Dýisenbi, 23 Mamyr 2022
Satira 4730 8 pikir 27 Sәuir, 2018 saghat 09:36

Jer betinde tap bizding Ýkimetimizdey úyalshaq Ýkimet bolghan joq

Ataqty «kóripkel» Qisyq Týzelmesúlymen súhbat

 – Qisyq Týzelmesúly, sizding kóripkel degen ataghynyz «aspandap» barady. Siz bilmeytin nәrse joq dep estiymiz. Aytynyzshy, siz bolashaqty ghana boljaysyz ba, joq әlde ótkendi de aita beresiz be?

– Maghan bәribir.

– Áp, bәrekeldi! Endeshe myna súraqqa jauap berinizshi. Elimizding tәuelsizdik alghanyna 27 jylgha jaqyndasa da, Qazaq Ýkimeti  óz mәjilisterinde nelikten qazaqsha sóilemedi? Osyghan aqylym jetpey, basym әbden qatty.

– Jalghyz sening basyng qatty deysing be. Búghan qay qazaqtyng basy qatpady.  Ásirese,  «orysshasy joq» qazaqtardyng basynyng ishindegisi my emes, «botqagha» ainalyp ketti. Keybir qazaqtardyng «Ýkimet nege qazaqsha sóilemeydi, au, Ýkimet nege qazaqsha sóilemeydi, nege sóilemeydi?» – dep kóringen jerde qayta-qayta aita bergennen auzy qisayyp qaldy.

– Astapyralla, ne dep túrsyz!? Ras pa? Óz kózinizben kórdiniz be?

– Nege kórmeyin, kóripkel emespin be? Ras bolghanda qanday. Endi onay deysing be? Kileng qazaqtar otyryp alyp, bәri qazaqsha bile túryp, bireui qazaqsha sóilemedi ghoy. Qalay kýiip ketpesin múndayda.  Sonyng saldarynan múnyng mәnisine aqyly jete almay, talay adam iship ketti, qanshama adamnyng auzy qisayyp, jasyna jetpey aljydy.

– Apyr- ai, siz bәrin kórip túrghanday qalay aitasyz?

– Kórip túrmyn ghoy bәrin. Kóripkel emespin be endi.

– Endeshe mәselening mәnine keleyik. Rasynda da Ýkimetimiz 27 jyl boyy nelikten qazaqsha sóilemedi? Osynyng sebebin aita alasyz ba?

– E, nege aitpayyn. Aytqanda qanday. O, «qaghaz kemirgen» pendem menin! Men múnyng ýsh týrli sebebin kórip túrmyn. Qazaq Ýkimetining qazaqsha sóilemeuining alghashqy sebebi – eshkimning aqyly jetpeytin memlekettik qúpiya boldy. Búl qazaqtar ýshin ghana emes, jatjúrttyqtar ýshin de, tipti dýniyejýzi ýshin de qúpiyagha ainaldy. Qúpiya bolghanda da anau-mynau, shaltay-baltay, kәkir- shýkir qúpiya emes, asa manyzdy da mәrtebeli memlekettik qúpiya boldy. Búghan sening aqylyng jetpeydi.

– Qoyynyzshy, qaydaghy-jaydaghyny aitpanyzshy. Qúpiya bolatynday ol memleket mýlkin qansha qylghytsa da jarylyp ketpey, sozyla beretin bizding jemqor sheneunikterding qarny emes qoy. Onyng nesi qúpiya?

– Ápendim menin. Qazaq Ýkimeti mýshelerinin  qazaq tilin bile túryp, óz mәjilisterinde qazaqsha sóilemegeni «bayaghydan» memlekettik qúpiyagha ainalghan. Búghan ózimiz ghana emes, býkil әlem tanqaldy. Key jatjúrttyqtar «búlardyng óz tili joq» dep kýstanalady. Al oqyghan-toqyghany kóp shet el ghalymdary basqasha oilady, basqasha bas qatyrdy. Keybireuleri Ýkimetting qazaqsha sóilemeuin naryqpen baylanystyrdy. Naryq zany boyynsha sen ne bolsa ol bolsyn, әiteuir birdeneden payda tabuyng kerek qoy. Álgi sheteldik key ghalymdar «Qazaq Ýkimeti naryq zamanynda әiteuir birdeneden payda tabu ýshin orys tilin tegin paydalanyp, óz tilderin «zapasta» saqtaghysy keldi me?» dep qatty mәngirdi. Ýkimetting qazaqsha sóilemegenining astarynan adamzat tarihynda búryn-sondy bolmaghan keremet janalyq ashatynday zerttey bastady. Sóitip, bizding Ýkimet әlemdi auzyna qaratty. Tilimiz «asa qúpiya til» retinde Giynesting rekodtar kitabyna jazylatyn bolyp, býkil әlemning nazaryn audardy.  Óz tilderine «bayaghyda» kóship ketken Ózbekstan, Týrkimenstan siyaqty «nasionalist» elder endi bizding elimizge qyzygha da, qyzghana da qaraytyn boldy.  Áneki, Ýkimetimiz qazaqsha sóilemegenining jәne onysyn memlekettik qúpiyagha ainaldyruynyng arqasynda tilimizding mәrtebesin qalay kóterdi, qalay asqaqtatty. Búghan sen siyaqtylardyng aqyly eshqashanda jetpeydi.

– Apyr- ai, rasynda da sizding bilmeytininiz joq eken. Ýkimetimizding qazaqsha sóilemegenining birinshi sebebin qalay keremet «dәleldediniz». Tura sheteldikterding ishine kirip shyqqandaysyz. Al ekinshi sebebi ne?

– Ekinshi sebebine sheteldikterding esh qatysy joq. Ekinshi sebebin men Ýkimetimizding «úyalshaqtyghynan» kórdim.

– Úyalshaghy nesi?

– O, әpendim, sen bilesing be, jer betinde tap bizding Ýkimetimizdey úyalshaq Ýkimet bolghan joq, bolmaytyn da shyghar.

– Ras aitasyz ba?

– Ras bolghanda qanday.

– Sonda Ýkimetimiz kimnen úyaldy, neden úyaldy?

– «Analardan ghoy».

– Analarynyz kim?

– Úyalmaytyndar ghoy. Qazaq tilin qaqpaytyndar. Bizding «qyz minezdi» Ýkimetimiz 27 jyl boyy qazaqsha sóileuge solardan qatty úyaldy. Úyalghanda da anau-mynau úyalu emes, tura atasynyng aldynda túrghan jana týsken jas kelin siyaqty solardan qatty qysyldy.  Keshegi Kenes zamanynda aramyzda bir orys bolsa, qasyndaghy bar qazaq qazaqsha sóilesuge «úyalyp», bәrimiz de oryssha «manyraushy» edik qoy. Bizding Ýkimet bizden de asyp ketti. Arasynda bir orys bolmasa da, mәjilisterinde qazaqsha sóileuge «úyalghandarynan» jýrekteri daualamady.

– Sonda olar óz tilinde sóileuge nege úyaldy?

– Nege úyalghanyn solardyng ózinen súrasang ghoy. Biraq búl memlekettik qúpiya bolghandyqtan olar eshqashanda aitpaytyn edi. Olardyng boyyndaghy búl úyalshaqtyq «qasiyet» Kenes zamanynan qalghan «auru»  ghoy. Auru bolghanda da jay auru emes, óte qaterli «júqpaly» auru.

– Astapyralla, ne dep túrsyz!? Júqpalysy nesi?

– Júqpalylyghy sol – men biletin birynghay derlik qazaqtar túratyn, birynghay qazaqtar basqaratyn «jaman» audannyng basshylarynyng birde- bireui óz mәjilisterinde qazaqsha sóilemeytin boldy. Júqpalylyghy sol –býginde bir-birimen de, nemere-shóberelerimen de tek oryssha sóilesetin shal-kempirler kóbeyip ketti. Búl tek soltýstik oblystargha tәn bolsa, jaraydy ghoy. Ótkende Shymkentting qazaqsha bayandama jasaghan bir әkimine zalda otyrghan bir «úyalshaq» qazaq: «Siz birynghay qazaq tilinde bayandama jasaugha qalay úyalmaysyz»? dep, úrsyp tastady ghoy. «Úyalmaghany» ýshin ol әkim bastyghynan eskertu aldy. Múnday «úyalshaqtyq júqpaly auruymen» auyratyn deputattar, ministrler, әkimder, olardyng atqosshylary jetedi. Birinen birine júghyp jatyr ghoy.

– Sonda sizdinshe qazaq Ýkimetining qazaqsha sóilemegenining ekinshi sebebi  olardyng úyalshaqtyghynda bolyp túr ghoy. Apyr-ay, qanday kóregen adamsyz!Búl dәleliniz de kókeyge qonyp túr. Al endi ýshinshi sebebi nede, әuliyem?

– Ýshinshi sebebin men Ýkimetimizding este saqtau qabiletining myqtylyghynan jәne keremet sengishtiginen kórip túrmyn. Bayaghyda Kenester Odaghy degen eldi Hrushev degen jaltyrbas jaryqtyq basqaryp edi ghoy. Sol Qúrekeng kezinde ne dep edi, bilesing be?

– Joq, ә. Ol kisi de kóp sóileytin edi ghoy. Qay sózi esimde qala bersin. Biraq  ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary kommunizmge jetemiz dep men siyaqty kóripkeldik tanytqanyn bilem.

– «Molodes»! Jaraysyn, qaghaz kemirgishim! Al endi sol kommunizmge qalay, qaytkende jetemiz, – dedi.

– Bilmeymin, esimde joq.

– Sening esinde bolmaghanmen Ýkimetting esinde myqtap qalghan. Úmytpaghan. Qúreken: «Kommunizmge qazaq, qyrghyz, ózbek siyaqty halyqtardyng «manqa» tilderimen emes, tek bәrimiz jappay úly orys tilinde sóilegende ghana jetemiz» dep,  kóripkeldik tanytpap pa edi. Áneki, bizding Ýkimet sol Qúrekenning ósiyetin úmytpaghan. Shamasy kommunizmge tezirek jetip almaq bolyp, qazaqsha әdeyi sóilemegen.  Kommunizm degenimiz «qazaqsha» aitqanda «júmaq» qoy. Sol júmaqqa halyqty tezirek jetkizu ýshin Ýkimetimizdi qazaqsha sóilemedi dep kinәlaugha bola ma? Bolmaydy. Áneki, Ýkimetimizding qazaqsha sóilemeuining ýshinshi sebebi. Endi basyna «birdene» bardy ma?

– O, ataghy aspandap ketken әuliyem, kóripkelim! Adam aqyly jete qoymaytyn osynau kóripkeldik qasiyetinizge, sheksiz talantynyzgha bas iyemin, qúldyq úramyn. Aytynyzshy, 27 jylgha juyq oryssha sayraghan Ýkimetimiz ayaq astynan nelikten qazaq tiline yntyq bolyp qaldy? Búl ne sonda, sananyng janghyruy ma,  joq әlde óz tiline degen «mahabattyn» oyanuy ma?

– Ekeui de emes. Búl jerde Pifagor degen ghúlamanyng birinshi zany oigha oralyp túr. Ol ne dep edi? Kenistiktegi  bir denege ekinshi dene soqtyqpasa, ol alghashqy óz baghytyn ózgertpeydi demep pe edi. Bizding Ýkimetimizge de  ekinshi bir «jogharghy kýsh» yqpal etpegende sol búrynghy «óz baghytyn ózgertpey», oryssha sayrap jýre beretin edi.

– Apyr- ai, osynyng bәrin qaydan bilesiz?

– Tanqalma, tanqalma. Kózing mysyqtyng kózindey ótkir eken. Tiyip ketip jýrer.

– Aytynyzshy, әuliyem, Ýkimetimiz endi qazaqsha sóileuge úyaluyn qoydy ma?

– Qoyghan bolyp jýr ghoy. Biraq qazaqsha sóilegende úyalghannan qara terge týsip, qatty qysylatyndary da bar ghoy, bar. Nesin jasyramyz, jogharghy kýshten qaymyqqannan ghana búrynghy «әnderine» sala almay jýr.

– Qazaq elinin, tilining bolashaghyn qalay kórip túrsyz?

– Bolashaghy keremet! 2030-shy jyly elimiz damyghan otyz elding qataryna qosylyp, basymyzgha baq- dәulet qonady, osy jyly halqymyzdyng sany kýrt ósip, otyz milliongha tolady, sol jyldan bastap tek qazaqtar ghana emes, elimizdegi barlyq últ ókilderi tek qazaqsha «sayraytyn» bolady.

– Áumiyn, aitqanynyz kelsin, әuliyem!

Damir Ábishev, Qostanay qalasy

Abai.kz

 

8 pikir

Ýzdik materialdar

Erevanda ereuil

Abai.kz 1123