Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Qauip etkennen aitamyn 8309 28 pikir 28 Nauryz, 2018 saghat 08:39

Qytayda 150 million júmyssyz bar. Olar bizge kelse ne bolmaq?!

                                        QR Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Q.Toqaevtyn

                                                                   Senat deputattarynyn   nazaryna

Qoldanystaghy «Jer kodeksinin» 24-babynda auyl sharuashylyghy maqsatyndaghy jer uchaskelerin  sheteldikterge jiyrma bes jylgha jalgha beru qarastyrylghan. Alayda   Preziydentining  Jarlyghy boyynsha  5 jylgha moratoriy jariyalandy.

Búl baptyng zandyq kýshin mýlde joymasaq, yaghny jerdi shetelge beru normasy saqtalyp qalsa, tek 2021 jyldyng 31 jeltoqsanynan  keyin  elimizge eng aldymen  Úly Qytay azamattary aghylyp keledi. Onyng basty sebebi shekaralas el jәne enbek kýshi jetispeu problemasy. Sonymen qatar, QHR bala tuu sayasatynda qatang tyiym boluy.

Ol jaqta 150 millionnan astam adam júmyssyz eken. Qytay ýkimeti qabyldaghan «Batysty iygeru» baghdarlamasynda osy júmyssyzdar Qazaqstan rynogyn iygeruge júmyldyrylmaqshy. Olardyng astyrtyn sayasaty -

soghyspay jaulap alu. Al qara qytay  qaptasa  últtyq qauipsizdigimizge, Tәuelsizdigimizge,  ekologiyamyz ben últtyq genimizge qauip tónedi.

1.Geosayasy jaghynan qatelik

Tarihtan belgili, SSSR men Qytay eli arasyndaghy qaruly qaqtyghys 2 nauryz 1969 jyly Qiyr Shyghystaghy Damansk  aralyndaghy jәne 1969 jyly 13 tamyzda Qazaqstannyng Jalanashkól degen jerinde bolghan edi. Búl qaruly qaqtyghysty úmytpauymyz kerek jәne osy oqigha bizge ýlken sabaq boluy tiyis.  25 jyldan keyin shyqpaymyn dep ýshin kýsh kórsetu әbden mýmkin. Ol kezde Qazaqstannyng qauipsizdigine eshkim kepil bere almaydy. Al bizding Qaruly Kýshimizding  әleueti tómen jәne әsker sany az - barlyghy 74 myng sarbaz, al Qytay Halyq respublikasynda әsker sany - 2 mln. 500 mynday ekenin úmytpayyq!

Ózge damyghan elderde jerdi jalgha beru tәjiriybesi bar ekenin jaqsy bilemiz.  Biraq olarda zang halyq mýddesine negizdelgen jәne bizder sekildi qazba baylyq joq.  Ol elderde sheteldikterge qoyylatyn talaptar óte joghary jәne jergilikti halyqtyng mýddesi ýshin zang jýzinde bәrin oryndatady. Sybaylastyq-jemqorlyq jaylaghan elimizde jerdi jalgha beru turaly sóz mýlde qozghaugha bolmaydy. Elimizde jerdi jalgha alghan sheteldikter әbden qyzyghyn kórip, ketkisi kelmegesin, birige otyryp,  qomaqty qarjylary arqyly san qúbylyp ózgerip otyratyn zandardy ózgertuge yqpal etip, ol jerlerdi biriktirip  mәngi satyp alyp, ýy ishinen ýy tiguleri mýmkin.  Oghan tarihtaghy jaghday dәlel. Búrynghy Palestina jerining 56%-y (14 myng km2) sheteldikterge berilip, 1948 jylghy jer dauyna  (satyluyna jәne jalgha beriluine)  baylanysty ayaq asty 1948 jyly Izraili memleketi qúrylganyn tarihtan jaqsy bilemiz.

2.Tәuelsizdigimizding  ishtey shayqaluyna aparuy yqtimal

Elimizge kelgen sheteldikter  memleketimizding әlsiz zandaryna  mýlde baghynbaytynyn kórip jýrmiz. Investisiya aghyny arqyly elimizde tayrandap jýrgen  sheteldikterding (týrik, arab, indus, t.b.) jergilikti halyqqa jazyqsyz tiyisip basynulary jәne  qyzdarymyz ben qaryndastarymyzgha qyrghiday tiileri osy sózime dәlel.  Bas qalamyz Astanadaghy «Abu-Daly Plaza» keshenindegi kiykiljinning sony ýlken qaqtyghysqa úlasyp ketuge qalghany biylik basynda otyrghandargha sabaq boluy tiyis. Al, Aqtóbe qalasynda Qytay elining bir azamatyna 10 shaqty polisiya qyzmetkeri kýshteri jetpegen viydeodan kórgenbiz. Bir qytay azamatyna  kýshi jetpese, olar jerimizdi 25 jylgha jalgha alyp,   jýz myndaghan qytaylyqtar kelgende ne bolatyny aitpasa da týsinikti.  Investisiya qúiyp otyrghan sheteldikterding zansyz әreketterin qadaghalaugha qauqarymyz jetpey otyr. Sol sebepti, olar taltandap ózderining otandastaryn  jaqsy, jenil júmysqa tartyp, al  aqshasy az, auyr júmysqa jergilikti halyqty tartyp otyrghanyn bilemiz.  Sheteldikter jerdi jalgha alsa elimizge ótirik turister men  jalghan joghary qajetti mamandar  aghylatyny sózsiz. Kubagha kezinde sarbazdar júmysshy bolyp aghylghanyn úmytpanyzdar.

3.Áleumettik tensizdik qalyptasady

Qazaqstan Reseyge  «Bayqonyr» gharysh ailaghyn 2050 jylgha deyin jalgha berdi. Odan ne úttyq?  Útqanymyzdan útylghanymyz kóp boldy. Mýmkin memlekettik qazynagha qomaqty qarjy qúiylghan shyghar. Alayda onyng iygiligin halyq kórmese, ol materialdyq qúndylyqtyng qúny bir tiyn. Esesine, Bayqonyrda últtyq mýddemiz ben ana tilimiz taptalyp, ruhany qúndylyqtarymyz  ezilip  jatyr. Kórshi  eldin  zany jýrip, ýstemdigi ornap, al qarakóz balalarymyz solardyng tarihy men mәdeniyetin oqysa,  jergilikti halyq  túrmystyq jaghdayyn oilaudyng ózi qorqynyshty. Amalsyzdan ózge elding azamattyghyn alugha mәjbýr bolyp otyrghany ashy bolsa da shyndyq. Eger jerimiz  sheteldikterge berilse, elimizge kelgen sheteldikterding barlyghy Bayqonyrdaghy  jaghdayday әrkim óz ýstemdigin ornatyp, óz zandaryn jýrgizetini sózsiz. Odan son, kelimsekter últtyq ruhany qúndylyghymyzdy taptap, memleket qúraushy- qazaq halqynyng namysyna tiyise berse, әleumettik tensizdikten ornauynan jәne sheteldikterding ýstemdik jýrgizuinen  ony arty ýlken qaqtyghystargha úlasyp,  tәuelsizdigimizding shayqaluyna soqtyru mýmkin.

4.Ekonomikalyq qauipsizdik

Auksiondar men konkurstar jemqorlyqqa jol ashyp beredi.  Sauda-sattyqty úiymdastyru ashyq әri әdil ótedi degenge kýdigimiz basym.  Jemqorlyq jaylaghan, zany әlsiz qoghamda sheteldikter  auksion men konkurstardy úiymdastyrushylar men  uәkiletti organdardyng lauazymdy túlghalaryn jәne memlekettik mekemeler basshylary men  qadaghalau organdarynyng qyzmetkerlerin jәne  arandary ashylghan, qara bastaryn ghana oilaghan jәne әkim -qararlardy onaylyqpen satyp ala alady.

5.Ekologiyalyq qauipsizdik.

Jerdi jalgha alghan qytaylyqtar ónimdi kóbirek alu ýshin  himikattardy belsendi paydalanatynyn bilemiz.  Onyng arty jerding jәne ekologiyanyng býlinuine,  ósimdik sharuashylyghynyng qúruyna aparyp soqtyrady.  Al jerdi paydalanuyn  qadaghalaymyz deu beker sóz. Qadaghalau organdaryn onaylyqpen satyp alady.

6.Últtyq –ruhany kodymyz joyylyp, qanymyz búzylady 

1980 jyly Mәskeu  olimpiadasynan  (81 elden  6475 sportshy qatysqan) keyin  jәne 1985 jyly XII Býkilәlemdik jastar men studentter festivalinen  (157 elden 26 myng adam qatysqan) keyin Mәskeu qalasynda túratyn  qyz-kelinshekterding shetelderdikterden  ayaqtary auyr bolyp, bosanghandary, abort jasatqandary, tipti  student qyzdargha  ózderining «genetikalyq aqparatyn»  salyp ketkendigi turaly kóptegen derekterdi kezdestiruge bolady.  Aytayyn degenim,  «sanany túrmys biyleydi» demekshi, әleumettik túrmystary  nashar, júmyssyz qanghyp jýrgen qazaqtyng qarakóz qyzdary men kelinshekteri kýn kóristeri ýshin sheteldikterge jaldanyp, olargha mazaq bolugha mәjbýr bolady.  Al onyng arty assimilyasiyagha úlasady, yaghny 25 jyl  ishinde  keletin  milliondaghan qytaylar men sheteldikterge birtindep sinip, últymyz  jútylyp ketedi.

Keybir arsyz qyzdarymyz ben qaryndastarymyz  sheteldikterding aqshasy  men baylyghyna  bulyghyp,  «mine sheteldik jigitter keremet, barlyq jaghdayymyzdy jasauda» dep, arandatu arqyly qazaq jigitterining namystaryna tiileri mýmkin (qazirding ózinde solay jasap jatyr). Al, búl sózder ózderi arba sýirep, qys boyy qúrylysta jýrip,  kýnderin әzer kórip, baspanasyz qanghyp jýrgen  qazaq jigitterining  namystaryna qatty tiyip, onyng arty sheteldikterdi úryp-soghyp,  ýlken qaqtyghys pen kiykiljinge soqtyrtatynyn úmytpauymyz kerek.

Týiin:  Parlamentting Senat pen Mәjilis deputattary jәne Ýkimet mýsheleri  últ bolashaghyn, úrpaq taghdyryn, memleket qauipsizdigin oilasa, jerdi sheteldikterge satugha da, jalgha da bergizbeui tiyis. «Qyzdyng aryn qorghaghan últtyng bolashaghy zor bolady» - dep ata-babamyz ósiyet etken. Qyzdyng aryn qorghau әrbir qazaq balasynyng qasiyetti boryshy, ata-baba amanaty. Árbir qazaq qyzy bizding әpke-qaryndasymyz. Sol sebepti, jogharyda keltirgen qauip-qaterding  aldyn alu ýshin «Jer kodeksin» últ mýddesine sәikes qayta qarap, jerimizdi sheteldikterge satugha jәne jalgha beruge qatang tyiym saluymyz qajet. Últtyq-ruhany kodymyz joyylyp, últtyq mәdeniyet saqtalmasa, eshqanday janghyru bolmaydy.

Talghat Qatauov

Oral qalasy

Abai.kz

28 pikir