Jeksenbi, 14 Sәuir 2024
Janalyqtar 3393 0 pikir 26 Jeltoqsan, 2010 saghat 06:02

Bekbolat Tileuhan, deputat. Qazaqstannyng qadirli Tuynan dorba tigip, qoqys tasyp jýr

Sәrsenbi kýngi Parlament mәjilisinde  deputat Bekbolat Tileuhan Ýkimet basshysy men Bilim jәne ghylym ministrine qos saualnama joldady. Taqyryp - toza qalsa qoqys dorbasyna ainalghan Kókbayraghymyz jәne «Darvinizmnin» tozyghy jetken ilimine toqtau salu boldy.

«Osylay kete berse erteng Tuyn

Kim kepil «eden jughysh bolmasyna?!»

«Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly! Tu - kez kelgen memleketting aibyny, eldigining belgisi, tәuelsizdigining beynesi bolghan rәmiz. «Tu qúlau», «Bayraghy jyghylu» degen úghym - el ýshin asa auyr esepteletin qúbylys. Eki el soghysqan kezde jenisting belgisi - jaudyng tuyn jyghyp, óz tuyn tigu. Ózi qansyrap ólip bara jatsa da, tuyn jyqpay tistenip ólgen tarihta qanshama erler bolghan.

Sәrsenbi kýngi Parlament mәjilisinde  deputat Bekbolat Tileuhan Ýkimet basshysy men Bilim jәne ghylym ministrine qos saualnama joldady. Taqyryp - toza qalsa qoqys dorbasyna ainalghan Kókbayraghymyz jәne «Darvinizmnin» tozyghy jetken ilimine toqtau salu boldy.

«Osylay kete berse erteng Tuyn

Kim kepil «eden jughysh bolmasyna?!»

«Qúrmetti Kәrim Qajymqanúly! Tu - kez kelgen memleketting aibyny, eldigining belgisi, tәuelsizdigining beynesi bolghan rәmiz. «Tu qúlau», «Bayraghy jyghylu» degen úghym - el ýshin asa auyr esepteletin qúbylys. Eki el soghysqan kezde jenisting belgisi - jaudyng tuyn jyghyp, óz tuyn tigu. Ózi qansyrap ólip bara jatsa da, tuyn jyqpay tistenip ólgen tarihta qanshama erler bolghan.

Biz keshegi Reyhstagqa tu tikken Raqymjannyng úrpaqtary edik. Namysshyl edik. Arly edik. Al, býgin Tәuelsizdik toyynyng Jana jyl merekesining kólenkesinde qaluy mening әriptesterimdi ghana emes, barlyq aqparat qúraldarynyn, elding biraz narazylyghyn tudyrghanyn bilesizder. Biz osylay renjip jýrgen kezde, taghy bir soraqylyqtyng kókesi Taldyqorghanda boldy. Shahardyng qalabezendirushileri men kóshe tazalaushylary Jana jyl qarsanynda qarbalasqandyghy sonday, Tugha sýrinip jýgirip jýr. Kәdimgi Aqordanyng aibynyn asqaqatatyp túrghan, Qazaqstannyng qadirli Tuynan dorba tigip, qoqys tasyp jýr. (14-jeltoqsanda «Jetisu» gazetining seysenbilik nómirinde jazdy. Sureti «Namys.kz» saytynda jariyalandy. 20.12.2010 j.)

Múny istep jýrgender «Jiguliy» jauapkershiligi shekteuli seriktestigining qyzmetkerleri. Ortalyq alandaghy shyrshany sәndeytin oiynshyqtardy da osy qapqa salyp sýirep jýrgen seriktestikting bezendiru boyynsha qyzmetkeri Svetlana Druzina men kógaldandyru boyynsha júmyskeri Galina Kraskova «Búl tu eskirip qalghan eken, sondyqtan bir iske jarap ketsin dep paydalanyp jatyrmyz» degenine ne deuge bolady.

«Namys.kz» saytynda jariyalanghan maqala sonyndaghy forumgha qarasanyzdar, elding narazylyghynan tughan mynanday óleng joldary bar:

«Babamnyng tikken Tuy Ordasyna,

Aynaldy Ayaz ata dorbasyna!

Osylay kete berse erteng tuyn

Kim kepil «eden jughysh bolmasyna?! -  dep zarlaydy.

Tәuelsiz elding bayraghyn, qyran qalyqtaghan - kók tuymdy birese dambal, birese dorba qylghan zymiyan әreketterge toqtau salatyn naqty tetik tabudyng uaqyty әbden jetken sekildi!»

Oqushylar qay sózimizge senbek?

Býgingi tandaghy mektepterdegi oqu baghdarlamalaryndaghy qayshylyqtar saualymyzgha ózek bolyp otyr. Búl mәselege nazar audaru qajettiligining uaqyty jetken sekildi. Aytqaly otyrghan mәselemiz - darvindik teoriyanyng әli de oqu baghdarlamasynda saltanat qúruy. Álemge ýlgi bolghan AQSh sekildi memleketting ózi  1935 jyldan bastap darvinizmdi úsynudy zanmen  tyighan bolatyn. Jalpy, darvinizmnin  ghylymy fakt retinde tanyluynyng negizgi sebebi - Markstik-lenindik filosofiyany (MLF) úlyqtau qajettiliginen tuyndaghan Sovettik iydeologiyanyng talaby bolatyn. Al, býgin MLF kelmeske ketti.

Sonday-aq, dintanu pәnining Qazaqstan mektepterinde berile bastauy - darvindik teoriyagha mýldem keraghar.

Jaratylystanu, tarih sekildi pәnderden maymyldan tarap, endi kelesi pәnde qúday jaratty dep dәris alghan bala qay sózimizge senbek?!

Úrpaqty ótirikke tәrbiyeleu mektep qabyrghasynan bastalmaq pa?!

Ghylymy shyndyq, ilimdegi әdilettilik qashan saltanat qúrmaq?

«Balalarymyzdy qay baghytqa beyimdeymiz?!» degen syndy saylaushylarymyzdyng sansyz saualyna naqty jauap beretin uaqyt keldi. Osynday uaqyt kýttirmeytin manyzdy mәselege airyqsha nazar audaryp, sheshuimizdi ótingen saylaushylarymyzdyng talabyn jetkizemin.»

«Namys.kz» sayty

 

 

0 pikir