Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Kýbirtke 15227 18 pikir 28 Mausym, 2018 saghat 11:32

Qytay týrmelerindegi azaptaudy kózben kórgenderding әngimesi

ChinaAid basylymy Shynjandaghy músylmandardyng genositke úshyrap jatqany turaly kólemdi material jariyalady. Biz sol maqalany oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq. Jazu stiliindegi keybir kemshilikterdi týzetpey, sol qalpynda qaldyryp otyrmyz.

"Shynjang ólkesinde byltyrdan bastap, keng kólemde jappay músylmandardy ústau bastaldy. Halyqarlyq adam qúqyghyn qorghau úiymdary týrmelerde hәm qayta tәrbiyeleu lagerlerinde qamalghandardyng kórgen azabynyng  mynnan birin ghana biledi.ChinaAid onnan asa músylmannan súhbat alghan. Olardyng keybiri - «Sayasy týzeu lagerinde» jatqandar, keybiri - jaqyndary sol Qamaqhanada azap kórgender. Qauipsizdik ýshin súhbat berushilerding aty jónderi jasyryldy.

(ShÚAR 2018 jyly 26 mausym)

Qytay jergilikti ýkimeti jappay Úighyr, Qazaq, Dýngen qatarly az sandy últtardy tútqyndap jatyr. Tútqyndalghandar Qamaqqana nemese «qayta tәrbiyeleu lagerine» jóneltiledi. Jýz mynnan astam músylmandar Qogham qauipsizdik kýshterining qorlauy men tәndik azaptaularynyng qúrbany boluda. Ýrimjidegi bir ghana Qamaq bólimshesining ózinde әr kýni kóptegen qamalushylar azaptap óltiriledi, ne jyndy bolady, tipti naganmen atyp, azaptaydy.

Búl jaydy qamaudaghy Barshagýlding sinilisi Altyngýl bayandaghan.

Otyz jastar shamasyndaghy Barshagýldi (aty ózgertildi) byltyr kýzde Ýrimji Qogham qauipsizdik mekemesi esh sebepsiz tútqyndaghan. Otbasy eki aidan keyin ghana onyng ústalghanyn biledi. Taghylghan aiyp - tek qana úyaly telefonynda Uatsap әleumettik jelisi bolghandyghy. Barshagýlding sinilisi Altyngýldin (aty ózgertildi) aytuynsha, Qogham qauipsizdik qyzmetkerleri azaptau barysynyng syrtqa jayylmauy ýshin bir-birin tanymaytyn músylmandardy bir bólmege qamap , әr apta sayyn tútqyndardy kóshirip otyrady eken.

Mening әpkem qamauda bolghan neshe aida (keyde on kýn, seziz kýn, jeti kýn sayyn) otyzdan asa týrmege auystyrylghan.  Tәrtip saqshylary qylmysker men tәrbiyeleushilerding ózara dostasyp ketuinen, sonyng saldarynan otbasyndaghylargha habar jiberui mýmkin ekeninen alandaydy. Jana bólimshege kóshirilgende tútqynnan ishindegilerdi tanityn-tanymaytynyn súraydy.

Shynjang polisiyasy qamaugha alynatyn adamdy týngi saghat on ekiden keyin ústaydy, tanghy saghat ýshter shamasynda sol kýni ústalghan tútqyndardyng bәrin týrmege qamap ýlgeredi.

Ár kýni týnde, saghat on ekiden ótken son, olar adam ústaudy bastaydy. Qazir Qogham qauipsizdik mekemesi tanerteng eshkimdi tútqyndamaytyn boldy. Eger tanerteng adam ústasa, júrtqa bayqalyp qalady, sondyqtan da qamau isi týnde jasyryn jasalady. Aldymen polisiya bólimshesining bastyghy saghan qonyrau shalyp, mekemege qol qoyyp ketudi búiyrady.  Búiryqty oryndaugha syrtqa shyqqan jerinnen dereu ústap, qolyna kisen salady da, baylap әketedi. Altyngýlding әpkesi "Meni nege ústaysyndar?" dep súrapty, sonda bólimshe bastyghy "Auzyndy jap, bizding bәrimizde qaru bar" dep qorqytqan. Sosyn әpkesining basyna qara qap kiygizip, orta jolda toqtap, qamaq bólimine jauapty saqshylargha ótkizip bergen.

Altyngýlding aituynsha, onyng әpkesin bir oryndyqqa úzaq uaqyt baylap qoyyp, toq tayaqpen úrghylaghan.

Osylaysha birinshi kýni qatty soqqygha jyghylghan. Baghynbadyng dep, qolyna aldymen eki keli qol kisen salghan. Barshagýl ýsh kýn jylapty, tórtinshi kýni bes kelilik kisin salghan. Onynshy kýni kisen salmaghy segiz kelige auyrlaghan. Sonyng saldarynan qoly men ayaghy qanap, irindep ketken. Jýre almay qalghan son, ony oryndyqqa baylap qoyghan. Ýlken-kishi dәretti sol oryndyqta otyryp syndyrady eken.Osy azaptaudan keyin Barshagýl dәrethanagha óz ayaghymen bara almaytyn jaghdaygha jetken.

Qazaqstangha kelgen Núrlan atty azamat ta Qytay ýkimetining eng joghary dәrejedegi azaptauyn bastan keshken.

«Olar adamdy óltiru ýshin azaptaydy. Seni auyr jaraly qylyp týrmeden shygharady, eger týrmede ólip qalsan, óligindi bildirtpey kóme salady».

Bir qazaq kisining aituynsha, Barshagýldi talay ret JITS(SPIYD) nauqastarmen birge jatqyzghan. Týrmedegilerding keybirining auyz-múrny shirip, qúrttap ketken.

«Qúrt auyzdan kirip múrynnan shyghady. Týrme baqylaushysy kóptegen erkek saqshylardyng aldynda әielderge kiyimderin tyr jalanashtap sheshkizip, anal tesigin tekseredi. Bir qyz saqshylargha: "Men әielzatymyn ghoy, mening ar namysymdy sylasandar etti" degenine qaramay oghan qarap túra berdi. Barshagýlding suretine qaraghanda, onyng ayaghyndaghy búlshyq etpen sýiekteri ajyrap ketken, suretti kórgen adam kóz jasyn toqtata almay jylaydy».

Biyl mausym aiynda Ýrimji krematoriyynda elu qauipsizdik qyzmetker qabyldaymyz, ailyghy 8000 (450000 tenge) yuan degen habarlandyru jariyalanghan. Osy aqparatty qyzu talyqalay bastaghan son, búl jarnama alynyp tastaldy. Altyngýldyng aituynsha kóp músylmandar qan azdyqtan ólip jatyr.

«Mening әpkem әr joly saqshydan ózin qashan shygharatynyn súraydy, Saqshy: "Múnda kirgenderding eshqaysysy shyghamyn dep oilamasyn, Shyqqan kýnning ózinde birneshe kýn ótpey óledi" degen. Olar qamaqta әr kýni tanerteng siyr da jemeytin kapusta sorpasyn jeydi, týste kýrish suyn ishedi jәne bir qatyp qalghan bugha pisken nan (momo) jeydi, meyli sende qanday auru bolsyn, sózsiz jeysin, әr joly tamaqtan búryn memleket әnúranyn aitady. Shy Jinpiyndy madaqtaghanda ghana momo jey alady. Keybir adamdar auyryp jerde jatyp qalady, tamaq ta jey almay bes-alty kýn jatqan song óledi. Sondyqtan ishine tiri adam kirip, eki kýn bolmay qan azdyqtan ólip ketedi».

Barshagýl qamalghan son, tórt aidan keyin shydamay talyp qalghan. Altyngýlding aituynsha saqshylar onyng qamaqta ólip qaluynan qorqyp ony týrme emhanasyna aparghan:

«Ol esin әreng jinap qayda ekenin súrady, medbiyke "emhanadasyn" dedi, ainalasyndaghy aurulargha qarasa qoldary kisendelgen nemese baylanghan adamdar eken. Saqshylar ony emhanagha әkelgen son, biz otbasymyzben baryp, ony alyp kettik. Ol kezde әpkem әli esin jiya almay jatqan edi, kózin de asha almady».

Qamaqqanada músylmandar sary týsti men qara týsti kiyim kiyedi. Sary týstileri - ómir boyyna bas bostandyghynan airylghandar. Altyngýlding aituynsha, olargha sary kiyim kiygizedi, sary kiyim kiygenderi ómir boyy shygha almaydy. Olar Ýrimji oqighasyna qatysqandar, Esirtki satqandar nemese on, ne jiyrma jylgha kesilgen úighyr, qazaq, dýngender. Olardyng kóbi qyryqtan asqan әielder, olardyng kóbisi qútyryp, jyndanyp ketken. Tәrbiyeleushiler Sary kiyimdilerge janadan kelgenderdi úrugha búiryq beredi».

Olar qamalghan adamdardyng kim ekenin bilip qongdan alandap, olardyng attaryn atamaydy. Altyngýlding aituynsha, onyng әpkesi Qogham qauipsizdik saqshysynyng bir úighyr apanyng ayaghynan oq atqanyn óz kózimen kórgen, odan keyin ol úighyr apa ghayyp bolyp ketken.

«Ústalghan qazaq, úighyrlar sary kiyim kiyedi, attary atalmaydy, tek "sary kiyimdiler" deydi. Olardyng kiygen qara búl ayaqkiyimderin laqtyrugha bolmaydy, Mening әpekemning ayaghyndaghy qara búl ayaqkiyimderin jýzden artyq adam kiygen boluy mýmkin, tesik tesik. Saqshy mening әpkeme naganyn tósep túryp sózsiz kiiin búiyrghan. Qysta baypaq joq, jalang ayaqkiyimmen jýgirtken, ayaqta bәri qan, jerde bәri qan, qabyrghada da qan. Olar bir ret jýgirgen kezde, bir úighyr apa jýgire almay ayaq kiyimi týsip qalady, endi enkeyip ala bergeninde bir saqshy onyng ayaghynan atyp jiberedi, qardyng ýsti biraq qangha boyaldy, saqshy búl apany alyp ketti, sodan keyin ol apany kórgen eshkim joq, ólip qalghan boluy mýmkin. Sondyqtan olar meyli ayaz bolsyn, meyli ayaqkiyimderi týsip qalsyn, sonda da jýgiruleri kerek, jandaryn saqtap qalulary ýshin».

Qysta qamaqtaghy saqshylar suyq sudy músylmandardyng ýstine qúyady, múny basynan ótkizgen adam eshqashan esinen shygharmaydy. Altyngýlding aituynsha, Saqshylar toq tayaqpen әielderding omyrauyn soqqylaydy eken, búdan tiri shyghatyndar az.

Ár aida bir tәrbiyeleu kezeni bolady. Saqshy kez kelgen adamdy úrady, jәne de suyq sudy ýstine qúyady.

Jazalaushy әiel saqshy tizesimen әpkemning qúrsaghyna otyryp alyp, qolymen shashyn tartyp ústap, omyrauynan toq tayaqpen úrghan.  Múnday azaptaudy kórgen úighyr әielderding kóbi qútyryp, jyndanyp ketken.

Eger adam ólip qalsa olar alyp ketedi. Bir qamaq ornynda әr kýni birneshe adam óledi. Ápkem osyny kórgen song juassyp qalghan, jylauyn da toqtatqan. Biraq kóp talatyn bolyp qaldy. Eger sayasy ýirenu lagerine bes adam kirse, sonyng biri ghana mening әpkem siyaqty tiri shyghady eken.

Ápkemning biluinshe, ózimen birge ústalghan ýsh jýz adamnyng ishinde jalghyz ózi ghana tiri qalyp, bostandyqqa shyqqan.

Barshagýl týrmeden shyqqanyna kóp ailar bolsa da, oghan erkindik berilmepti. Saqshy onyng ýiining qarsysyndaghy qúrylysqa kamera ornatyp, oghan perde iluine, sol ónirden ketuine, jeke kuәlikpen ghana kire alatyn dýkenderge kiruge tiym salypty. Eger әpkesi jeke kuәligimen dýkenge kirmekshi bolyp, esiktegi jeke kuәlik teksergishke tiygizse, shiqyldap shygha keledi, kýzetshi ony kirgizbeydi.

Tilshi osy turaly Ýrimji qalalyq qogham qauipsizdik mekemesine qonyrau shalyp, osy is turaly súraghanynda qarsy jaq telefondy ýze saldy.

ChinaAid tilshisi Rishart

Abai.kz

 

18 pikir