Seysenbi, 30 Qarasha 2021
Áleumet 17686 93 pikir 29 Nauryz, 2018 saghat 11:21

Qazaqqa qazaq qayyrymdylyq jasap jatyr

«Zaman ózgerdi me, әlde adam ózgerdi me» deymiz ghoy biz. Ásili, qogham qazir shaya minez, shu qúmarlanyp bara jatqany ótirik emes. Senbeseniz songhy uaqtaghy aqparattyq kenistikting basty trendterine sholu jasap shyghynyzshy. «Atyp ketipti» men «shauyp ketipti» degennen ózge deni sau janalyq tappaysyz. Óitkeni júrttyng qughany – sensasiya. Ne ýshin deysiz ghoy.. Reyting ýshin. Sóitedi de bәdik tildi, sala-qúlash sóilemdi, beyәdep aqparat algha ozady. Aqparat qúraldarynyn, әsirese, internet jelisindegi aqparattyq sayttardyng tós pen tósek tóniregin toruyldap qalghany sodan. Sebebi týsinikti. Áleumettik jelige jelimdey jabysqan әumeserlerding súranysy búl. Sóitse de, sol sandalbaylardyng býgingi reytingi erteng joq. Reyting degen –qúbylmaly dýniye.

Ókinishtisi – osynday azghyndyqty jariyalau jarysynyng tasasynda izilikti ispen ainalysyp jýrgen jandar kórinbey qalyp qoyyp jatyr. Biz býgin qayyrymdylyq jayly sóz etemiz.

Britandyq «Charities Aid Formation» deytin halyqaralyq úiym bar. Sol úiym býkil әlem boyynsha «Qayyrymdylyq indeksin» týzip shyqqan. 2017 jyldyng esebi boyynsha – 139 elding ishinde Qazaqstan 87-orynda eken. Biz «jyn-oynaqtyn», «jynysynan janylghandardyng jeri» dep ýrke qaraytyn amerikalyqtardyng 90 payyzy qayyrymdylyqpen ainalyssa, Qazaqstanda búl kórsetkish 10 payyz ghana. Búl da reyting.

Desek te, bizde de qazir qayyrymdylyq qorlary kóp-aq. Kóp bolghany jaqsy. Balalargha, qarttargha, ýisiz-kýisizderge qarajat jinap, janyn salyp jýretinder bar. Sonday qayyrymdylyq qorynyng biri – «Hareket».

Telefongha tynymsyz kep jatatyn habarlamalardyng arasynan osy qor jayly az-kem aqparatty kózimiz shalyp, baylanys nomerlerin taptyq. Sózge tarttyq. Az-kem súhbat qúrdyq. Minekeyiniz:

-Almagýl hanym (Almagýl Múhanqyzy), әleumettik jelide «Hareket» qayyrymdylyq qory jayly az ghana aqpar men qorgha qarjylay kómek súraghan ýndeu jýr. Sodan biz, búl ózi qanday qor ekenin bilmekke, ózinizge habarlastyq. Sizderding qayyrymdylyq qorlarynyz resmy tirkelgen be? Qashan qúrylyp edi?

-«Hareket» qayyrymdylyq qory 2017 jyldyng qyrkýiek aiynda resmy tirkelgen. Qordy qúrushylardyng biri Gýlmira Múqanqyzy bylay dep jazyp edi: «Músylman bauyrlar, osy feysbukte bir jazbany kózim shalyp qalyp edi. Onda: «Mening 3000 dosym bar eken. 1000 tengeden jinap «chernyy kassa» oinasaq qalay bolady?» dep jazypty. Sol jazba maghan oy saldy. Árdayym jetim-jesirler jayly jazyp jýrmiz. Sol jetimderding basynan sipay aldyq pa? Jesirlerge qol úshyn bere aldyq pa? Ash otyrghan kórshinizdi tamaqtandyrdynyz ba? Biz qanday jaqsylyq jasadyq? Alla Taghala Qúranda: shannyng tozanynday jaqsylyq isteseng ony kóresing degen. Ol jayly uaghyz-ósiyet qanshama: bir әiel itke su bergeni ýshin oghan jәnnat nәsip bolghan nemese adamdargha kedergi bolmas ýshin jerdegi tasty alyp tastaghany ýshin jәnnat nәsip bolghan t.b. kishkentay jaqsylyghyng ýshin Allanyng keshirimin alugha bolatynyn bilemiz.

Músylman bauyrlar, mening oiym mynaday: әr aida 1000 tengeden jinap 5 myng adam 5 million jinasaq, bir múqtaj jangha (miskinge) bir ýy salyp berer ek. Mýmkin qayyrymdy jandar odan kóp bolyp jatsa, eki adamgha qol úshyn sozarmyz. Ol kisilerding quanysh kóz jasyn kóru qanday baqyt desenizshi. Jaqsylyq jasap jaryssaq. Sizder qalay oilaysyzdar?.. Ol kisilerdi tabugha meshitter kómekteser. Jer-jerden eriktiler tabyla jatar. «Shyn jýrekten» degen baghdarlama bolghan, sol sekildi jariyalap otyrarmyz.  Jylyna 15-20 adamdy baqytty qylyp jatsaq...» dep jazghan. Mine, osy oimen, osy maqsatpen qor qúryldy. Halyqtyn  demeuimen, múqtaj jandargha, jetim-jesirlerge, mýmkindigi shekteuli kisilerge, jalghyzbasty analargha t.s.s. jandargha ýy nemese jer telimin alyp beru, ýy saluyna kómektesu jәne osy isimizdi ýzdiksiz jýrgizip túru edi.

-Janaghy múqtaj adamdardy әleumettik jelilerden, meshit qauymynyng aituymen tauyp jatqandarynyzdy aittynyzdar...

-IYә, bizding әleumettik jelilerdegi paraqshalarymyzgha kómekke múqtaj jandardan, olardyng tuystarnan kýn sayyn kóptegen hattar kelip týsip jatyr.

-Sol hattardy ekshep otyratyn taghy ózderiniz ghoy? Jalpy qorda qansha adam júmys jasaydy?

-Bizding qayyrymdylyq qorymyzdyng 6 mýshesi bar. Olar: Alghaday Ábilghazyúly, Gýlmira Múqanqyzy, Ardaq Bekzatúly, Azamat Elubayúly, «Núr-Mýbәrәk» Islam uniyversiytetining doktoranty, qordyng kenesshisi Quat Qabdolda jәne men. Mine, osy komissiya kómekke múqtaj adamnyng jaghdayymen jiti tanysyp shyqqan song baryp sheshim qabyldanady. Jalpy kómekke múótaj jannyng jayy 1 ay kóleminde tekseriledi.«Ár qazaq - mening jalghyzym» dep biletin әri sauaptan ýmit etken әrbir azamat qordyng shotyna 1000 tengeden salyp otyrady.  Qordyng qúryltayshylary qatysqan jalpy jiynda aqyldasyp, kimderge beriletini sheshiledi. Satyp alynghan ýy nemese jer telimi әleumettik jelide jariya týrde kórsetilip otyrady.

-Qarjy halyqtan jinalady delik. Jalpy búl bastamagha Memleket tarapynan nemese qaltaly azamattardan, mesenattardan qoldau bolyp jatqan shyghar...

-Qúday qalasa, onday kómekter bolyp qalar. Biz tek sol jinalghan jyludyng aqshasyna ýy alyp berip jatyrmyz. Memleketten tender alghan joqpyz.

(Ayagózdegi anagha baspana syilau sәti)

-«Hareket» qorynyng birneshe júmysyn estip-bilip jatyrmyz. Kýni keshe ghana Ayagózde jesir anagha ýy alyp beripsizder.

-Allanyng qalauymen, «Hareket» qayyrymdylyq qory jәne «Óner Qyrandary» bastaghan óner adamdary Ayagózden taghy bir otbasyna ýy syilady. Búl qyzyl su jayylghan kezde, sol ýide pәter jaldap túryp jatqan Gýljayna Túrsynbekqyzyna berildi. Ózi jetimder ýiinde ósken eken. 3 balasy bar jalghyzbasty ana. Keshe sol ýidi tabys etuge qordyng diyrektory Alghaday Ábilghazyúly men Shәripa Malghajdarqyzy Ayagózge bardy.  Ýiding kiltin tabystau rәsimine Ayagóz qalasynyng әkimi Júmaghaly Dýisenbaev, qala imamy Duman Nәdirúly, qalalyq mәslihat deputaty Erkin Yusupov, Mamyrsu auylyndaghy mektepting diyrektory, aqyn Rinat Zaytovtyng әkesi Rifhat Zaytúly, «Habardyn»jergilikti tilshisi Bolat Kókenayúly qatysty. Osy attary atalghan azamattar osy otbasyn tandaugha kómektesken edi. Gýljayna Túrsynbekqyzy men onyng bala-shaghasynyng quanyshynda shek joq. Ýiding kiltin alyp túryp, Gýljayna: «Men anamnyng meyirimin kórmey ósken em. Osy meyirimdi sizderden kórip otyrmyn» dep aghynan jaryldy. Búl biz salyp bergen 4-ýi. Osyghan deyin 3 ýy tabystaghan ek. Barlyghy jer ýiler. 4-5 bólmeli, aulasy bar. Eng birinshi ýidi Qaraghandyda berdik. Sәtpaev qalasynda. Keshe mine, Ayagózde tórtinshi ýiimizdi tabystadyq.

(Ayagózdegi anagha baspana syilau sәti)

-Istegen isterinizge bereke bersin! Keleshektegi josparlarynyz qanday?

- Jalpy bizding qordyng maqsaty – osy. Qayyrymdy jandar az emes qoy. Layym sonday jandar kóp bolsa... Keleshekte osy Almaty oblysynan 5 qabatty ýy túrghyzsaq degen oiymyz bar. Qúday sol kýnge jetkizsin dep tileyik.

(Qayyrymdylyq qory syilaghan 4-shi pәter)

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

93 pikir