Sәrsenbi, 21 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109766. Jazylghandar — 105301. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 5239 8 pikir 30 Nauryz, 2018 saghat 10:30

Monika

Áynegi júqaltan, "qauyrsyny" qara arzan kózildirik kiygen taksiyshi jigit kýiis qayyrghanday iyegin dir-dir etkizip, saghyz shaynap kele jatyr. Tipti ara-arasynda saghyzyn ýrlep shar etedi de, jaryp jibergende týkirigi kópirship shashylyp, betime tiyedi. Men terezeden kóz almay sar dalagha qarap kele jatsam da, onyng jaltaq-jaltaq etip betime bir, qysqa etegim jetpey qalghan jalanash tizeme bir kóz jýgirtip otyrghanyn ishtey sezemin.

Tóbesine tyrbighan súr jynghyldar ósken qúm tóbelerding arasynan ýilerding mýk basqan sarghysh shatyrlary da kórine bastady. Auyldyng beynesi salaq әielding kóilegindey shoqpyttana qalypty.

Ana tóbelerding bergi jaghyndaghy qabirstannyng qorshauy da enteley jol jiyegine jetipti. Mýrde kóbeygen ghoy. Taksiydi toqtatyp, dalagha shyqtym. Búryn o dýniyelikter auylynyng eng shetine qonys tepken bauyrymnyng beyitin әreng taptym.  Onyng beyiti qalyng qabirding ortasyna qaray oiysypty, kýn jegen qúlpytastyng jazuy óshuge ainalghan, qúlpytasy mýjilip, ýgitililgen. Mening de saghynyshym seyilip, kýrsinuim azayypty. Kózimnen jas shyqpady, múnayghan da joqpyn.

Magnitafon muzykasynyng bar dauysyna shygharyp qanyltyr kólikting qabyrghasyn sógip týsirerdey danghyrlatyp qoyghan myna esalang taksiyshimen úrsysayyn dedim de erinip qaldym.

- Bolat aqanyng qyzysyz ba?

- Mmm…

- Bolat aqa dýkenning aldynda mas bolyp jýr eken, "basym auyryp túr" degen son, shamaly aqsha berip ketip edim, ótkende…

- Mmm…

- Sizdi bir jerde bastyq deydi ghoy…

- Mmm…

Ákemning oghan qaryz ekenin eskertip, mas bolyp jýrgenin qosa aityp, ózining pәsin kóterip alghysy kelgendey qauyrsyn kózildirigin bir dúrystap, iyghyn qomdap qoydy. Bazardan alynghaly ýstinen sheshilip kórmegen kir-kir kóilegining jaghasyn týzep, kózildirigining ýstinen maghan qarady.

Keshke taman "Bolattyng qyzy kelipti" dep kórshiler, tuystar jinala bastady. Amandyq-saulyqtan song әrqaysysy meni ýstime iship-jep qoyarday tesile qarasyp jatqandaryn bayqadym. Olardyng ertengi kýnge talghajau qylar jana ósek tapqanyna da kýmәnim qalmady.

Shay iship alghan son, syrtqa bettep, auyzýige shyqsam, baghana ghana qazan jaqta jýrgen kelinderding biri esik aldynda synary tonqayyp jatqan tufliyimning birin ayaghyna ólshep, kiyip qarap túr eken. Ony úyaltpayyn dep:

- Inime dúrys qarap jýrsen, tughan kýnine osynday tufly berip jiberemin, - dep әzildedim. Betindegi qonyr sekpilderdi qangha totygha qonlanyp, úyalyp qaldy.

Osy kezde kóktemning jyly kýni bolsa da ýstine ilgen qalyng toqyma kóilegining etegi delendep ana jaqtan Monika jýgirip kele jatyr. Eluge jaqyndap qalghan, aqyl-esi kem, tili mýkis, osy gharip jannyng  Monshaq degen әsem atyn úmytyp, bala-shaghagha deyin  Monika deytin. Erkeletu me, joq әlde kózining qyli, múrynynyng púshyq ekenin mazaqtap, úsqynsyz týrin súlu Monika Belluchiymen salystyryp atady ma, ol jaghy maghan әli kýnge belgisiz. Bas salyp qúshaqtay alyp, týsiniksiz byldyrlap asyghys sóilep jatyr. Moyynyma yp-ystyq jas tamyp ketti.

- Qoy, Monika, ýlken qyz jylay ma? Boldy, qoy, - dep arqasynan qaghyp júbatsam da qoyar emes. Betimdi sýiip-sýiip, silekeylep, jýzimnen qúrghaq jer qaldyrmady. Ayran ishken be, әlde qúrt jedi me eken bilmeymin, sýigen sayyn tanauyma ashyghan sýtting iyisi kele berdi.

Qúlaghyndaghy auyr temirden soghylghan syrghasy dir-dir etip solqyldap túryp jylaydy. Búryn tilin azdap týsinetin siyaqty edim, qazir tipti úmytyppyn.
Sheshem meni bosanarda perzenthanada Monikamen birge jatqanyn aitatyn. Qúshaghyndaghy balpanaqtay sәbiyin keudesine basyp, quyrshaqtay qyzyqtap jýrgen Monikanyng keypi kóz aldymnan ketpeydi deushi edi.

Tuystary "bala baghugha Monikanyng qabileti joq" dep, ol úiyqtap jatqanda jórgektegi bóbegin balasy joq erli-zayyptylardyng qúshaghyna salyp jibergen. «Bópesin joghaltqanyn bilip, Monika anyrap jylap, eshkim júbata almady. Sýt tolghan omyrauy tasyrayyp, keyin jara bolyp, әbden qinaldy, sorly» dep aityp otyratyn mamam. Óksigin basyp, jasqa shylanghan dymqyl kirpikterin ýzdiksiz qaghyp, kózin jypylyqtatyp, mamamnyng qasyna kelip jórgektegi maghan úzaq qarap otyrady eken.

Jelkildep kóz aldynda óstim, Monikanyn. Aghayyndarynyng ýiinde túratyn Monikadan su tasu, qoy baghu, eginning shóbin júlu eskildi júmystar artylmaytyn. Qoly bosaghanda bizben birge dop oinaushy edi. Oinap jýrip eleusizdeu kelip meni qúshaqtay aluy, balalarmen keriskende qarsylasymdy men ýshin týiip qúlatyp jiberu siyaqty qylyqtary ýirenshikti bolyp ketken-di.

Mine, sol Monikanyng jýregi jarylarday egilip jylap túrysy mynau. Kóz jasynyng bilegimen sýrte salyp, etegin týrip, qarynyndaghy bir qarys tyrtyqty kórsetip jatyr. «Qoy, úyat bolady» dep etegin japqanyma qaramastan byldyrlap aitqan aryzynan jaqynda soqyrishekten ota jasalghanyn týsindim.

Auylda bolghan eki-ýsh kýnimde Monika mening janymnan shyqpady. Tang atpay tisteri týsip qalghan qyzyliyegin myjyraytyp kýlimdep kelip túrady. Sosyn kesh batqansha mening janymda.

Oyyma qay saytan salghanyn kim bilsin:

- Bópenning papasy kim? - dedim qolymda әldy jatqanday qúshaghymmen auany qarmap kórsetip.

Shoshynyp qarady. Qúbyjyq kórgendey toqyma kóilegining etegi dalandap jýgirip ketip qaldy. Jәne jolynda jatqan qúman-shylapshyndardy ayaghymen teuip, auyzýidi azan-qazan qylyp ketti.

Keshke qaray retsiz qiylghan shashy jalbyrap, esik jaqtauynan syghalap túrghan Monikany kórdim de, syrtqa shyqtym. Aynalasyna alaq-júlaq qarap alyp, alaqanyma birdeme qystyryp jatyr. Ásker kiyimin kiygen ýsh jigit týsken eski foto. Sheti jiyrylyp, boyauy óshe bastaghan sarghysh fotogha ýnile qarap, eki orystyng ortasynda túrghan súlu múrtty jigitti shyramytqan siyaqtymyn.

IYә, sol. Sarja әjening Almatydaghy ýlken úly boluy kerek. Auylda ótken bir-eki toygha kelgen kezinde kórgenmin. Auyldaghylar bú kisi turaly tamsanyp biraz әngime aitqany da esimde. «Áyeli teatrda oinaydy eken», «Úldary shetelde oqidy eken», «Sarjany kelesi jyly shetelge kurortqa alyp baramyn depti», «Professor eken ózi», «Tipti ana jarymes Monikagha da syrgha alyp kelipti» degen әngimeni anyz aitqanday órshitip edi.

Sarja kempir kenje sinilisi Monikany jyndyhanagha tapsyrmay, óz ýiinde ústady.

Surettegi múrtty jigitti núsqap «Bәbә» dedi. «Papa» degeni shyghar. Kózining aghy molayyp, jan-jaghyna úrlanyp qarady da, sausaghyn erinine taqap «Týsh» dep ymdady.

Nege ekenin ózim de bilmeymin, búrynnan ózim biletin qúpiya siyaqty sezimde boldym. Tipti, búghan asa tanyrqay da almadym. Mýmkin tosyn jaghdaylargha әbden etim ólip ketken shyghar.

Tang erteng kýn kóterilmey qalagha ketip qaldym. Úiqysynan túra sala arsalandap bizding ýige jetip kelgen Monshaq mening ketip qalghanymdy estip múnayghan shyghar. Mýmkin qorsyldap jylady…

Baqytgýl Sәrmekova

Abai.kz

8 pikir