpay otyr. Al, Resey jaghy búl mәselege kәdimgidey elendep qaraytyny seziledi. Biraq әr nәrsening óz uaqyty keledi. Kәzir birneshe taqyrypqa arnalghan dәris kursy dayyn. Joghary oqu oryndaryna baghdarlama retinde engizuge bolady. Ásirese, songhy kezde oqu oryndarynda dinder tarihyn oqytu mәselesi qozghalyp jýr emes pe. Mening enbegim sol taqyrypty jalpylama retinde qamtidy.

Barlyq dindi biriktire qamtidy degeniniz be?

- IYә. Iman, Mahabbat, Ádilet pen Izgilik degen tórt faktordyng negizinde tórt din shyqqan: budda dini izgilikke, ayaushylyqqa, azapqa tózuge ýndeydi; iudey dini әdilet ýshin kýresedi, islam dini eng aldymen iman men senimdi betke ústaydy, qalghany sosyn; al hristiandar sezimge, mahabbatqa negizdelgen dindi jasaqtaghan. Adamzat osy tórt ústyndy biriktire, әrqaysysyn óz ornyna qoldana bilmese, endigi ghasyrlarda ómir sýru qiynday týsedi. Búghan deyin әlgi әrbir faktordyng óz zamany bolyp, adamzat damuy soghan sәikes aiqyndalyp otyrsa, endi jaghday kýrdelene týsedi. Ortagha tórt faktor jarysa týskeli otyr.

- Sizding tújyrymynyz boyynsha alghysep degeniniz osy tórteuding biriktirindisi me?

- Solay deuge bolady, solardyng ýilesimi. Biraq situasiyagha baylanysty olardyng basymdyghyn aiqyndap otyrugha tiyispiz. Kelesi satyda Izgilik baghany boyynsha jeti jaqsylyq tuyndap ol, jetpis saldardy tudyrady eken, al Zúlymdyq baghanynda jeti jamandyq alpys saldardy balalaydy. Bizding korrupsiya dep jýrgenimiz - sol jeti zúlymnyng bireui ghana. Ony ata-babamyz erte kezden jeti basty jalmauyz týrinde beynelep ketken. Onyng bir basyn shapsan, ornyna taghy bir bas sol boyda shygha keledi, jalmauyzdy jenu mýmkin emes. Ony tek qana әlgi tórt basty sebepke arqa sýieu arqyly ghana «óltire» alamyz.

- «Ruhaniy-әdep iydeologiyasynyng miuasy» degen kesteniz qyzyq eken. Sony taratyp aitasyz ba?

- Miuanyng qay-qaysysy da tamyrdan, sabaqtan jәne japyraqtan túrady. Atalghan miuanyng tamyry Sóz, Oy jәne Qylyq bolyp (Áreketten) tabylady. Osy ýshtindi tamyrdan baryp, jer betine Ádet pen Minezden túratyn sabaq órkendeydi de, keyin búl ekeuinen adamnyng Taghdyry japyraq jayady. Demek, Taghdyr sonshalyqty aldyn ala jazylyp qoyylghan baghdarlama emes, ony әrbir adam óz niyeti men qylyghyna oray jasaqtap alady degen sóz. Jaratqanie tek qana soghan mýmkindik beredi. Tәrbie mәuesi, miuasy degenimiz - osy! Bizding elge osy mәuening tamyryn qúrt jemeuin qarastyru kerek. Mening enbegimning mәiegi - osy!

- Ángimenizge rahmet.

Ángimelesken - S.Ábdireshúly

Janabay Qajyghaliyev, injener, psiholog, moralitanushy

«Abay-aqparat» 


 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1043