Júma, 7 Qazan 2022
Kókjiyek 7758 4 pikir 25 Qantar, 2018 saghat 12:36

AQSh-qa birinshi barghan qazaq – Abay

 

(AQSh-qa sapar kýndeliginen. Jalghasy. Basy myna siltemede: http://abai.kz/post/65074 )

 

...Sóitip, alyp laynerge ayaq arttyq. Biz mingen Boeing 737 úshaghy Europany kóktey ótip, Atlant múhitynan asyp baryp, Niu-York әuejayyna qonady. Álemdik arenadaghy kóshbasshy әuekompaniyalardyng birinen sanalatyn - «Turkish Airlines» kompaniyasy bizge Almaty aeroportynan beri qyzmet etip keledi. Úshaq komandiyri Niuge deyin 11 saghat 30 minut úshatynymyzdy habarlaghan. 16 qantar. Niu-Yorkke jetkenimizshe, kýntizbe paraghy sol 16 qantarda «qatyp» qala bermek. Al, búl kezde qazaqtyng úly dalasyndaghy júrt 17 qantardyng tanyn qarsy alyp jatady. «Úiqy – dúshpan» deydi qazaq. Búnday alys jolda adamgha úiqy – dos. Jarty tәulikke juyq uaqyttyng sheginde japalaqqa úqsap jarbiyp otyra almaysyn, kózindi úiqy qamalap, qalghyp ta ketesin... Qalghyp ketippin, kenet, әue kemesi qatty bir tolqyghanda jandәrmen úshyp oyandym. Astapyralla! Monitordan marshrut boyynsha, Atlant múhityn bauyrymyzgha alyp úshyp bara jatqanymyzdy kórdim. Búndayda pendeni qaydaghy-jaydaghy ýreyli oilar iyekteydi emes pe: men ghana emes, saparlastarymnyng deni ýrpiyise qalyppyz. Oiyma Ábish Kekilbaevtyng «Shynyrauy» oraldy. Qúdyqshy Ensep... Ensekeng shynyraudyng tereng qoynauyndaghy aghysty ayaghymen sezedi ghoy, dәl sol Ensep sekildi (artyq aitty demenizder) men de Atlant múhitynyng aqjal tolqyndar tónkergen kýrkirin túla boyymmen tútas sezingendey boldym. Atlant múhity... Ol turaly Vikiypediyada mynanday derekter keltirilipti. Bile jýrgen artyq etpeydi, qaranyz:

«Atlant múhity — Jer sharyndaghy aumaghy jóninen Tynyq múhittan keyingi ekinshi múhiyt. Ony ejelgi grekter Afrikanyng soltýstik-batysyndaghy Atlas (Atlant) tauyna baylanysty ataghan. Shyghysynda Europa men Afrikanyn, batysynda Soltýstik jәne Ontýstik Amerikanyn, ontýstiginde Antarktidanyng aralyghynda ornalasqan. Soltýstiginde Deyviys, Dat búghazdarymen jәne Soltýstik Múzdy múhitpen, ontýstik-shyghysynda Afrika men Antarktida aralyghynda Ýndi múhitymen, ontýstik-batysynda Dreyk búghazy arqyly Tynyq múhitpen jalghasady. Múhit soltýstikten ontýstikke qaray 15 myng km shamasynda eki jarty shargha sozyla ornalasqan. Eni basqa bólikterine qaraghanda ekvator manynda 2830 km-ge deyin tarylady. Múhittyng tenizdermen qosa eseptegendegi jalpy aumaghy 91.6 mln. km2, ortasha terendigi 3597 m, suynyng kólemi 329.7 mln. km3.» 

E-e, búl múhitty kimder keship ótpedi?.. Keshegi danyqty sayahtshylar, tenizshiler: finikiyalyqtar, karvagendikter, B.Diash, Vasko-da-Gama, Hristofor Kolumb, Dj.Kabot, Fernan Magellan, Dj. Deyviys, G. Gudzon, Baffiyn, G. Elliys, Dj. Kuk, O. Sossur, IY.F. Kruzenshtern, E. Lens, t.b. Olardyng biri  múhittyng shekarasyn, mólsherin, qúrlyqpen ara qatynasyn anyqtaumen ainalysty. Endi biri múhit suynyng temperaturasyn, aghystary men terendikterin anyqtady. Qyzyl terili ýndister meken etip jatqan jerlerdi ashty. Osylaysha sapyrylysyp ketken múhit betimen adamzattyq aqyl oidy bayandy belge kótergen, «Adamzattyng bәrin sýy bauyrym» dep ýn qatqan Abay da «jýrip ótken». IYә, bizding dәl osylay deuge qaqymyz bar. Óitkeni AQSh-qa hakimning ózi barmasa da sózi bardy, esim-soyy jetti. Abaydyng atyn Amerikagha alyp barghan aqjoltay azamat – jurnalist-jazushy, sayahatshy Djordj Kennan. Mister Dj. Kennan on toghyzynshy ghasyrdyng sonynda orystyng mýlgigen ormandaryn aralap, Sibir ólkesine sapar shegedi. O zamanda qazaq dalasy, sonyng ishinde Semey, Óskemen tegis Sibir ólkesi dep tanylghan. «Sýrinip-qabynyp» Sibirge jetken Kennan Semey kitaphanasynda bolyp (orys biyligining qatang baqylauy men qyraghy sýzgisinen ótip túrsa da, filosofiyalyq, sayasy kitaptargha bay bolghan HIH ghasyrdaghy Semey kitaphanasy turaly әngime bólek, onyng jayyn osy portalda jazushy-ghalym Túrsyn Júrtbay jazghan edi), Sankt-Peterburg uniyversiytetterinde oqyghan, sayasy aidauda jýrgen jas ghalym A.A.Leontievpen kezdesedi. Leontiev sonda amerikalyq sayahatshy-jurnalist Kennangha Abay turaly bylay deydi: «Ya znay odnogo obrazovannogo starika-kirgiza, kotorogo zovut Ibragim Kononbay, tak on ne toliko hodit v biblioteku, no y chitaet takih avtorov, kak Bokli, Milli, Dreyper. ...Kogda ya vpervye uviydel ego on porazil menya tem, chto sprosil raznisu mejdu induksiey y deduksiey. Potom ya uznal, chto on y vpravdu izuchal angliyskuy filosofii y prochital v russkom perevode vseh nazvannyh mnoi avtorov», – «Men Ibragim Qúnanbay degen bilimdar qartty bilemin. Ol kitaphanagha bas súghyp qana qoymaydy, Bokli, Milli, Dreyper siyaqty avtorlardy oqidy. Birde ol menen induksiya men deduksiyanyng aiyrmashylyghyn súrap, tan-tamasha etti. Keyin men onyng rasynda, aghylshyn filosofiyasymen tanystyghyn, jogharyda attary atalghan avtorlardyng shygharmalaryn orys tilindegi audarmasy arqyly oqyghandyghyn bildim». (Kennan Dj. Sibiri y ssylka. S-Pb, 1999, 1-tom, 198-bet).

Djordj Kennan Sibirdi kezip, Sibirge jer audarylghandar jónindegi ocherkin  1887-89 jyldary Niu-Yorktyng sol uaqyttaghy eng bedeldi jurnalynyng biri «Senchury megezinge» jariyalaydy. Onyng búl jazbalaryn múhittyng qos jaghalauyndaghy Mark Tven, Lev Tolstoy bastaghan әdebiyet alyptary quana qostap, ýlken bagha bergen kórinedi. Búl jazbalar 1891 jyly «Sibir jәne sýrgin» degen atpen bir mezgilde Niu-York pen London qalalarynda basylyp shyghady.

Túrsyn Júrtbay, Múhtar Qúl-Múhammed aghalarymynyng Abay Hakimge qatysty sony izdenisterinen tughan jogharydaghy estelikter jadymda janghyryp, ishimnen meyirlene kýldim: әi, qara shal-ay, Niu-Yorkke sen bizden búryn baryp ýlgeripsing ghoy!

Áytkenmende, osy baghyttaghy izdenisti jetildire týsu qajet siyaqty. Ol izdenisting izgisi -  «Senchury megezinnin» 1887 jyldardaghy tigindisin tauyp, jazbany týpnúsqadan oqu bolsa kerek. Biraq, birer kýndik saparamyzda búl mәselemen shúghyldanugha uaqytymyzdyng da, mýmkindigimizding de shekteuli ekendigin eskerip, qynjyldyq. Alayda, talap-tilegimizdi AQSh-ta oqyp jýrgen qazaq jastaryna, qala berdi elshiliktegi azamattargha tabys etkendi jón kórdik.

(Jalghasy bar)

Dәuren Quat

Abai.kz

4 pikir