Beysenbi, 23 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 2436 0 pikir 14 Mamyr, 2009 saghat 07:59

Birlik basqa da, tirlik basqa

 

 

Órken KENJEBEKOV
Mamyr aiynyng alghashqy kýni – meyram. Kýntizbe boyynsha – qyzyl kýn. Kәris hanbogyn, nemis koftasyn degendey, bәri baryn kiyip, baqanyn asynyp, kóshege shyghady. Totyday taranghan týrli últ ókilderin kórip-aq, «Qazaqstan halqynyng birligi kýni» ekeni esine birden týsedi.
Qazaq ta eldegi 130 úlystyng biri retinde alangha shyqpaudy ózine ar sanaydy. Sandyqtyng týbindegi sarghysh tartqan kiymeshegin kiyip, taqiyasyn tóbesine qondyrady. Ortalyq alandaghy chastushkasyn shyrqap túrghan orystyn, ayaghy-ayaghyna tiymey lezginkasyn biylep túrghan ingushtyng o jaq, bú jaghynan oryn tabady. Sahnadan jýrgizushi saltanatty týrde: «Tek bizde ghana atajúrtynan bólek aimaqta qonys tepken kәristerding drama teatry bar. Tek bizde ghana, әlemde analogy joq úighyrdyng óz teatry bar», – dep sampyldap jatady. Túqymynan bireu qalsa da, «tiyisti» syiyn bizdegi bar etnostyng artyghymen alghany ras. Bәrining qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq. Tek 130-shy últ – qazaq jayly jýrgizushi «tolerantty, kónbis» dep jyluy joq júmsaq sózben aityp ótedi. Keyde osynday «qolpashtau» qasaqana qorlau bolyp estiledi. Qoy auzynan shóp almaytyn momyn, biylikting auzyna qarap qana amal jasaytyn jasyq últqa ainaldyru ýrdisi jýrip jatqanday bolady...
Óitkeni, qazaq – qazir biylikting ógey balasy ispetti. Áytpese, osy kýnge deyin meyir-shapaghaty bir týser edi, «jarty Europa týgel siyatyn territoriyany saqtaghan, jýz últqa tórin berip, ózi tabaldyryqta qalghany» ýshin bolsa da, mandayynan sipar edi. Biylikting ózi-óz bop jasaghan jalghyz «jaqsylyghyn» – qazaq tiline memlekettik til mәrtebesin alyp bergenin mindet qylatyny ras. Alayda ol zandy búljytpay oryndap jatqan taghy eshkim joq.
Jylyoy, Shelek, Malovodnoe, Qazatkom… osy auyldardaghy oqighanyng bәrine «jay ghana tóbelestin, insesting saldary» degen bagha berildi. Kópshilik sendi. Qabyrghasy qayysa, kýnirengen kim boldy? Qazaqtyng ózi ghana. Shanyraq, Baqay, Úljan… әleumettik tensizdik últty taghy túralatty...
Endi Qazaqstanda sany 300 mynnan asyp jyghylghan qytaydyng mýddesi qylang bermek. Juyrda elimizdegi qytay investorlary qytay tilinde shyghatyn gazeti ashyp aldy, endi biylik syy retinde teatryn ba, Chaynataunyn ba, salyp beretin shyghar. Búghan kýmәniniz bolmasyn. Al qazaqqa bolysar, qaraylasar eshkim qalmay barady. Onyng mýddesi ýnemi úmyt, shydamy sheksiz, tózimi tausylmaydy. Biylik últaralyq mәselege kelgende «janjal shyghady, mynau ne deydi, anau ne oilaydy?» dep «aqyldy Eliza» bola salady. Oghan qasyndaghy qazaqtan góri it arqasy qiyandaghy әldebireuding kónil-kýii manyzdy. Bizding biylikting bitip bolmaytyn ertegisi maghan tiyesilini meniki dey almaytyn jaltaqtyqqa, «el tynysh bolsa, boldy» dep, ernin sylp etkizetin nemqúraydylyqqa jetkizdi. Qauip tónse, basyn sauytqa tyghatyn tasbaqanyng ghadetin júqtyrdy. Biz talap etpegennen keyin, atqaminerler de últ sayasatyna shashyn aghartyp, moynyna jauapkershilik alghysy kelmeydi.
Bir Qúdaydyng sharapatymen songhy halyq sanaghynyng nәtiyjesi boyynsha 70 payyzgha jetken qazaqty, biraq, qayransyz últ deuge auyz barmaydy. Qazaqtyng últ retindegi endigi tarihy missiyasy – domintty últ bolu. Basqa úlystardy ózining bauyryna tarta otyryp, jasampazdyqty qalyptastyratyn últ bolu. Búghan jetu ýshin qazaq aldymen biylikti ózimen sanastyratyn әleumettik talaptargha ie artuy kerek. Áytpese, birlik turaly aitylyp kele jatqan «birtýrli» әngimeden tirlik turaly esheteneni kóre almay kele jatqan joqpyz ba?..

 

0 pikir