Senbi, 3 Jeltoqsan 2022
Arylu 5784 49 pikir 13 Sәuir, 2018 saghat 19:19

Brusselidegi jiynda ne aityldy, ne aitylmady?

Ótken aptanyng ayaghy men osy aptanyng basynda Belgiyanyng Brusseli qalasynda «Jana Qazaqstan» deytin forum ótti. Oghan elimizdegi bir top belgili sayasatkerler, jurnalister baryp, qatysyp keldi. Qajygeldin qonaq bolghan alqa-qotan jiyny jayly, oghan elimizden barghan sayasy túlghalar jayly júrt pikiri ekige jarylyp, әrtýrli boljamdar aityldy. Bireuleri – búl forumdy Áblәzovke qarsy kýsh formulasy dep týsinse, endi bireuleri – kerisinshe Qajygeldinning qauqary «Jana Qazaqstandy» qúrugha jetedi dep senedi.

Sonymen, kókekting 9-10 júldyzynda ótken forumgha Qazaqstannan úzyn-yrghasy 15 shaqty adamnan qúralghan delegasiya barghan. Brusselige barghan azamattardyng birazy elge oraldy. Olar ne aitady? Biz súrap bildik.

- Nege Brusseli? Sheteldegi azamattardyng da oiyn tyndaghymyz keldi

Rasul Júmaly, sayasatker:

- Qazir qogham qyzu talqylap jatqan «Jana Qazaqstan» atty forum eki-ýsh kýn búryn Brusselide ótti. Nege ózimizding elde emes, Brusselide ótkizdik? Búghan negizgi 3 sebep bar. Áueli, osynday jiyn, kenes ótkizu mәselesi búryn da oiymyzda bolghan. Qazaqstandaghy ekonomikalyq, sayasy daghdarys jәne odan shyghudyng joldary, biylik tranziyti jaghdayyndaghy azamattyq qogham qalay әreket etui kerek, jaghday baqylaudan shyghyp ketpeu ýshin aldyn-ala  dayyndyq sharalary qanday boluy kerektigi túrghysynda bir ortaq tújyrymgha kelu mәselesi oilastyrylyp jýrgen edi. Al búl taqyryptardy talqylaytyn jiyndy Qazaqstanda ótkizu, bәlkim qiyndau bolar edi. Jer mәselesine, til mәselesine,  Bayqonyrgha qatysty jiyndardyng barlyghy ýlken qiyndyqtarmen ótkeni belgili. Tipti, mýlde ótpey qalghan kezder de boldy.

Ekinshiden, búl jiyngha Qazaqstanda túryp jatqan azamattar ghana emes, sheteldegi «elim», «jerim» dep jýrgen belsendi azamattar da qatysty. Olar belgili sebeptermen Qazaqstagha kele almaytyn edi.  Olar da belsendi, tәjirbiyeli azamattar ghoy. Olardyng da oiyn, tyndaghymyz keldi.

Ýshinshiden, Brusseli, iri Europalyq úiymdardyng shoghyrlanghan jeri. Shtab-pәterleri sonda ornalasqan.  Europarlament, Europalyq komissiya, Europalyq kenes sol jerde. Atalghan úiym ókilderimen de kezdesu ótkizu josparlanghan. Sondyqtan Brusselide bas qostyq.

Alghashqy kýni, Qazaqstan ókilderi ózara ýlken jiyn ótkizip, pikir almastyq. Uaqyt tapshylyghyna baylanysty, barlyq mәseleni talqylap ýlgerdik dep aita almaymyn. Biraq, eng kerek mәseleler qamtyldy.  Onyng ishinde:  qazirgi Qazaqstanyng ishki-syrtqy jaghdayy,  ózgerip kele jatqan aimaqtyq geosayasy ahual, Reseyding basqynshylyq sayasaty, Reseyge salynghan sanksiyalar jәne onyng Qazaqstangha әseri, Qytaydyng kýsh alyp kele jatqany, әsirese, Qytaydaghy qandastarymyzdyn  ýlken qysymgha úshyrap otyrghany, Aughanstandaghy jaghday, ekstremizmning ushyghuy, yaghny Ortalyq Aziyadaghy geosayasy jaghdaylar sóz boldy.

Eldegi әleumettik-ekonomikalyq jaghday mәselesi, sebepteri men ony enseruding mýmkinshilikteri qanday degen mәsele de, sonymen qatar, demokratiyalyq qúndylyqtar, sóz bostandyghy jaghdayy da talqylandy.

Tranzittik mәselege de toqtaldyq, әriyne. Erte me, kesh pe, tranzitting bolatyny anyq. Sol sheshushi sәtke qazaq qoghamy men qazaq biyligi qanshalyqty dayyndyqpen keledi degen mәsele bar. Ol óte ózekti. Daghdarysqa úshyramay ma? Sebebi, әlemdik praktikada basqa memleketerde dәl osynday jaghdaylar bolghan. Onday tәuekelderding aldyn alu sharalary qanday bolmaq?

Ayta ketetin taghy bir mәsele – keleshekte Qazaqstannyng tolyq parlamenttik basqaru jýiesine kóshui. Negizinen talqylanghan mәseleler osy boldy. Jәne bir aita ketetini - ortaq mәmilege kelgenimiz. Sebebi, Brusselde jinalghandardyng tek bir toptyng ókilderi ghana emes, ol týrli iydeologiyalyq ústanymdardyng ókilderi ekenin kórip otyrsyz. Osy azamattardyng últ mýddesi ýshin ortaq kelisimge kelui quantady, әriyne.

«Jana Qazaqstan» forumyn aldaghy uaqytta jýieli týrde jýrgizip túru mәselesi de qarastyryldy. Jiyn Qazaqstannyng ishinde de, syrtynda da ótkiziledi.

Osy jolghy sapar barysynda Europalyq instituttar ókilderimen kezdestik. Kezdesuler óte joghary dengeyde ótti. Bizdi olar shaqyrdy. Shynshyl әri obiektivti aqparat almastyq. Jәne  Europarlament ókilderining de Qazaqstandaghy jaghdaydy baqylap, saraptap otyrghany belgili boldy. Kóp nәrseden habardar eken. Biz de óz úsynystarymyz ben naqty aqparattarymyzdy bólistik.

Aldymyzdaghy mamyr aiynda Astanada ýlken jiyn ótedi. Olar «Qazaqstan jәne Europalyq odaq» dep atalatyn jiyngha qonaq bolyp  keletin boldy. Búl resmy jiyn. Bizding Ýkimet úiymdastyryp otyr. Osy túrghydan qarastyrghanda, osy jolghy jiynnyng da manyzdy bolghanyn aitar edim.

Biz qalasaq ta, qalamasaq ta, tranzittik kezeng tayap qaldy

Ermurat Bapi, tәuelsiz jurnalist:

- Qazir, alang arqyly radikaldy týrde biylikke qarsy júmylu mýmkin emes. Forumnyng negizgi taqyryby osy boldy.  Eldegi biylikting qaynar kózi halyq deymiz ghoy. Halyqtyng mýmkindigi shekteuli ekendigine kózimiz jetti.

Memlekettik mashinalardyng barlyq tetikterin qosyp,  japyryp, janshitynday aldyn ala úran kótergen belsendilik emes. Búl – Brusselige baramyz, sol jaqta jýrgen, Qazaqstangha kelip, kire almaytyn azamattarmen birigip, bas qosyp, «Jana Qazaqstan» degen mәseleni talqylaymyz degen sóz.

Al, «ol biylikpen kelisilgen», «biylikting rúqsatymen» degen sózding barlyghy tap taza – byljyraq. Eshqanday da kelisim bolghan joq. Eger biylikpen kelisilgen dýnie bolatúghyn bolsa – men oghan birinshi kezekte qatyspaytyn edim. Sebebi – Qazaqstannyng biyligimen birigip sayasy oiyn oinaugha bolmaydy. Ol shahmat taqtasyna  senimen birge otyrady da, útylyp bara jatsa, ýsteldin  astynda túrghan beysbol bitasyn alady da tóbennen úrady. Sondyqtan, búl biylikpen kelisip, ymyralasyp júmys isteu mýmkin emes.  IYә, qoghamdy ózgertu jóninde ymyralasugha bolatyn shyghar. Al endi әli bastalmay jatqan, әli mәn-mazmúny belgisiz, talqylanbaghan taqyrypty «búlar biylikpen ymyralasyp osylay istep jatyr degen sóz» basy artyq sóz, birinshiden.

Ekinshiden, Brusseli foruymyn ótkizgen azamattardyng kontingentin qarasan, onday toptyng basyn biriktirip, bizding biylik osynday sayasy sapargha jibermes te edi. Onyng ishine, qúryp ketkende 4-5 ózining «lәpbay taqsyr» bop jýrgen, «Qazaqstan qozghalystarynyng alyansy» degen siyaqty úiymdardy qosyp, solardyng ókilderin jiberetin edi.  Qarap otyrsaq, barghandardyng ishinde biylikpen etene jaqyndasyp jýrgen eshkim joq.

Biz qalasaq ta, qalamasaq ta, tranzittik kezeng tayap qaldy. Múnyng artynda qazaq últynyng taghdyry, memleketting taghdyry túr. Sebebi, geosayasy jaghdaydy qarap otyrsaq, anau shyghystaghy Qytay, soltýstiktegi Resey, ontýstiktegi islamdyq terrorizm sekildi qauipting tónip kele jatqany ras.  Múnday jaghdayda biz qazaq qoghamyn tútas memleket retinde saqtaudyng kez kelgen jolyn birigip oilastyruymyz kerek.

Búl jerde, «ol toptyng ishinde anau bar eken, mynau bar eken» degen әngimeni qoldamaymyn. Tipti, biylikting ózi shaqyryp ap, osynday әngeme aityp jatsa, men oghan da qatysamyn. Búl da talpynys. Ony da tyndap kóremin. Ol oiyn ba, әlde shyn kónilden shyqqan, qoghamnyn, Qazaqstannyng bolashaghyna degen mýddeden tughan taqyryp pa?

Demokratiyalyq oppozisiyanyng ishinde alauyzdyq boluy – bolashaqtyng mýddesine qayshy. Sondyqtan, biz jana qúrylyp jatqan «Jana Qazaqstan» bolsyn, taghy da basqa úiym bolsyn, eng bastysy qoghamgha azamattyq mýddelilikpen qay-qaysysymen de júmys isteuimiz kerek. Osy túrghydan kelgende janaghyday bos sózderdi men qoldamaymyn.

Mening kózqarasym mynau: eldegi  biylik tranziyti qyr astynan taqap qalghanda bir birimizben, «sen aqsyn, sen qarasyn» dep otyruymyz dúrys emes. Al osynday azamattardyng bastaryn biriktirmeuding sayasy tehnologiyasyn Qazaqstan biyligi 2000-jyldardan beri әbden iygerip alghan. Búl ózara iritki salu degen búrynnan bar tehnologiya. Osynday  әreketter әli de jalghasa beredi.

Qazirgi Qazaqstan qoghamynyng marghau jaghdayynda, qalghyp jatqan qazaqty tepkilep túrghyzyp alyp, alangha bar deytin jaghday eskirgen. Ol prosess jýzege aspaydy. Oghan әbden kózimiz jetti.  Osyghan deyin talay ýndeu aitylyp, júrtty alangha shaqyrdyq. Kim erdi? Ergenderi ary ketse, 100 myng shyghar, jәne olargha ergen taghy 100 myn. Ol 200 myng adamnyng teng jartysy alangha shyghatyn jaghdayda emes edi. Tipti, tanym óresi, týisigi tómen jaghdayda boldy. Meyli, óresi jetti degen kýninng ózinde olardyng azamattyq ústanymdary, batyldyghy, elge qoghamgha degen is qimyl әreketimen say emes edi. Osynyng barlyghy býgin pisip jetilip, osynday forum qúrugha әkeldi.  Mening aitpaghym, jalghyz búl ghana emes, basqa azamattar da qarap jatpasyn. Olar qúrghan úiymnyng konteksti bizding demokratiyalyq, halyqtyq biylik qalyptastyrugha degen ynta-jigerimizge say keletin bolsa, men oghan da qatysamyn. Bú jerde, mening jeke basym, «Jana Qazaqstangha kirip aldym, eshqayda shyqpaymyn, osynda omalyp otyramyn» degen sóz emes. Eger erteng Qazaqstanda jana partiya qúrylyp, ol shynynda qoghamdy ózgertuge bet alghan, «Núr Otangha» alternativa bola alatynday partiya bolatyn bolsa, men oghan da qosylamyn.

 

Jauapkershilikti sezine otyryp, ózgeristerge jol bastamau qylmys bolar edi!

Ámirjan Qosanov, sayasatker:

 - Kóp jyldan beri túnghysh ret, elding ishi men syrtyndaghy birqatar sayasatkerler men jurnalister, qogham qayratkerleri men qúqyq qorghaushylardyng eleuli basqosuy ótti. Talqygha salynghan negizgi súraqtardyng ózi ne túrady:

Elding qoghamdyq-sayasy jәne әleumettik-ekonomikalyq hal-ahualy;

Memleket aldynda túrghan negizgi geopolitikalyq týiitkilder men týiinder;

Eldegi negizgi sayasy jәne qoghamdyq instituttardyng daghdarysy kezinde oryn alghaly jatqan biylik tranziyti;

Azamattyq qoghamnyng jana jaghdaydaghy múrat-maqsattary, mindetteri;

Qarapayym halyqtyng qolyna shynayy biylik beretin sayasi, sonyng ishinde konstitusiyalyq reforma;

Eldegi sayasy tútqyndar, adam qúqy, sóz bostandyghyn shekteu mәseleleri;

Jeke jәne arnayy mәsele retinde el syrtyndaghy qandastardyng jaghdayy, әsirese Qytay qazaqtarynyng mәselesi;

Biylik pen qogham arasynda saliqaly dialog qúryp, órkeniyetti sayasy orta qalyptastyratyn instituttardy qúryp, damytu mәseleleri.

Jogharyda atalghan súraqtar turasynda jasy men kózqarasy әrqily, biraq el dep jýrgen belsendi azamattardyng bas qosyp, oy qozghauy óte manyzdy edi. Jiyngha qatysushylardyng Qazaqstannyng erteni aldyndaghy azamattyq, tipti adamy boryshyn sezine otyryp, ortaq pikirge kelgeni quantty. Asa zor manyzy bar búl súraqtardyng sheshuin bir top sheneunik pen oligarhtardyng qolyna ústata salugha bolmaydy. Ómir de, sayasat ta, әldeqayda kýrdeli, sol sebepti onday tandaudyng ózi qate әri el taghdyry ýshin qauipti bolady! Últ qamy dep, keshe Alash ýshin qan tókken ata-babalarymyz ben erten, bizden keyin keletin úrpaq aldyndaghy jauapkershilikti sezine otyryp, ózimizding ar-namys aldynda da, ashyq sóilep, ózgeristerge jol bastamau qylmys bolar edi!

Osynyng bәrin eskere otyryp, biz aldaghy uaqytta da memleket taghdyry turaly әngimege jýregi el dep soqqan barsha azamattardy meylinshe keng tartyp, osynday kezdesulerdi túraqty ótkizuge uaghdalastyq. Bizding tandauymyz – bizding ortaq armanymyz ben erkin tandauymyzdan tughan órkeniyetti, әdiletti, demokratiyalyq jana Qazaqstan.

Sol sebepti de osy formatty biz «JANA QAZAQSTAN» dep ataudy jón sanadyq. Óz jauapkershiligimizdi sezine otyryp, biz barsha syndarly sayasy kýshter ýshin ortaq dialogqa ashyqpyz.

Bizding osynau maqsattarymyz Europarlament te, Eurokomissiya da, Europa Kenesinde óte jogharghy, Europarlamentting viyse-preziydenti dengeyinde qoldau tapqany quantady. Búl jayt, әsirese, aldaghy mamyr aiynda Astanada ótetin «Qazaqstan-Euroodaq» Parlamenttik yntymaqtastyq komiytetining otyrysy qarsanynda erekshe manyzdy.

Týiin

Biz búl pikirler toptamasyn erteng de jalghastyratyn bolamyz!

Pikirlerdi toptastyrghan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

49 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2134
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 932
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1131