Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 14870 0 pikir 14 Mamyr, 2009 saghat 08:27

KSRO Qalay kýiredi?

Osy KSRO qalay tarap edi? Jer-jahandy titiretip túrghan alyp imperiya tarih qoynauyna qalay ketti? Býgin búl súraqtargha da tolymdy jauap izdeytin shaq tudy.

Osy KSRO qalay tarap edi? Jer-jahandy titiretip túrghan alyp imperiya tarih qoynauyna qalay ketti? Býgin búl súraqtargha da tolymdy jauap izdeytin shaq tudy.
Júrttyng bәri ony 1991 jylghy 8 jel­toqsanda Belarusi, Resey jәne Uk­raina basshylary S.Shushkevich, B.Eli­siyn, L.Kravchuk ýsheuining Belovejdegi kelisimge qol qongymen tarady dep týsinedi. Ras, búl ýsheui qol qoyghan qújatta mynaday sózder bar: “Biz, 1922 jylghy KSR Odaghynyng qúryltayshy­lary retinde kelisim-shartqa qol qoy­shy – Belarusi Respublikasy, Resey Federasiyasy (RKSFR) jәne Ukraina … KSR Odaghy halyqaralyq qúqynyng subektisi jәne geosayasy shyndyq retinde ózining ómir sýruin toqtataty­nyn atap ótemiz”, delingen. Shynynda da Kav­kazdaghy ýsh respublikanyn odaghy­men (ZKSFR) birge olar 1922 jyly KSRO-ny qúru turaly kelisim-shartqa qúryltayshy retinde qol qoy­ghany ras. Biraq, 1936 jylghy jana Konstitusiyagha sәikes onyng qúryl­tayshylary 11 respublika bolghan edi ghoy. Alghashqy ýsheui­nen basqa oghan armyan, әzirbayjan, gruziyn, qazaq, qyr­ghyz, ózbek, tәjik, týrki­men respublikalary endi. Artynan, 1940 jylghy annek­siyanyng nәtiyjesinde Baltyq respublikalary men Rumy­niyadan tartyp alynghan Bessarabiyada payda bolghan Moldova KSR-y qosyldy. Sóitip, odaqtas respubliy­kalar sany 15 boldy. Son­dyqtan alghashqy ýsheui KSRO-ny ózdiginen zang jýzinde tarata al­maytyn. Tek Baltyq respubliy­kalary qúsap onyng qúramynan shyghuy ghana mýmkin edi. Elding ekonomikasy qúldyrap, KSRO әne ydyraydy, mine taraydy dep elendep jýrgen halyq ol kezde búghan asa mәn bere qoyghan joq. Bәri de bórkin aspangha atyp, sol jyldardaghy ony jamandaghan aqparattardyng arqasynda әbden je­kkórinishti bolyp ketken “qy­zyl” imperiyanyng ydyraghany­na mәz boldy. Biraq artynan, 22 jeltoqsanda Qazaqstan Preziy­denti Núrsúltan Nazarbaevtyng bastama­sy­men Almatygha kelgen 11 respub­likanyng basshylary TMD qúru jóninde deklarasiya jariya­lap, KSRO-nyng taraluyn zangha sәikes­tendirdi. Óitkeni, múnda barlyq qúryltayshylar da qatys­qan bola­tyn. Sol kezdegi ataqty “Izvestiya” gazeti eng ýlken әripter­men birinshi betine “KSRO-nyng tarihy Qazaq­standa ayaqtaldy” dep jazghan. Jәne búl aina-qatesiz shyndyq edi.
Al KSRO-nyng ózining jogharghy organdary búl kezde qayda edi? Olar elding ydyramauy ýshin qanday әre­ket jasady degenge keletin bolsaq, әngimeni sәl әriden qozghaugha tura keledi.
1991 jylghy 2 qyrkýiekte KSRO halyq deputattarynyng kezekten tys V sezi ashyldy. Búl jәne songhy sez bolghanyn eske sala keteyik. Ony Odaq kene­sining tóraghasy IY.Laptev ashqany­men, búl KSRO preziydenti Mihail Gorbachev­ting songhy benefiysi boldy. Gorbachev osy sezde barynsha belsendi bolyp, ózining oigha alghan dýniyelerining bәrin de ótkize aldy. Kónbesender tara­typ jiberuge qaqym bar degen qoqan-loqyny jasay otyryp, deputattargha aldymen egemendi elderding (búrynghyday odaqtas respubliy­kalar emes) odaghy turaly jana shart dayyndalyp, oghan qol qoyylatyny jónindegi sheshimdi ótkizdi. Ayta keterligi, jana kelisim-shart turaly mәlimdemeni deputattargha Qazaq KSR Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev oqyp bergen edi.
Osy sezde Gorbachev memlekettik qatynastardyng jana jýiesin qúru ýshin ótpeli kezeng jariyalap, ony da sezde bekittirip aldy. Al ótpeli kezendegi mem­lekettik organdar turaly zangha sәikes búdan bylay deputattardyng sezi bol­may­tyn edi. (Osyghan nazar auda­rynyz­dar, keyin onyng kedergisi bola­dy). Depu­tattar endigi jerde tek eki pala­tadan túratyn Jogharghy Kenesting júmystaryna qatysugha qúqyly jәne merzimi ayaqtal­ghansha deputattyq mәrte­beden aiyryl­maytyn boldy. Sonymen birge, jogharghy palata Respublikalar kenesi dep, al tómengi palata – Odaq kene­si dep atal­dy. Eldi basqarushy eng jo­ghar­ghy organ bolyp Memlekettik kenes qúryldy. Onyng qúramyna KSRO-nyng jәne odaqtas respublikalardyng pre­ziydentteri endi. Búl óz kezeginde búryn­ghy Sayasy buronyng rólin atqara alatyn eng jogharghy memlekettik organ edi.
Parlamentting Jogharghy palatasy әrbir respublikadan 20 deputattan ókil retinde jiberilgen 200-den artyq adamnan túrdy. Búrynghy Últtar kenesi palatasyna Sayasy buronyng úsynysy­men ózbek ókili Rafik Nishanov saylan­ghan bolsa, endi óz qoldaryna biylik tiygen deputattar tóraghalyqqa qazaq deputaty Ánuar Álimjanovty tandap aldy.
Osy jerde Ánekeng turaly da aita ketelik. Jazushy Ánuar Álimjanovtyng esimin bilmeytin qazaq balasy joq shyghar. Bәri de ony tabighatynan dara tughan, últymyzdyng birtuar úldarynyng biri dep biledi. Ánekenning ishki kýshi, terendigi, bilimi men biligi qabattasa tógi­lip, búlqyna aqtarylghannan ol qanday da bir keleli oidy tolghaghanda aghyl-tegil tez sóileytin edi deydi biletin­der. Sonymen qatar, kóptegen zamandas­tary onymen bilik salghastyryp, pikir talas­tyrudan qashyp jýretindigi – túlparmen qaptaldasqan túghyrday bolyp, dalada qala­tynyn sezgennen degen oy aitady olar.
KSRO-nyng aqyryp túrghan kezinde últtyq elitanyng bәri oqityn, salystyr­maly týrde aitqanda asa ótkir, әri yqpal­dy “Liyteraturnaya gazeta” degen gazet bola­tyn. (Ol qazir de bar, biraq “ózinnen zor shyqsa eki kózing sonda shyghar” degendey ótkirligi, onyng ishinde ótirigi ózinen asyp ketken úsaq-týiek gazetterding tasasynda qalyp qoydy). Ómirding kóptegen shyndyghy men shyrylyn kóbine sol jazatyn. Onyng redaksiyalyq alqasy partiyanyng Ortalyq Komiyteti ózine qúlay berilgen adamdardan taghayyndalatyn “Pravda” men “Izvestiya” atty resmy gazetterdey emes, barynsha kóz­ge týsip, talanty әbden tanylghan qaghidat­shyl әdebiyetshiler, synshylar jәne jur­nalisterden tandalyp alyp, qúrylatyn edi. Mine, sol, asa talghampaz gazetting ózi bir kezderi Qazaqstan men Ortalyq Aziyadaghy tilshisi etip 25 jastaghy Ánuar Álim­janovty tandap aluynyng ózi kóp nәrseden habar berip túr. Bedeldi gazet adam tappaghannan emes, talghamynyng kýshtiliginen solay istegen edi ghoy. Jә… Bastapqy әngimemizge qayta oralayyq.
…Sóitip, jana Odaqtyq kelisim-shartqa qol qoyar aldynda Gorbachev Parla­mentti shaqtap, ózine iykemdi qylyp alghan. Dauy men dabyry kóp sezdi boldyrmay, qa­byldanghan mәseleni tek Jogharghy Kenesting palatalarynda bekitken anaghúr­lym jenil-tin. Endigi eng basty júmys Odaqtyq jana shartqa respublikalardyng qol qongyna tirelip túrghan. Biraq osy kezde Ukraina Odaqtyq shartqa qol qoy­maymyz dep tulap shygha keldi. Gorbachev bastaghan KSRO-nyng barlyq basshylary ony kóndiruding sonyn­da jýrgende ukraindyqtar býkilhalyqtyq referendum ótkizip, onda elding basym kópshiligi tәuelsiz el boludy jaqtap dauys berdi. Al 5 jeltoqsanda Resey Federasiya­synyng preziydenti Boris Elisin Ukraiy­nanyng tәuelsizdigin tanityndyghy jóninde mәlimdeme jasady. Osynyng ózi de dúrys emes edi. Óitkeni, búl uaqytta RKSFR ha­lyq­aralyq qúqynyng subektisi bolmaghan­dyqtan jeke sheshim qabylday almaytyn, ol әli de KSRO-nyng qol astynda ghoy. Biraq qúday tasyn órge domalatqan B.Eli­sin ol kezde ne dese halyq birden qabyl­dap ketip jatatyn. Sondyqtan oghan qarsy dauys kótergen jan bolghan joq. Ukraiy­nanyng tәuelsizdigin Resey preziydenti tanyghan song Gorbachev esh qayran qyla almay qaldy. Al B.Elisin bolsa esh ayal­syz Belarussiyagha baryp, onda Ukraina, Belarussiyamen birge jogharyda aitqan kelisimge qol qoydy… Keyin onyng Alma­tydaghy jalghasqanyn jogharyda aittyq.
Osy kezde KSRO-nyng jogharghy biylik­teri ne istegen edi?   Kenes Odaghynyng zang shygharushy biyligi tarmaghyndaghy halyq qalaulylary Jana Arbattaghy deputattar ýiine jinalyp, kezekten tys, VI tótenshe sezdi shaqyrugha qol jinaydy. Búl ýndeuge 200-den artyq deputat qol qoyady. Eger olardyng tilegi oryndalyp, sezde KSRO-ny taratpau turaly sheshim qabyl­dansa jәne ony әskerding kýshimen oryn­datu tura­ly qorytyndygha kelse, qym-qighash oqighalardyng tuyp ketui әbden mým­kin edi. Óitkeni, elding әleuetti kýshteri әli de KSRO-nyng qúrylymdaryna baghyna­tyn. Memleketshildik túrghydan preziydent Gorbachev әlsiz bolghanymen deputattardyng arasynda moynyna alghan isin ayaghyna jetkize alatyn batyl әri úiymdastyru­shy­lyq qabileti kýshti adamdar kóp bola­tyn. Sóitip, 1993 jyldyng qazan aiyn­daghy Resey Federasiyasyndaghy parla­mentti atqylau oqighasynday qantógisting boluy ghajap emes-tin. Tipti múnda qay jaqtyng jenetini de belgisiz edi. Basym kópshiligi orystar bolghan KSRO deputat­tary qansha jerden demokrat bolyp túrsa da orys imperiyasyna ishteri búraty­ny jasyryn jәit emes. Onyng ýstine tәuelsizdigin jariyalap ýlgergen Baltyq boyy men Gruziya sekildi elderding deputattary búl sezge qatyspaytyn­dyqtan demokrattardyng dauysy azayghan bolar edi. Sez әleuettik kýshter basshylaryn mindetti týrde óz sheshimin oryndata alatyn adamdarmen auystyruy kәdik-tin. Al әskeriylerding arasynda imperiyanyng saqtaluyn jaqtaytyndar kóp bolatyn. Óitkeni, búl olardyng ada­my mýddesine de say edi: KSRO tarap ket­se kóbisi júmyssyz qaluy da ghajap emes qoy. Ózderine zang kýshi bar búi­ryqtar kelse, belgili mólsherde әskerdi kóteru olardyng qoldarynan әbden keletin.
Osynyng bәrin oilaghan boluy kerek, Resey Federasiyasynyng ýkimeti qatty sasady. Sol kezdegi Resey ýkimetining viy­se-premieri Gennadiy Burbuliys, mem­le­kettik kenesshi Sergey Shahray, taghy bas­qa belgili, úshqyr oily adamdar deputat­targha kelip, ózderining V sezde qabylda­ghan sheshimderine qarsy shyqpau­gha sha­qyrady. Eger sez úiymdastyr­sanyzdar ol aldynghy sezding sheshimine sәikes zan­syz bolyp, Konstitusiyagha qarsy bo­lyp tabylady dep qorqytady olar. Sóitip, Gorbachevting Odaqtyq kelisim-shartty tezirek ótkizudi maqsat tútyp qabyl­dat­qan sheshimi sayyp kelgende onyng saq­taluyna kedergi kelti­redi. Osy alasa­pyran sәtte Gorbachevting ózi, tabighy jal­taq­tyghynyng saldarynan eshqanday naqty sheshim qabylday almay, preziydenttik ókilettigin dogharatynyn mәlimdeydi.   
Al júmys isteuge qúqy bar eki pala­tanyng deputattary eki týrli sheshimge ke­le­di. Tómengi – Odaq kenesi pala­tasyndaghy Alksniys, Kogan, Petru­shenko sekildi imperiyashyl deputat­tar KSRO-nyng ydyrauyna qarsy bolyp, jantalasa әreket etedi. Biraq olar barynsha ótkir sóilep, әrip­testerin qozdyra alsa da eshqanday zang kýshi bar sheshim qabylday almay­dy. Óit­keni, Resey Federasiyasy ýkimetining azghy­ruymen RKFSR-dan saylanghan deputattar búl uaqytta onyng júmy­syn tastap shyqqan edi. Sondyqtan kvorum bolmay, impe­riya­shyldardyng jigeri qúm bolyp, ishteri qazanday qaynaghanymen, qoldarynan eshtene kelmeydi.
Al Ánuar Álimjanov bastaghan Jogharghy – Respublikalar kenesi palatasy búl uaqytta tarihy sheshim qabyldaghan edi. Áriyne, múnda da imperiyanyng joghyn joqtap, KSRO-ny saqtaudy jaqtap sóile­gen qyzbabastar boldy. Biraq tóra­ghanyng salqyn sabyrmen aitqan útqyr oilary olardyng arynyn basyp tastaydy. Ol әriptesterine ómir shyndy­ghy­men sanasu kerek­tigin moyyndata bildi. Sóitip, 1991 jylghy 26 jeltoqsanda Ánuar Álimjanov Jogharghy Kenes palata­synyng songhy otyrysynda qorytyndy sóz sóileydi. Onyn: Biz ne joghaltqa­nymyzdy bilemiz, biraq ne tapqanymyz әli belgisiz degen pikiri sol kezde-aq qanatty sóz bolyp qalyptasyp, júrttyng auzyna birden taraghan edi. Odan keyin Ánekeng ózi dayyndaghan tómendegi dekla­rasiyany jariya etedi (Qújattyng tarihy manyzy zor bolghandyqtan biz ony týpnús­qadaghy tilmen aldyq): “Opirayasi na volu, vyrajennuu vysshimy gosudar­stvennymy organamy Azerbaydjanskoy Respubliki, Respubliky Armeniya, Res­publiky Belarusi, Respubliky Kazah­stan, Respubliky Kyrgyzstan, Respub­liky Moldova, Rossiyskoy Federasii, Respubliky Tadjikstan, Turkmenstana, Respubliky Uzbekstan y Ukrainy o sozdaniy Sodrujestvo Nezavisimyh Gosudarstv Sovet Respublik Verhovnogo Soveta SSSR konstatiriuet, chto s sozdaniyem SNG Soiyz SSR kak gosudarstvo y subekt mejdunarodnogo prava prekrashaet svoe sushestvovaniye”.
Deputattar deklarasiyany ýnsiz tyndap, ony birauyzdan maqúldaydy. Olardyng arasynda tipti kózderine jas alyp qalghandary da joq emes edi. Al KSRO-nyng júrtynda qalghan birden-bir ókiletti organ – Respublikalar kenesining tóraghasy Ánuar Álimjanov oghan osy jerde qol qoyady. Ózining býkil sanaly ghúmyrynda últynyng mýddesi ýshin kýresip kelgen qazaqtyng patriot úly – Ánekeng búl kezde quanyshtan qatty tolqyghan da shyghar bәlkim. Qol qoyylghannan keyin bәri de oryndarynan ýnsiz túryp, KSRO-nyng gimnin songhy ret tyndaydy… Al búl kezde kózderining jasyn kórsetuden úyalmay, ýnsiz jylap túrghandar kóp edi. Áriyne, quanyshy keudesine syimay, jýrekteri atsha tulap túrghandar da az emes-tin… Sóitip, halyq qalaulylary KSRO imperiyasy tarihy­nyng songhy paraghyn jabady.
Mine, Kenes Odaghy úly tarihtyng qa­lyng qatparlaryna zang boyynsha osylay ketken edi. Arada ondaghan, jýzdegen jyl­dar óter. Álemning talay zertteu­shileri, ghalymdary onyng zang boyynsha qalay taratylghanyn izder. Sonda… Álemdegi eng quatty alyp imperiyanyng qazaq balasy Ánuar Álimjanovtyng qol qongymen songhy demi shyqqanyn kórer… Kórer de oilanar… KSRO is jýzinde (de-fakto) Qazaqstan Preziydentining úiymdasty­ruymen qazaq jerinde tarapty, zang jýzinde (de-ngre) songhy demi Mәskeuding tórinde qazaq balasynyng qol qongymen shyghypty. Sonda búl qazaq degen halyqtyng ózi osal bolmady-au, shamasy. Qúdaydyng sýigen qúly osylar bolmasyn әli, der bәlkim. Inshalla, әmse solay-aq bolsyn.
Jaqsybay SAMRAT.
 

0 pikir