Jeksenbi, 26 Mausym 2022
Átten... 6219 15 pikir 26 Sәuir, 2018 saghat 18:47

Shәmshining songhy súhbaty  

 

1990 jyldyng shilde aiy. Radioqabyldaghyshtan  Shәmshi aghamyzdyng konserti berilip jatyr eken.  Arasynda jurnalist qyzdyng súraqtaryna Shәkeng ózi jauap berip otyr.  Demimdi ishime tartyp, tynday qaldym. Sazdy әuen túla boyyndy balqytyp, qiyalyna-qiyal qosqanday baurap barady... Esime 60- jyldardyng bas kezi týsti...

Ol kezde  mektepte oqimyn. Ótken ghasyrdyng 60-jyldary Kentau qalasy, Tau-ken salasynda "prohodkalau" jóninen әlemdik rekordttardy janartqan ekonomikalyq ta, әleumettik mәdeny jaghynan da, respublikada aldynghy qalalardyng bir boldy. Kәri Qarataudyng baurayynda ornalasqan osy  bir shaghyn da, әsem qalada mening baldauren balalyq shaghym ótti. Kóktemning jayma-shuaq kýnderinin  birinde № 2 mektep internaty, synyp jetekshimiz  Hasenov degen aghay әn sabaghynda: «Al, balaqaylar, býgin biz myna bir tamasha әndi ýirenemiz»,- dedi. Qolyndaghy bir japyraq qaghazda әn mәtini. «Ánning avtory – sýiikti kompozitorymyz Shәmshi Qaldayaqov» dedi de, ózi shyrqay jóneldi. «Ana tuarly jyr» әnining әueni  men tamasha sózi bәrimizdi birden baurap aldy. Shalghay auyldardan kelip, qalada mektep-internatta oqyp jatqan  qara domalaq balalar alysta qalghan  analary esine týsip, kózderine jas aldy.  Sýiemeldeushi akkardeonshy bala bizden 4-5 synyp joghary oqityn, keyinnen el tanyghan kompozitor,  marqúm  Seydolla Bәiterekov edi...

Radioqabyldaghyshty tyndap otyrmyn.

Án qalyqtap baryp basyldy. Shәkeng óner turaly, әnderi jayynda әngime aita bastady... Aqiqatyna jýginsek, ótken ghasyrda 90-jyldardyng bas kezinde kompozitor aghamyzdyng beynesin, ózimen aralas-qúralas  ýzengiles  joldastary bolmasa, jalpy halyq bile bermeytin edi. Shәmshi Qaldayaqovtyng túsynda kino, televiydeniye  respublikamyzda damyghan kezi emes pe? Ol kezderi  teledidardy qosa qalsan  әnshilerimiz әn aityp, aqyn-jazushylarymyz ólenderin oqyp, aldynghy qatarly júmysshy, kalhozshy jalyndy sózderimen este qalatyn. Biraq olardyng ortasynda halqy shyn sýiip qabyldaghan Múqaghaligha da, Júmekenge de, Shәmshige de oryn tabylmady. Kezinde Reseyding aqyn-kompozitory, kino-teatr әrtisi V.Vysosskiy de ortalyq televiydeniyeden alastatylghan eken.

1990 jyldyng tamyz aiynda Shәmshi aghamyz 60 jasqa toldy. Radiodan bir habar, 2-3 gazette ol turaly maqalalar jaryq kórdi. 1991 jyly qantar aiynda  Almatydaghy ortalyq konsert zalynda kompozitor әnderinen konsert bolyp, eki kesh zal halyqqa lyq toldy.  Biraq Ortalyq Komiytetten, mәdeniyet ministirliginen birde-bir lauazymdy adamdardy bayqamadym, ataq-danqynan at ýrketin óner adamdary da kózge týspedi. Ataqtan júrday, shalghayda jýrgen Shәmshi kim edi olardyng janynda? Keshti úiymdastyrugha qarsy bolyp, kedergiler de keltirgender bolghan eken. Osy jaghdaylardyng bәri sezimtal Shәmshining den-saulyghyna keri әserin tigizgeni dausyz. Tek qana halqynyng Shәmshige degen ystyq yqylasy ghana ony ústap túrghan eken ghoy... «Konsertti ótkizinder, biraq mereytoy turaly bir auyz sóz bolmasyn» degen búiyryqqa qaramastan, aqyn Túmanbay Moldaghaliyev sahanada Shәmshige arnaghan ólenin oqydy. Úly rejisser-pedagog Asqar Toqpanov mereytoy iyesine batasyn berdi.

Sol salqyn qabaq Shәkenning 60 jyldyghyna oray ataq bergeninde de bayqaldy, sonyng dәleli retinde jazushy Orazbek Bodyqovtyng myna әngimesin tolyq berudi jón kórdim.

"Shәmshining búl ómirde tartqan tauqymeti az emes-tin. Áytse de, oghan "Qazaq SSR-y ónerine enbegi singen qayratker" degen ataq beriler me eken? - dep kýtip jýrgen kýnderding sarsyldyrghan azabyn aityp jetkizuge til jetpeydi.

Búl – 1989 jyldyng jaz aiy bolatyn. Bizder Shymkentting týbindegi Leninsk degen auylda Temirbekov Rayymqúl degen muzykant jigitting ýiinde qonaq bolyp otyghanbyz. Tanertengilik gazetti qarap otyrghan Shәmshining dausy oqys shyqty.

- Mә! - dedi ol maghan gazetti úsynyp, - myna ukazdy oqy.

Men qarasam, gazette Shәmshige "Qazaq SSR-na enbegi singen mәdeniyet qyzmetkeri" degen ataq berilgen jarlyq jariyalanypty. Ekeumiz bir-birimizge jalt qarastyq. Saghattyng tyqyly toqtap qalghanday boldy. Jýregimizde jýrtin bir әdemi saryn bar edi, ol da sap tiyldy... Al, eng bastysy, ekeumizding bar ýmitimiz birden ýzildi. Ásirese, Shәmshiniki.

Sebebi, bar ómirin shygharmashylyqpen ótkizgen Shәmshide ne enbek kitapshasy, ne staj joq bolatyn. Sondyqtan da oghan zeynetaqa tiyisti emes-tin. Eger onyng kompozitorlyq enbegi baghalanyp, "óner qayratkeri" degen qúrmetti ataq alsa ghana arnayy zeynetaqy alatyn. Al, "ýzdik mәdeniyet qyzmetkerine" onday erekshelik tiyis emes.

- IYe, bәri bitti... Tyndy... - dedi Shәmshi tereng kýrsinip. – «Sengen qoyym sen bolsan, kýisegenindi úrayyn» degen eken bireu...

- Apyray, nege búlay etti? Olardyng búl isi sizdi kompozitor emes, avtoklub bastyghy degeni ghoy, - dep qaldy Rayymqúl.

IYe, kim dese o desin! Áyteuir, Shәmshige zeynetaqy joq. Býkil qazaq halqyna otyz bes jyl ruhany azyq bergen Shәmshi, endi alpystan asyp enkenge ainalghan shaghynda kók tiynsyz qaldy degen sóz búl.

-Dýniyede ne nәrse teren? Qay kól? - dedi Shәmshi dausy әreng shyghyp.

-Bilmeymin. Mýmkin, Baykal shyghar...

- Joq, kónil,- dedi Shәmshi. - Biraq, sol kólding shólge ainalghany jaman... Qúdayym, Baykal suala kórmesin.

Men Shәmshige jalt qaraghan edim, esil er jylap otyr eken. Ol ekeumiz ýsh jyl birge jýrgende, men Shәmshining shyn jylaghanyn kórgen emespin. Jýregi nәzik, ózi sezimtal Shәmshi op-onay kónili bosap, kózine ýiirilgen qos tamshyny ýzip tastap otyrushy edi. Al, búl joly shyndap jylady. Áldekimderding ondyrmay atqan oghyna, qolynan bar kelgeni ghoy, kóz jasymen jauap berdi. Shәmshi – bala siyaqty qorghansyz, keyuana sekildi dәrmensiz edi. Sonday adamdy jylatu – adam jýregine quanysh egetin әsem әndi jylatqanday bop sezildi maghan. Mine, kompozitordyng 60-jyldyghy qarsanyndaghy bolghan oqigha».

Shyndyghynda Shәmshi Qaldayaqovtyng ekinshi ómiri, egemendigimizdi alghan kezden bastau aldy dese de bolady. Halqy qansha sýiip, qúrmettese de, Memleket tarapynan marapattardan qaghjau kórip qajyghan Shәkene 1991 jyly jeltoqsan aiynyng sonynda, Qazaqstannyng túnghysh preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng alghashqy jarlyqtarynyng biri bolyp "Qazaqstannyng halyq artiysi" degen eng jogharghy ataghy berildi. Búl kezde  Shәmshi auruhanada jatqan  edi. Ne bary eki aigha jeter jetpesten qayran Shәmshi dýniyeden ótti. Keyinnen "Mening Qazaqstanym" әni Egemendi elimizding Gimnine ainaldy. Memlekettik syilyqtyng laureaty atandy... Biraq, tym kesh edi, búl marapattaulardyng qyzyghyn ol kóre almay ketti.

Sonymen alpysty alqymdaghan  Shәmshi Qaldayaqov osy jasyna deyin ne kino, ne televiydenie mamandaryn qyzyqtyrmaghan eken.

Osynday kommunisttik qoghamnyng Shәmshige degen teris kózqarasy qalyptasqan auyr kezende, halqynyng sýiikti kompozitory Shәmshining jarqyn beynesin ekrangha shygharugha bel bayladym. Búl da bolsa úly Shәmshining jaraly jýregine demeu bolar degen ýlken ýmitten edi... Halyqtyng qalauy da solay bolatyn.

Kompozitor aghamyzdyng ekrandaghy beynesin keyingi úrpaq kóre almay qala ma? Sonda tek foto-suretterimen shektelip qalamyz ba? – degen oy meni mazalay berdi. Halyq әnderin jatqa aitady, biraq avtordy bir kóruge zar. Qoy, búl bolmas. Qoldan kelse, Shәmshi aghamdy tauyp alyp, kinogha týsireyin, ózin sóiletip, arman-sherin aqtaryp halqyna kórseteyin degen  sheshimge keldim.

Mine «Qayran, Shәmshi» atty telefilimning jobasy da sol shaqta kónilge úyalaghan edi. Ol kezde  men «Qazaqtelefilim» studiyasynyng rejisserimin. Aldynda ghana "Baryp qayt, balam, auylgha" atty qazaqtyng birtuar úly, shyghys jekpe-jegining maytalmany «Mústafa Óztýrik» filimin týsirip bitken edim. Ol óz aldyna bir tariyh.

Kerekti materialdar jinamaq bolyp, kino-foto múraghatyna, últtyq kitaphanagha barghanymmen týk bitire almadym. Arhivtik kinohronikalarda Shәkenning birde-bir beynesi bolmay shyqty. Sonda ghana men ózime artylghan jauapkershilikting asa zor ekenin sezingendey boldym.

Sasayyn dedim. Endi ne istemekpin? Ssenariy jazu ýshin de kóp nәrseni zertteu kerek. Shәkeng turaly birdene biledi-au degen adamdardan súrastyryp edim: «E-e, sen Shәmshini Almatydan taba almaysyn. Ony Jambyl, Shymkent jaqtan izde» dep kenes berdi. Sóitip qatty qinalyp jýrgenimde, Qúday berip, «Leninshil jas», «Ontýstik Qazaqstan» gazetterinde jariyalanghan  jazushy-dramaturg Orazbek Bodyqovtyn  «Shәmshi turaly jyr» degen novellasyn oqyp, jerden jeti qoyan tapqanday quandym.

Orekenning qazaq halqyna tabystap ketken qúndy enbegining biri osy estelikter kitaby. Shәkenning ómirining songhy tórt jylynda janynda birge jýrgende, Qayran Shәmshi bar syryn aqtaryghany belgili. Shәkenning basynan ótken oqighalaryn, әngime-dýken, әzilderin Orekeng qaghazgha týsirip otyrghan. Shәmshining kompozitorlyghy bir basqa, ol tigisin jatqyzyp әngime aitqanda, tyndarmandaryn ózine baurap alady eken. Qazaqtyng halyq әnderning tarihyn óte jaqsy bilgen. Ásirese, Aqan Serining "Shyrmauyq" әni, Estaydyng "Qorlanyn" tyndaudan bir jalyqpaghan eken.  Taraz qalasy manyndaghy Dýngen auylynda, Shәkenning bitpey qalghan ýiining garajynda týnegen týnderde, qong shәidi úrttay otyryp, tandy atyryp, talay әngimeler aitylghan da shyghar...

1990  jyly  qantar aiynda  Shәmshi aghamyzdyng 60 jyldyghy Almatydaghy konsert zalynda ótti dedim ghoy. Eki kýn qatarynan bolghan konsertke halyq kóp keldi. «Qayran, Shәmshi» filimning alghashqy kadrlary sonda týsirilgen bolatyn. Sol joly Shәkenning qasyna jolay almadym. Aynalasynda qaumalaghan qarapayym halyq qoshemettep-aq jýr eken.  Quanyp qaldym. Bir bayqaghanym, resmy lauazymdy sheneunikterden  tek sol kezde Almaty qalalyq kenesining tóraghasy  Zamanbek Núrqadilov qana kózge shalyndy. «Búl jerde әngimelesuding reti kelmes, keyin jeke sóilesermiz dep sheshtim».  Alayda, múnymnyng qate ekenin kesh sezdim, sebebi, taghy da Shәmshi aghamyzdy taba almay qaldym. Ol kisimen jýzdeskenimshe de tamyljyghan tamyz aiy kelip jetti. Shәkeng Shymkent qalasynan mening ýiime telefon shalyp, aldaghy aptada Almatygha keletinin eskertti de, «barghan song habarlasam» dedi. Búdan búryn súhbattasyp kórmegen adammen kezdesuge ishtey dayyndalyp jýrdim.

Aghamyz aitqan uaqytynda kelip, telefon shalyp, Qúrmanghazy orkestirinng ghimaratynda bolatynyn aitty. Salyp úryp sonda bardym. Dalada aptap ystyq bolghanymen, búl jerde salqyn eken. Anaday jerde, basynda qazaqy oylanghan taqiyasy bar Shәmshi aghamyz әnshi Zeynep Qoyshybaevamen  әngimelesip túr.  Jandarynda eshkim joq. Jýreksingenimdi bildirmey jandaryna taqau keldim.

Mine, sәti týsip kópten sóilese almay jýrgen  Shәmshi aghanyng janynda túrmyn. Ózi orta boyly, qarapayym kiyingen.  Jalpy shyrayly jýzine aq shalghan múrty da jarasyp túr.

-Assalaumaghlikum, agha, - dep amandasyp qolyn aldym. – Sizdi kinogha týsirem dep әbden mazanyzdy alyp, artynyzdan qalmay jýrgen Tilegen Ahmet degen ininizbin.

Shәkeng Zeynep apaygha: «Osy uaqytqa deyin «sizdi kinogha týsirsek» dep, eshkim kelmegen edi, «meni týsirinder» dep, men de eshqayda barmaghan ekem. Al, myna inim qayda jýrsem de tauyp alyp, «sizdi qaytsem de kinogha týsiruim kerek» dep, niyet qylyp jýr  eken, men kelisimimdi berdim»,- dedi. Apay da ol kisini qoldap jatyr.

Quanyshymda  shek joq. Ne kerek, Shәken: "Bir aidyng shamasynda Shymkent jaqqa baryp  kelermin, sodan keyin júmysty  bastayyq" - degen song kelistik.

Negizinde bolashaq filimning jobasyn oilastyra kele, mynaday sheshimge kelgen edim. Shәkeng kezinde Qiyr Shyghysta tórt jylday әskery qyzmette komandir bolghan eken. Kim biledi, sol bir Sahalinnin  qarly borany  men teniz tolqyndarynan, salqyn jazy men  kýzgi suyqtarynan bir mezgil tynystap otyrghanda, alystaghy kóne, qasiyetti Otyrar esine týsip,  sarghayghan saghynyshynan nebir әuender tughan shyghar...

Filim Shәkennin  әskery qyzmette jýrgen jeri – Sahalin aralynan bastaluy kerek.  Búl bir jaghynan, 60-qa kelgen  aghamyzdy 25-inde jýrip  ótken jerlerin  aralatyp kónil sergitip qaytu edi.

Sonymen ne kerek,  Sahalinge úshu ýshin bir ay búryn biylet alu kerek eken. Almaty - Habarovsk, odan әri basqa kólik dey me, әiteuir, ne kerek, biylet qolda, Shәmshi aghany kýtip, týsiru toby saqaday say otyrdyq.

Shәkenning «kelemin» degen uaqyty da boldy. Biraq ol kisi kelmedi. «Apyr-ay, ne bop qaldy eken?» degen oy mazalay berdi, uәdesine berik ekenin alghashqy kezdesulerden-aq sezip qalgham. Shymkenttegi tuysyna habarlastym.  Sóitsem Shәkeng ayaq-astynan nauqastanyp qalypty, qazir Arys sanatoriyinde emdelip jatyr eken. «Endi qayttik?» dep ne isterimdi bilmey jýrgende sol jaqtan, Sabyrhan Asanov aghamyzdyng kele qalmasy bar ma...  telefon arqyly hal-jaghdayyn súrastyryp jatyrmyn. «Shәmshi aghanyng hәli óte nashar, qinalyp jatyr, keshe Shәuildirdegi qaryndasynyng ýiine әkeldi» dedi ol kisi. Sol kýngi Almaty - Shymkent  jýrdek poyyzymen operator  Aman Ysmayyl ekeumiz jolgha shyqtyq. Maqsatym – qaytken kýnde de auylgha baryp, aghanyng hәlin bilu, ynghayy kelse, kinogha sóiletip, týsirip alu boldy.  Týni boyy úiyqtay alsamshy.  Oilar san-saqqa jýgiredi, oghan poyyzdyng dóngelekterining tarsyly qosylghanday...  Tang ata kózim ilinip ketken eken...  poyyz toqtap túr. Shymkenttke kelippiz.  Taksy jaldap, 150 shaqyrym jerdegi shaghyn auylgha jetkenimizshe, týs auyp qalghan edi. Typ-tynysh auyl kóshesimen jýrip kelemiz. Ár kimnen súrastyra kele, ýidi de taptyq. Kinoapparattarymyzdy kótere-mótere aulagha kirip kelsek, qayran Shәmshi agha esik aldynda eki iyininen әreng dem alyp otyr eken. Kórmegenime bir aidyng jýzi bolyp qalghan edi, qatty jýdep ketkenin birden bayqadym.

Ýsh kýn ornynan túra almay, qatty qinalyp jatqan Shәkeng biz kelerding aldynda ghana basyn kóterip, esin jiyp otyrghany sol eken. Qansha qinalyp otyrsa da, syr bildirmey, biraz әngime aitty. Olardy kinotaspagha týsirip aldyq. Búl kinokadrlar týgelimen telefilimge engizildi. Basynda kógildir eltiri terisinen tigilgen bas kiyimi, kózinde mún, nauqastan qajyghan Shәkenning qolynda temeki... Búl beyne kórermenderding esinde qalghan shyghar degen oidamyn. Keyinnen osy kinokadr kitaptargha, jurnaldargha da basylyp shyghyp elge tarap ketti. Osy uaqyt ishinde dәmdi sorpa da dayyn bolghan eken. Shәkendi kóp qinamay, ýige kirip, qazaqsha jayylghan dastarhangha kelip, maldas qúra jayghastyq. Shәkeng ystyq sorpany jantayyp jatyp ishkendey boldy. Dastarhan ýstinde, bizdi jóndep kýte almaghanyna ókingendey: "Inim Tilegen, myna aurudan aiyqqan song biz kino týsirudi Shardaradan bastayyq, onda bar jaghdaydy jasaytyn inilerim bar..."dep  ol sózin ayaqtay almay, úzaq jótelip alyp auyr kýrsindi.

Sol jyly Otyrar audanynyng merey toyyna dayyndyq jýrip jatqanyn, Shәkenning oghan qosar ýlesi – aqyn Sabyrhan Asanovtyng sózine jazylghan "Otyrardaghy toy" ekenin óz auzynan estidik. "Mazasyn almayyq, dem alsyn" degen oimen ol kisige densaulyq tilep, audan ortalyghyna tarttyq. Kóne Otyrar jerinde kinogha kiretin biraz epizodtar týsirildi, sodan, bir kezderi Shәmshi aghamyzdyng óner joly bastalghan Tashkent qalasyna baryp, kerekti degen jerlerdi taspagha tarttyq.

Búdan keyin Shәmshi aghany, basqa da derekti kadrlardy plenkagha týsirip alugha mýmkinshilik bolmaytynyn men qaydan bileyin... Bәrimizde "Sauyghyp keter" degen ýlken ýmit boldy... Amal ne... Allanyng isine shara bar ma...

Shәkenning ayaq-astynan nauqastanyp qaluyna baylanysty, tolyqqandy filim týsýruge jaghday kelmedi. Endigi maqsatym, halyqtyn  qalyng ortasynda jýregen  Shәmshi Qaldayaqov obrazyn, tek qarapayym auyl adamdary arasynda kórsetu kerek dep sheshtim.  Telefilimdegi mandolmen Shәmshi әnin aityp otyrghan auyl  traktoriysining beynesi, shaghyn kalhoz  konsertinde kompozitor әnin tyndaugha  kelgen kórermender súhbaty – sonyng dәleli bolsa kerek. Tughan jeri qasiyetti Otyrarda týsirilgen osy kinokadrlar Shәkennin  auyl topyraghynan jaralyp, ómirining songhy kezenin qarapayym jaghdayda, halqynyng arasynda ótkizu beynelengen búl filimde.

Shәkendi sol auylda jatqan jerinen Almatygha aldyryp, «Sovminnin» auruhanasyna jatqyzghan aqiyq aqyn Múhtar Shahanov aghamyz bolatyn. Áytpese, tek kommunist sheneunikter emdeletin auruhanagha, partiyagha da mýshe emes, ómirinde partiya turaly bir әn jazbaghan Shәmshi Qaldayaqovty kim jolata qoyar deysin...

Filimdi montajdau ýstindemin, ol kezde qazirgidey viydeo joq, kinoplenkagha týsiremiz, onyng da óz qiynshylyqtary jeterlik, kóp uaqyt alady.

Kýnde júmystan song Shәkene bir soqpay ketpeymin, jana gazetter aparyp, filimning týsirilu barysynan habardar etip túramyn. Bir kýni sol qabattaghy kezekshi medbiykemen sóileskenimde ol kisining jazylmaytyn dertke shaldyqqanyn estidim. Túla boyymda tok jýrip ótkendey boldy. Búdan keyin mening Shәkene degen ystyq yqylasym arta týsti. Filimning sәtti shyghuyn asygha kýttim. Bar armanym tezirek bitirip, Shәkenning ózine kórsetu... Ádetimshe auruhanagha keldim, sóitsem, kezekshi kelushilerdi jibermey túr eken. Men onyng janyna kelip, Shәmshi Qaldayaqovqa jiberuin ótindim.

- Ol qay Shәmshi? Anau alqash pa? Ana jyly bir toyda araqqa toyyp alyp qúlap jatqanyn kórgenmin, - degen dauysty estip, artyma jalt qarasam, jasy qyryqtardy shamalaghan, beti úsqynsyzdau, auzy basy altyngha tolghan, ýlde men býldege oranghan, semizdikten jarylyp keterdey bolyp túrghan, pәkene kelgen, beti sekpil-sekpil әielge kózim týsti. Shyday almay, qanym basyma shauyp: "Siz olay ghaybat sóilemeniz! Onyng qanday halde jatqanyn bilesiz be?! Qúday basynyzgha bermesin", - dedim. Sonda Shәkenning ishimdik degen pәleni auzyna almaghanyna kóp jyl bolghan, 1991jyldyng jeltoqsan aiy edi.

Jana jyl qarsanynda 1991 jyldyng 30 jeltoqsanynda Shәkendi auruhanadan ýiine alyp ketuge keldik. Otbasyna baryp demalghanyn qalady. Shәkeng osy eki aida qatty әlsirep qalypty. Tipti әlsizdikten óz ayaghymen jýre de almay qalghan eken. Týsiru tobynyng saldyrlap qalghan eski "Kubani" avtobusyna deyin kolyaskagha otyrghyzyp jýrgizip kelem... "Mine, osynday kýige týstik, qaraghym", -  dep auyr kýrsindi Shәkeng agha.

Shәkendi ýiine alyp kelip, otbasynyng ortasynda kinogha týsirip aludyng sәti týsti. Balalary Ábilqasymdy royalida, Múhtardy skripkada oinatyp týsirip aldyq.

Jana jyldyng aldynda kompozitorlar Shәmshi Qaldayaqov pen Áset Beyseuovke "Qazaqstannyng halyq әrtisi" degen ataq berildi.

- Agha, Preziydentimiz qoldap, halqymyz qúrmettep, sizge abyroyly, ýlken ataq berip jatyr! - dep qútyqtadym.

- Rahmet, elep-eskergenderine... Erterek bergenderinde temir-tersekteri tausylyp qalmas edi ghoy...- dep, ol auyr kýrsindi.

Bir kezderi Dinmúhammed Qonaevtyng Shәmshi aghagha syigha bergen pәterinde, Shәmshining ómirining songhy kadrlary osylay otbasy ortasynda týsirilgen edi.

Sonymen ne kerek, filimning montajyn bitirip, kóshirmesin jasaytyn sehqa tapsyrdym. Degenmen, kónil shirkin kónshimedi. Sebebi, Shәkenning nauqasyna baylanysty "aytyluy kerek edi-au", degen kóp nәrselerdi iske asyra almadym... Tek qana Shәmshi aghamdy iri planda, ýlken oy ýstinde týsirip alghanyma shýkirshilik ettim. Sol kadrlargha qarap otyryp, ol kisining betjýzinen, kóz janarynan ózi ómir sýrgen uaqyt tabyn sezimtal jýrek sezer dep oilaymyn.

Filimdegi basty epizodtardyng biri, Shәmshining "Mening Qazaqstanym" әnine arnalghan. Ol búl әnning shyghu tarihyn qysqasha bayandap bergen edi.

1986 jylghy jeltoqsan ainyng kóterilisi kezinde men Almaty kórkem-suret institutynda oqyp jýrgenmin. Oqigha bastalardan bir kýn búryn, dәlirek aitsam, 16-nan 17-ne qaraghan týni jataqhanadaghy studentter jantalasyp úrandar jazyp jatty. Bir top jigit týn jamylyp, qala jastaryn alangha shyghugha ýgitteu ýshin, Almatydaghy studentterding jataqhanalaryna attanyp ketken.

Mening kóz aldymda jeltoqsan kóterilisi osylay bastalghan edi. Sodan qaladaghy jastar "Mening Qazaqstanym" әnimen ruhtanyp qaruly әskerlerge qatty qarsylyq kórsetti.

Kadrda: Qart ana jalghyz ózi tribuna janyndaghy tepkishekte otyr. Ájim basqan bet jýzinde qasiret taby kórinedi. Búl – úl-qyzdary japa shekken kóp analardyng biri edi. Alystan býldirshinder horynyng oryndauynda "Mening Qazaqstanym" әni estiledi, ol birte-birte kýsheye týsedi. Ekranda jeltoqsan kóterilisinen kórinister ótip jatyr. Búl – KGB tynshylarynyng jasyryn týsirip alghan kinobeyneleri bolatyn.

Mine, qart ana qan tógilgen alannan әzer ketip bara jatyr, osy kezde keyuananyng jýrek dýrsilin estiymiz.

1992 jyldyng aqpan aiynda kezekti kino týsirilim qamymen jol-sapargha shyqtym. Ol jaqta jýrgende de bolashaq filimning taghdyryna alandaumen boldym. Poyyzben Almatygha kele jatyp, radiodan Shәkenning – qayran Shәmshi Qaldayaqovting qaytys bolghanyn estidim. Vokzaldan tura Ghabit Mýsirepov atyndaghy jastar teatryna tarttym. Halyq kóp jinalghan eken, kelip jatqandar legi tolassyz. Onashada túryp men Shәmshi aghamen ýnsiz qoshtastym...

Ánin aityp er jetkenimmen, Alla taghala ol kisimen kezdestirudi ómirining songhy ailaryna jazypty. Men kompozitordyng sol beynesin mýmkindigim bolghansha, qaz-qalpynda bolashaq úrpaqtar ýshin týsirip alyp qalugha tyrystym.

Shәmshi agha, qaytys bolarynan bir kýn búryn, halin súray barghandargha, ózi turaly týsirilgen túnghysh filimdi kórgisi keletinin aitypty... Olar bolsa meni izdep studiyagha keledi, filimdi súrasa, ondaghylar kóshirmesi dayyn bolmaghanyn aityp shygharyp salypty...

Osyny estigende nege ekenin bilmeymin: "Aghanyng fәniydegi kóp armandarynyng songhysy osy bolyp qaldy ma eken?"- degen oida qaldym...

Qayran, Shәmshi...

Tilegen Ahmet

Abai.kz

15 pikir