Senbi, 15 Mamyr 2021
Jalqy súraq 3576 6 pikir 6 Nauryz, 2018 saghat 09:25

Jolda túrghan janbaghushylargha әkimderding nege jany ashymaydy?

Mynau túrghan kartina bireuler ýshin kýlkili kórinetini ras. Aqpannyng sarshúnaq ayazynda bet qaratpas boranmen alysyp, shildening shilingir ystyghynda kýn astynda qaqtalyp túrghan osynau kisiler ýshin búl kórinis jan baghudyng amaly. Aty dyrday «Batys Europa-Batys Qytay» tranzittik manyzy bar jolda osynau jabayy saudamen kýn kórip jatqan Aral audany Aralqúm auylynyng kópten bergi jan aiqayyn joghary jaqtaghylardyng qúlaghyna jetkizu tughan el aldyndaghy perzenttik paryzym dep bilemin.

Qúmdauyt mekenning ejelden kәsibi mal sharuashylyghy. Tabighaty tosandau, jazy qapyryq ystyq bolsa, qysy ónmeninnen ótetin ókpek jel men doldanghan borangha búl auyldyng túrghyndarynyng eti әbden ýirenip ketken. Bizdegi sananyng kemdigi me әlde óz qúqymyzdy qorghaudaghy nadandyghymyz ba, kóp jerde auyl adamdary aryz-shaghymgha kelgende kejegesi keyin tartyp, ýy ishinde sybyrmen ómir sýredi. Jә, bәrin qoyshy...

Eki myngha juyq túrghyny bar Aralqúm auyly qashannan qarapayym, júrt sekildi әkimin týie ýstinde sabamaydy. Kerisinshe, qanaghat degen tendensiyamen kóp jerde jaq ashpaydy. Qúqyghy taptalyp jatsa da jalpaqshesheylikke salynyp, keshire salatynyna tanqalasyn.

Eger jolyng týsip osynau avtotrassamen Aqtóbege, ne Qostanaygha bet alsanyz onda Aralqúm ýstin ótpey qoymasynyz anyq. Kóliging alystan kóringennen bastap bir top býrsendegen әielderding balyq kótergen súlbasy alystan menmúndalaydy. Bir qolynda qatyp qalghan balyq, ekinshi qolynda qausap qalghan shúbat qauyrsyny kimdi de bolsyn eleng etkizeri anyq. Keybireuler osynau janbaghyp túrghan jandardy mazaq qylghanday, suretke týsirgende ishinnen «әkennin» bir boqtap alasyn. Eger alda-jalda kóliging shiq etip túra qalsa, japatarmaghay sizge qaray jýgiredi. Sondaghy, bar oilary bala-shaghanyng býgingi napaqasy. Qoldarynda tizbektelgen týie jýninen jasalynghan shúlyq odan qalsa shúbat, par-parymen balyq, taghysyn taghylar. Iya, bir qaraghangha ayanyshty kadr. Biraq búl jandardyng eshkimge ókpe-nazy joq. Qalt-qúlt etken ómirlerine shýkirlik aityp jazda temir bóshke kólenkesin panalap, qysta jol jaghasynda ot jaghyp «shyqpa janym shyqpamen» kýn kórip jatqan jayy bar.

Bir qyzyghy sol, әsheyinde at basyn tirep, halyq jaghdayyn súramaytyn әkim jәne onyng shabarmandary auylgha komissiya ne audan әkimi kelgende osynau jandardy dorba-dorbasymen tym-tyraqay taratyp jiberedi. Audan әkimi kelse, ótirik eseppen qaghanamyz qarq bolyp jatyr, halyq yqylyq atyp otyr degen jeleumen shygharyp salady. Al, ketkesin jaghday basqasha. Bizdegi, kópekórneu aldaudyng shaghyn epizodyn osynau isten bayqaugha bolady. Jalghan senzuranyng auyldaghy kórinisi búl.

Búghan deyin osynau jabayy saudanyng kesirinen eki ret kólik oqighasy bolyp adam ólimi tirkeldi. Býtindey bir otbasynyng asyraushy әkesi osylay balyq kóterip túrghan sәtinde ajal qúshty.

Endi búl jaghdaygha qúqyqtyq kózqaraspen qarap kórsek. Birinshiden, ýlken avtodәliz qozghalys jolynda múnday jabayy sauda jasau qúqyqtyq zannamagha   tompaq. Ekinshiden, halqyn tentiretip trass jaghalatqan әkimning osynau isti kórip túryp tiyisti júmystardy jýrgizbeui aqylgha syimaydy. Men biletin búl auylda jiyrma, ne otyzdan astap otbasy osynau trassadan napaqasyn aiyryp otyr.  Nege atalghan otbasylargha memleket tarapynan shaghyn nesiyeler úsynyp, jenildetilgen kómekter beru jaghyn әkim qolgha almaydy. Bolmasa, osynau qoydyng qúmalaghynday shashylyp túrghan jandardyng bastaryn qosyp, talap-tilekterin tyndamaydy. Ýshinshiden, múnday manyzy bar memeleketpen memleketti jalghaytyn avtojol naghyz biznesting kózi. Ákim sponsar jaghyn qarastyryp, jeke kәsipker esebinen bolsa da әr kólikke jәutendep túrghan jandargha arnayylap bazar salyp bermeydi. Álde, ózining úiqysy tynysh, qarny toq bolsa boldy ma?!

Tórtinshiden, Aralqúm auylynyng kóp jastary qazir júmyssyz otyr. Qoldarynda bildey diplomdary bolsa da jolda balyq  dorbasyn arqalap dýniyening kendigin kóre almay keledi. Al, negizgi kýsh jastar jaghy tentirep jýrse, auyl bolashaghy turaly sóz qozghaudyng ózi artyqshylyq bolar...

Qoryta kelgende,  aspannan kiyiz jausa kedeyge últaraq ta tiymeydi degendey, momyn júrttyng moyny yrghayday, biyti torghayday ayanyshty kýiine qúlaq týretin kez keldi. Ákim juyq arada naqty iske kóshpese Qazaqstan Respublikasynyng azamaty retinde atalghan mәselege ýlken jaqtyng aralasuyn súraymyn.

Qalilaev Qonysbay

Abai.kz

 

6 pikir