Júma, 2 Jeltoqsan 2022
Alasapyran 5257 4 pikir 13 Sәuir, 2018 saghat 09:25

Elbasygha ashyq hat. "Suretshiler Odaghynda eshqanday jariyalylyq joq"

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

N.Á. Nazarbaevqa

 Kóshirmesi: Qazaqstan Respublikasynyn 

Premier-Ministri

B.Á.Saghyntaevqa

 

 Kóshirmesi:  Qazaqstan Respublikasynyn

Bas Prokurory
Q.P. Qojamjarovqa 

 

Kóshirmesi:  Qazaqstan Respublikasynyng

Mәdeniyet jәne sport ministri

A. Múhamediyúlyna

 

A Sh Y Q  H A T

 

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

Qazaqstan Suretshiler Odaghy – Qazaqstan suretshileri men ónertanushylaryn biriktiretin erikti eng bayyrghy shygharmashylyq kәsiby Odaq, yaghny bir óner salasyndaghy adamdardy újymdastyryp, iydeologiyasyna qyzmet jasatu ýshin qúrylghan úiym. Ol 1933 jylghy  8 shildede qúrylghan. Qazaqstan Suretshiler Odaghynyng janynan 1944 jyly Qazaqstan Kórkemsuret qory qúrylghan. Kenes zamanynda atalghan Odaq memlekettik  mekeme dәrejesinde bolsa, 1991 jylghy 25 jeltoqsannan bastap AQ bolyp, keyin 2009 jyldan mәrtebesi qoghamdyq birlestikter sanatynda qayta qúryldy. Qazaqstan aumaghynda kórsetilgen qoghamdyq birlestikting qúramynda 17 filial jәne  1100 mýshesi bar. Basqaru organy – qúryltay, atqarushy organy – basqarma.

2013 jylghy 26 qazanda Qazaqstan Suretshiler Odaghynyng XVII-qúryltayynda basqarma tóraghasy bolyp Baytúrsyn Ómirbekov tórt jyl merzimge saylanghan. Al 2017 jylghy 15 qarashada Qazaqstan Suretshiler odaghynyng kezekti XVIII-qúryltayy ótu kerek edi,  alayda qúryltaydyng ótu merzimi úiymdastyra almaghandyqtan 2018 jylghy 26 sәuirge qaldyryldy.

Elimizding egemendik aluyna baylanysty Suretshiler Odaghy jyljymaytyn mýlikterining kóbinen aiyryldy. Sol uaqytta tóragha bolghan E.Mergenovting kezinde satylghan jyljymaytyn mýlikterding zansyzdyghynyng saldary әli kýnge deyin óz sheshimin tappay otyr. Onyng basty sebebi – Suretshiler Odaghynda eshqanday jariyalylyq joq. 2018 jylghy 15 aqpanda ghana jyljymaytyn mýlki kóp Odaqtyng 10 qúryltayshysy bar ekenin jәne jeke menshik pe degen dauly mәselege  tireldik. Qúryltayshylar B.Ómirbekov,T.Ordabekov, Kamilla Li, Ó.Júbaniyazov, Z.Týsipova, R.Bertileu, B.Ospan, Q.Kәkimov, Q.Kametov, S. Álchembaev atty azamattar. Eng bastysy búl jerde mýliktik qatynastarmen tyghyz baylanysty әr suretshining qúqyqtary qaralmaghan.  Kórsetilgen  qújat 2016 jylghy 22 qantarda Ádilet ministrliginde memlekettik tirkeuden ótken. Oblystyq filialdar qúryltayshylar tiziminde joq. Odaqtyng joghary organy –qúryltayda 10 qúryltayshynyng mәselesi eshqashan qaralmaghan. Eshbir suretshi Odaqtyng Jarghysynda, qúryltayshylar qújattarynyng týpnúsqasyn da kórgen emes.  Suretshiler Odaghy basqarma tóraghasynyng mindetin atqarushy Ó.Júbaniyazov kóptegen suretshilerge qújattardy kórsetpey otyr. Odaq qúryltayshylarynyng biri – Qadyrbek Kametov Odaqtyng qúryltayshysy bolugha óz kelisimin bermegen, eshqanday qújattargha qol qoymaghan, demek Odaqtyng tóraghasy Ó.Júbaniyazov Qazaqstan Respublikasynyng «Qoghamdyq birlestikter turaly»  1996 jylghy 31 mamyrdaghy №3 Zanynyng 10 babynyng talaptaryn óreskel búzghan.

Qazaqstan Suretshiler Odaghy XVII-qúryltayy rezolusiyasy qaulylarynyng biri retinde qarastyrylghan ýlken mәsele – Ýkimetpen baylanys dúrys jolgha qoyylmay keledi. Osynday jauapsyzdyq saldarynan Suretshiler Odaghynyng mýsheleri әleumet nazarynan syrt qalghan óner iyeleri retinde BAQ betterinde de jazyldy. Atalghan Odaq Mәdeniyet ministrligimen tyghyz júmys jasamaydy. Odaq tarapynan ýkimettik is-sharalargha baylanysty úsynystar berilgen emes. Memleketting til sayasatyn tiyisti dengeyde jýrgizbeydi. Odaqtyng sayty tek qana orys tilinde jýrgiziledi. Osylaysha, Ata Zanymyzgha jәne «Qazaqstan Respublikasynyng Til turaly» QR Zanynyng talaptaryna qayshy júmys jasalyp keledi. 2018 jylghy 14 nauryzda 1100 mýshesi bar Suretshiler Odaghy basqarmasy tóraghasynyng mindetin atqarushy Ó.Júbaniyazovtyng tóraghalyq etuimen 2018 jylghy 26 sәuirde ótetin XVIII-qúryltaygha oblystardan keletin 1 delegat 15 adamnyng atynan dauys beredi degen adam qúqyghyn búzatyn demokratiyagha qayshy keletin norma engizilgen. Qazaqstan Respublikasynyng saylau turaly zanynda, eshbir órkeniyetti  memleketting zannamasynda joq osynday qújattar arqyly oblystardaghy 500 QR Suretshiler odaghynyng mýshesining dauys beru qúqyghy shektelude.

Sol qúryltay qaulysyna  kirgen  jastar mәselesinde de, zansyzdyqqa jol berildi. QR Suretshiler odaghynyng mórin jalghan kuәlikke soghyp, «Qazaqstannyng Jas suretshiler odaghy» bolyp tirkelmegen búl zansyz úiymnyn, studentterdi qabyldap   jinaghan  milliondaghan qarjysy buhalteriyagha týspey, iz-týssiz  joq boldy. Arty Almaty qalasynyng Almaly audanynyng IIB tergeuine deyin jetti.

Rezolusiya qaulysyndaghy eng kókeykesti mәsele – sheberhananyng qújattaryn sheshu bolghan. Almatydaghy Sәtbaev kóshesindegi №29 «g» ýide ornalasqan "Óner" kombinatynyng ornyna "AYNER" JShS sheberhana salatyn bolyp kelisilgen. Sol qúrylys kompaniyasy salghan Múqanov pen Qabanbay batyr kóshelerining qiylysyndaghy (229/147) on qabatty túrghyn ýiding on bir jyldan beri eshqanday qújaty joq,  ne qalanyng balansynda da joq.  Onyng ýsh qabaty, yaghny 72 sheberhana Odaqqa tiyesili. Osy týiindi mәsele sheshimin tappay otyr. 2013 jylghy 26 qazanda  ótken Suretshiler Odaghynyng kezekti XVII qúryltayynda qújattardy retteuge mindetteme alghanymen, Odaq basqarmasynyng nemqúraydylyghynan júmys rettelmedi. Qysta sheberhanany jylytugha aqsha jinalghanymen, biraq jylu berilgen joq. Al ol aqshanyng esebi turaly Odaqtyng tekseru komissiyasy, basqarmasy jәne hatshylyghy suretshilerge eshqanday esep bermedi.

Osy qauly mindettemelerining ishinde Almaty qalasynyng Ryskúlov - 48 "A" jәne Qojamqúlov - 204 kóshelerindegi sheberhanalardyng qújattary rettelgen joq.

Qúryltay qaulysynda arnayy qor ashu kerek degen sheshim qabyldaghanymen, búl qor da ashylghan joq.

Odan basqa oryndalmaghan qúryltay qaulylaryn atap ótsek:

- Suretshilerding tolyq anyqtamasy shygharylyp, jariyalanbady;

- Tapsyrys izdeytin agenttik ashylmady;

- Suretshiler Odaghynyng XVI  qúryltayynyng qaulysynda aitylghanday, Almaty qalasynyng Qabanbay batyr (229/147)  kóshesindegi sheberhanalardy jekeshelendiru 2014 jylghy 1-shi qantargha deyin ayaqtalu kerek edi, búl oryndalmady;

- 2013 jylghy XVII qúryltayda Basqarmagha 22  adam saylanghan. Al oblystyq filialdar avtomatty týrde tirkelgen. Qúryltaydan keyin Odaqtyng búrynghy tóraghasy B.Ómirbekov syrttan óz jaqtastarynan 11 adamdy zansyz tizimge engizip, Basqarma mýshelerining  sanyn 33-ke jetkizdi. Oblys filialdarymen qosqanda jalpy sany 49 adamgha jetti. Al qazir Odaqtyng hatshylyq qúramyndaghy  11 adamnyn  7-i qúryltayda saylanbaghan. Qúryltaydan keyin osynday zansyzdyqtargha jol berilip, mýmkindikterin óz paydasyna asyruda.

Odaqtyng Panfilova- 92 kóshesindegi  eki qabatty  galereyasy 2009 jylgha deyin jalgha berilip, odan keyingi tarihynyng satylghanyn, ne satylmaghanyn eshkim bilmeydi. Búl mәseleni Odaq basshylyghy qúpiya ústap keledi.

Kenes zamanynda Odaqtyng mýsheliginen eshbir suretshi shygharylmasa, búl kýnde songhy bes jylda ýsh «Qazaqstannyng enbegi sinirgen qayratkeri», bir «QR Mәdeniyet qayratkeri» – odaq qúramynan shygharylghan. Narazylyq tanytqandargha qasaqana jalghan kompromattar úiymdastyrylyp, odaqtyng qúramynan dereu shygharyp, oilaryna kelgenderin isteude. Birde bir jinalysqa BAQ ókilderining shaqyryluyn qúptamay keledi. Basqarugha qabiletsiz Odaqtyng basqarma tóraghasy men hatshylyq 2013 jylghy XVII- qúryltayda  qabyldanghan  rezolusiyasynyng qaulylaryn orynday almady.

Ózderining mýddelerin qorghap jantalasqan  Odaq basshylyghyn ruhaniyat mәselesi esh qyzyqtyrmaydy. E.Mergenovtin, B.Ómirbekovtin, Ó.Júbaniyazovtyng basqaru kezderinde Suretshiler odaghynyng qoghamdaghy róli joghalyp, jeke mýddelik dengeyge ótip ketti.

Jogharydaghylardy eskere kelip, biz Sizderding nazarlarynyzdy, shaghyn toptyng osy zansyz әreketterin toqtatyp, keltirilgen derekterge baylanysty bar qúpiya qújattardy anyqtaugha, azamattyq zannama negizinde rettep, tiyisti sharalar jasap aralasularynyzdy súraymyz.

Qúrmetpen,

Belsendi top atynan:

  1. Beristenov J.T.professor, f.gh.k. QR Mәdeniyet qayratkeri.
  2. Abdraman J.A. QR Suretshiler odaghynyng mýshesi.
  3. Kulbay I. QR Suretshiler odaghynyng mýshesi.
  4. Qúmarov A.M. QR Mәdeniyet qayratkeri.
  5. Dosmagambetova K.Z. dosent.Qazaq kórkemsuret akademiyasynyng akademiygi.
  6. Myrzahmetov J. QR Suretshiler odaghynyng mýshesi.
  7. Shalbaev A. QR Suretshiler odaghynyng mýshesi.

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 1387
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 659
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 837