Seysenbi, 19 Qantar 2021
Adasqandar 3146 11 pikir 27 Nauryz, 2018 saghat 08:58

Otangha  qauip oramal men sholaq shalbardan ba?

Ishimizdegini aitqannyng aiyby joq, Qazaqstan biyliginde qazaq tiline ashyqtan-ashyq qarsy shyghyp sóileytinderdi kóruge kózimiz de, qúlaghymyz da kóndigip ketti. Ýkimettegi de, parlamenttegi de jiyndar orys tilinde jýrgiziluining ózi-aq qazaqtyn, Qazaqstandaghy 80%-gha juyq týrkitildi últtardyng namysyn kópe-kórneu ayaqqa taptau desek esh aiyby joq. Ýshtildilikti engizu, qazaq tili men әdebiyetin bir pәn retinde qosyp oqytu siyaqty óreskeldikter de jogharyda otyrghan keybir myqtylardyn, orystildi nemese shúbartil mәngýrtterding qazaq últyna ashyqtan-ashyq jasap otyrghan maghan ne istey alasyng degen siyaqty qyr kórsetuining birsypyrasy ghana. Jaqynda Elbasy Núrekeng biyliktegiler jiyn-terindi qazaq tilinde ótkizui kerek degenge azdap bolsa da jaqyndau keletin әlde úsynys, әlde pikir (әiteuir preziydenttik tapsyrma emes!) aitqan boldy da arada kýn ótisimen jiynda ózi tógildirip túryp oryssha sóilep shyqty. Al, óz elimizdegi óz dinimizge degen kózqarastar she? Qazir bir jerde  jarylys ne kisi ólimi siyaqty uaqigha bola qalsa, sol jerde әldebir oramal tartqan qyzdardy, saqaly bar jigitterdi kórgender tabyla ketetin boldy. Sonau jyldary uniyversiytette arab tilin oqyghanymnyng paydasy ma qaydam 20 shaqty sýreni op-onay jattap alghanmyn. Óz basym namaz da oqyghan, oraza da tútqan emespin. Biraq qasiyettilerding qasiyettisi, kiyelilerding kiyelisi islam dinin, salt-dәstýrin ústanghan әiel-erkek, úl-qyz turaly, islam dini turaly ghaybat sóz aityp jýrgen qarapayym azamattardy terrorizmge qarsy degen aramzalyq sayasatpen islam elderinde músylmandardy qyrghyngha týsirip jatqan ýlken-ýlken derjavalardyng aitaghyna erip jýrgen itarshy sayasatkerlerdi janym jek kóredi. IYә, islamgha dúshpan elderding búl sayasatynyng salqyny Qazaqstanda jalghasuda ekenin jasyram degender de jasyra almaydy. Áytpese, kimning oramal tartqanynda, kimning qanday saqal qoyghanynda nemiz bar? Osydan biraz búryn din jәne azamattyq qogham jónindegi ministrlik basshysy Núrlan Ermekbaevtyng «kerek bolsa zanda saqaldyng úzyndyghy qanday boluy kerektigi de kórsetiletin bolady» degen óktemdik yzghary sezilip túrghan sózin oqyghanda shynymen-aq býgingi Qazaqstangha eng qauipti jau oramal tartqandar men sholaq shalbar kiygender eken deuge әbden bolatyn siyaqty.

Sonau 1930 jyldary Kenesting hauipsizdik oryndary dúshpandy syrttan góri ishten kóbirek izdep, aluan týrli  aramzalyq әdispen myndaghan beykýnә jandardy «halyq jauy» atandyryp itjekkenge aidatyp, odan qalghanyn atyp-asyp qynaday qyrghanyn әli eshkim úmyta qoyghan joq. Jaqynda «Dat» gazetinen ózin qauipsizdik organdary qyzmetining ardageri dep tanystyrghan N. Bókeyhanov degenning «Chto propoveduet hidjab?» («Hidjab neni uaghyzdaydy?») degen maqalasyn (Dat 1.02.2018) oqyghanda atam qazaqtyng «kón qatsa qalybyna barady», «Auru qalsa da әdet qalmaydy» degen әuliyelik maqaldary men qazaqty qyryp-joiydyng jana bir әdisine ainalghan sol 30-shy jyldar esime týse ketti. Ol kezde jazagha tartylghandardyng mandayyna «halyq jauy» degen qara tanba basyldy. Al myna N. Bókeyhanov myrzanyng hauipsizdik organdaryndaghy  býgingi izbasarlary joq «halyq jauyn» qaydan tabady, әlde olardy búl qiyndyqtan «hidjab» kiygen qyz-kelinshekter «qútqarady» ma? Hidjab óz aldyna, oghan sәl keyinirek. Al oramal hidjab emes qoy, oramal tartqan qyzdardy mektepke, qoghamdyq oryndargha kirgizbeu turaly zang bar ma? Álde búl qazaqty ensesin kótertpey, údayy túqyrtyp otyrudyn, qazaqty dininen, salt-dәstýrinen aiyryp jahandanghan, europalanghan mәngýrt últqa ainaldyrudyng jasyryn bir qúpiya әdisi me? Ol jaghy beymәlim. Qazaq synyqtan basqa aurudyng bәri júghady deytin edi, әlde búl sol 30-shy jyldary talay bayghústy «halyq jauy» dep ústap bergenderden olardyng balalaryna nemese nemerelerine qan arqyly júqqan keseli me kim bilsin? Áytpese, Aqtóbede oramal tartqany ýshin mektepke kirgizilmey qoyghan qazaq qyzdaryna hristian dinining «maslenisasyn» toylatyp qoy qazaq halqynyng salt-dәstýrine qasiyetti islam dinine qarsy ashyqtan-ashyq dúshpandyq tәrbie emes pe?! (Búl «janalyqty» 20.02.2018 kýni telearnadan kórsetti. Sonda sóilep túrghan bireuler «maslenisa» – meyram, ony toylau әrkimning óz erki dedi. Endeshe, oramal tartu әrkimning óz húqy bolmauy qalay? Osy mәselege oray Aqtóbedegi bilim basqarmasynyng bastyghyna habarlasqanymyzda (L. Orazbaeva) ol «maslenisanyng oramalgha qatysy joq» dep uәj aitty.

Endi N. Bókeyhanovtyng hidjab turaly «tolghanysyna» qúlaq týriniz. Ol әueli hidjab kiyetinder kimder ózi, suniitter me, shiitter me dep sәl ghana oilanady da әri qaray bas qatyrmay «sirә, hidjab kiige birqatar (u ryada jenshiyn) әielderding denesining formasy jetilmeui («nesovershenstva forma iyh  tela») sebepshi bolghan boluy kerek» degen toqtamgha keledi. Sóitedi de kenet qazir hidjab kiishiler kóbeyip barady, búl ózi elimizding qauipsizdigine qater tudyrmay ma, mine, osyny tiyisti organdar múqiyat qarauy kerek dey kelip, ózining saqal qoyghan, shalbarynyng balaghyn short kesken erkekterge kýdikpen qaraytynyn da eskertip qoyady. Netken saqtyq desenizshi?! Eger qauipsizdik salasynyng osy bir qyrankóz qyraghy aqsaqaly býginde  jastarymyzdy naghyz jabayylyqqa, hayuandyq azghyndyqqa baghyttap jatqan týrli týngi klubtardan, gey-klubtardan qorqamyn, el bolashaghy dep jýrgen jastarymyz solardyng jeteginde ketip últsyz, otansyz mәngýrtterge ainalyp barady, býite bersek memleketimiz qúrdymgha ketedi dep qayghyrsa oghan qosyla qayghyrar edik. Eger osynday birneshe aqsaqal әueli  oramal tartqan qyzdargha emes, kóshede keudesinde dir-dir qaqqan qos anary men kindigin qosa ashyp tastap, mayqúiryghyn jarqyratyp kórsetip, әbýiirin jabar-jappas miniy-shorty kiygen, auzynda temeki, qolynda syra shishasy bar, boghauyz sózdi aghyl-tegil aqtaryp baratqan qazaq qyzdaryna tyiym salayyq, qatyn-qalashtarymyz erlerin betten alyp, tóske shabuyn toqtatuymyz kerek dese shynymen-aq irgeli  el boludy bastaghan ekenbiz der edik. «Ruhany janghyru» dep shuyldaudy osydan bastasaq qazaq últynyng ertenine eljirey qarap, ýlken bir ýrzada sezimge bólener edik. Biraq, jerdegi «qúdaylar» qazaqtyng mandayyna onday baqytty qimay otyr ghoy, qimay otyr ghoy! Áytpese, oramal tartqan qyzy men saqal qoyghan jigitterinen qorqatyn el basqa jaqtan jau tiyse kýni ne bolmaq? Myna túrghan, ýy irgesindegi Reseyding en  ziyaly qauym ókilderining ózi Qazaqstan degening Reseyding jeri, Qazaqstandy bir-aq aptada basyp alamyz, Nazarbaev ketkesin kóp úzamay Qazaqstanda «bolishaya sumatoha» bastaluyn kýtu kerek dep otyrghanda atanday aqyryp shyghudyng ornyna aqsaqaldarynnyng qaupi osynday bolsa oilanatyn,qúldyq sanadan oyanatyn kezing keldi-au, esi bar qazaq dep aighay salghyng keledi eken.

Osy N. Bókeyhanov aqsaqaldyng Otan turaly  әlgindey «uayymyn»  oqyp bolghasyn әkem bayghús ta, onyng qúrdastary da elining tәuelsizdik alghanyn kórmey ólip qalghany  dúrys bolghan shyghar degen oigha kettim. Nege deysiz be? 1941-1945 jyldary  ata-babasy Otanym demek týgil týsinde kórmegen orystyng ormany men batpaghyn keship kim ýshin soghysyp qan tókkenin bilmey elge keudesin sýirep әzer oralghan sol әkem bayghús taonyng qatarlary da shetinen saqal qoyyp, balaghy tobyqtan joghary bóz dambal men keltebalaq shibarqyt shalbaryn tastamaytyn edi. Solardy so zamanda eshkim vahhabissin, terrorissin, radikalsyng degen joq edi. Anamyz da, tuyp-ósken ýiining ong jaghynda otyrghan, kýieuge tiymegen apalarymyz da oramalyn basynan tastamaytyn. Hauipsizdikting qyrankóz qarty osy N. Bókeyhanov әlde ónsheng bir oramal tartqan qatyn-qalash pen sholaq shalbar kiygender Reseyding SU-25 úshaqtaryna minip alyp Siriyany bombalap jatyr dep oilay ma, әlde oramal tartqan qazaq qyzdary Donesk men Luganskige baryp Ukrainany bólshektep jýr dep oilay ma qaydam, әiteuir, óz sózin hidjab pen sholaq shalbar turaly aita kelip, «men elimizde Siriya men Ukrainadaghyday jazyqsyz adamdardyng qany tógilip, birin-biri óltirgenin qalamaymyn»,-degen beybitshilik sýigish lebizben ayaqtaydy. Óte dúrys! Biraq әr nәrsening aitylar orny bar emes pe?

Óz basym búl jerde qazaq qyz-kelinshekteri jappay hidjab kiysin degeli otyrgham joq. Óitkeni, hidjab – bir últtyng últtyq kiyimi. Al bir últtyng kiyim ýlgisi dúrys ne búrys deuge eshkimning haqy joq. Búl jerde mәsele hidjab kii men oramal tartudyng arasy jer men kóktey ekendiginde. Oramal әlem әielderining bas kiyimi derlik búiym. Hristiandardyng Injilinde  әielding jalanbas jýrui Qúdaygha qarsylyghynyng belgisi dep bilinedi. Keshegi Kenes zamanynda da myna túrghan Ózbekstannyng TashGU, SazGU, siyaqty irgeli uniyversiytetterinde oqityn ózbek qyzdary auditoriyada oramalyn sheshpey otyratyn. Ózbekstan obkomdarynyn, raykomdarynyng sezge delegat bolyp kelgenderining ózi Kremliding sezder sarayynda Brejnev, Gromykolardyng qarsy aldynda basynan ala taqiyasyn tastamaytyn. Sol dәstýr olarda әli de saqtalghan. Chechenstan preziydenti Ramzan Qadyrovtyng qabyldauyna barghan chechen әiel jynystylary da, odan súhbat alugha barghan orys jurnalist qyzdary da basyna oramal tartyp, etegi tobyqtan tómen úzyn kóilek kiyip baratynyn kórip jýrmiz. Endeshe bizdiki ne, bizdiki kimmen kýres? Árbir tәuelsiz el eng aldymen tarihy jergilikti últynyng dinin, tilin, ýrdisterin saqtaydy. Endeshe biz býginde jartylay jalanash, keudedegi qos anary men bóksesin ashyp tastap, temekisin búrqyratyp, syra shólmegin auzynan qylghytyp,  auzynan aq it kirip, kók it shyghyp jýretin qyzdarymyz ben jasy qyryqtyng qyrqasyna shyqqan qatyn-qalashtarymyzgha qarsy kýres ashsaq últtyghymyz da, tәuelsizdigimiz de nyghaya týser edi ghoy. Óitkeni, qashanda tilinen, dininen, dilinen, últtyq bet-beynesinen airylyp qúryp bitetin elding eng әueli әiel jynystylary búzylatynyn oqyp ta, kórip te jýrmiz ghoy. Ózi basyp alatyn elding eng әueli әiel jynystysyn qútyrtyp, teng pravolylyq, genderlik sayasat, feminizm, әiel qúqyghy degen siyaqty sayqaly sayasat jýrgizu arqyly әielin erine qarsy qoi ýlken-ýlken derjavalardyng basty әdisi ekenin erkekterimiz de, әielderimiz de esten esh shygharmauy kerek. Býgingi Qazaqstannyng orystildi nemese shúbartil basshylary auzyn ashsa Europada óitedi de býitedi degen laqpa sózderdi mәdeniyettilik  dep oilaydy. Al Batystaghylar eki erkekting bir-birine ýilenui, mulitimillioner qatyn Sandes Bernardes siyaqty óz úlynyng astyna jatyp, óz úlyna kýieuge tiii, әiel men әieldin, erkek pen erkekting jynystyq qatynas jasauy, qatynynyng býgin basqa bir erkekpen jatugha baratynyn erine eskertip qongy siyaqty «teng pravoly hayuandyqtar» jaghynan ghana alda keledi. Qazir Almatyda  birneshe jerde gey-klubtar emin-erkin júmys istep jatqanyna, týngi  klubtardan shyqqannan keyin qyz-kelinshekterimizding istep jýrgen isterine, kýieuining kózine shóp salghanymen túrmay ony birneshe jylgha sottatyp jibergen qatyn telearnalardan qyzdarymyzgha «aqyl» aityp, kitap jazuyna jaghday jasap, genderlik sayasatpen feminizmdi órshitip qoyghanyna qarap kóp  úzamay qazekemder de әlgindey «teng pravoly hayuandyq mәdeniyetke» qol jetkizip, Qazaqstandy әlemge tanytary haq. Biz búryn jerimiz, baylyghymyz әlem júrtshylyghynyng bәrine ortaq, aqshandy sal da (investisiyandy) ala ber deytin edik. Qazir qyzdary sheteldikke kýieuge tiyip, Italiyada, Kanadada, Chehiyada t.b. túryp jatqanyna internasional otbasyn qúrdy dep maqtanatyn qazaq býite berse  endi qazaq qyz-kelinshekteri  ýsh tilde sóileydi, olar eshqanday últqa jatpaydy,  qyzdarymyz bәrine ortaq, kelinder, alyndar!» dep jariyagha jar saluy da әbden mýmkin.

Meyli, hidjabqa tyiym salsa salsyn (ol da zansyzdyq!) al oramal tartqan qyzdargha memlekettik shabuyl jasaytynday ne kýn tudy bizding biylikke? Aqtóbe oblysynda mektepke baratyn oqushy qyzdardy mektepke kirgizbeuge qanday sebep bar. Osy oblystyng alaqanday Temir audanyndaghy shap-shaghyn Kenqiyaq mekenine oramal tartqan qyzdardan qauip tónui mýmkin  degendi aqyl-esi dúrys adam aita ma? Al din jәne azamattyq qogham jónindegi ministrlik basshysy Núrlan Ermekbaevtyng «kerek bolsa zanda saqaldyng úzyndyghy qanday boluy kerektigi de kórsetiletin bolady...» degenin oqyghanda shynymen-aq býgingi Qazaqstangha eng qauipti jau oramal tartqandar men sholaq shalbar kiygender eken demeske laj qalmaydy. Basqa aitar sóz qalmaghasyn qoldan kelgeni orystyng bas aqyny derlik arabtektes Pushkinning oramalgha qatysty  myna ólenin qazaqshagha tәrjimalaudy jón kórdik.

Ou, pәk jarlary Payghambardyn

Mahabbattyng asqaqtatqan shynaryn,

Dәl senderdey pәkizat joq esh elde

Zaty týgil atyn bilmes kýnәnin.

 

Beybit shanyraq, belgisindey bola alar

Sender tartqan sonau sәndi oramal!

Adaldyqty mәngi osylay saqtandar!

Jasyryndar jýzderindi, kórmesin

Súlulyqty súm kózimen atqandar!

 

O, jeny chistye, Proroka

Ot vseh jen vy otlicheny:

 Strashna dlya vas y teni poroka

Pod sladkoy teniu tishiny

Jiviyte skromno: vam pristalo

Bezbranoy devy pokryvalo

Hraniyte vernye serdsa

Dlya nee zakonnyh y stydlivyh

Da vzor lukavyy nechestivyh

Ne uzrit vashego lisa...

Myrzan Kenjebay

Abai.kz

 

 

 

11 pikir