Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Janalyqtar 3484 0 pikir 26 Jeltoqsan, 2010 saghat 05:43

Qaydar Qúmarbekov. Jeltoqsannyng Mәskeudegi janghyryghy

 

Dýnie jýzin dýr silkindirgen 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi әli de bolsa jadymyzda. Sol kezder turaly jazylghan gazet-jurnal derekterine sýiener bolsaq, ýsh kýnning ishinde 60 myng adam alangha shyghyp, onyng 8 myny uaqytsha qamaugha alyndy. 200-dey adam әrtýrli merzimge abaqtygha jabylyp, 1500 adam әkimshilik jazagha tartylghan eken. Myndaghan student jastarymyz bolsa, jazyqsyzdan-jazyqsyz oqudan shygharylyp, qyz-jigitter júmystan quyldy.

Jeltoqsan qazaq últynyng jan jarasy. Jeltoqsannyng qaharmany - Qayrat Ryskúlbekov esil er, zúlym kýshting kúrbany boldy. Biraq ózi ketkenimen, artynda ózi ólmes erlik ici, azamattyq asqaq danqy mәngi qaldy. Qayrattyng myna:

«Qayrat degen atym bar,

Qazaq degen zatym bar.

«Erkek toqty - kúrbandyq»

Atam deseng atyndar» - degen óleng sózderining ózi úran emes pe?

Qayrattyng óleng - sózderin, týrmeden jazghan hattaryn oqyp, «shirkin-ay, qanday bozdaqtardan airylghanbyz?» - dep ishimiz uday ashidy. Ekinshiden atu jazasyn kýtip otyrghan qyrshyn jastyng (nebәpi 21 jyl ghana ghúmyr keshti) múqalmaghan jigerin, ór minezin kópip, endigi jerde atyn ardaqtay kónilge saqtap artynda qalghan osynau shaghyn múrasyn qasterley qolymyzgha ústasaq, ol bizding halyq batyrynyng ruhyna taghzym etkenimizding belgisi bola bermek.

-Qosh bolyndar! Qosh jaryq dýniye

 

Dýnie jýzin dýr silkindirgen 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisi әli de bolsa jadymyzda. Sol kezder turaly jazylghan gazet-jurnal derekterine sýiener bolsaq, ýsh kýnning ishinde 60 myng adam alangha shyghyp, onyng 8 myny uaqytsha qamaugha alyndy. 200-dey adam әrtýrli merzimge abaqtygha jabylyp, 1500 adam әkimshilik jazagha tartylghan eken. Myndaghan student jastarymyz bolsa, jazyqsyzdan-jazyqsyz oqudan shygharylyp, qyz-jigitter júmystan quyldy.

Jeltoqsan qazaq últynyng jan jarasy. Jeltoqsannyng qaharmany - Qayrat Ryskúlbekov esil er, zúlym kýshting kúrbany boldy. Biraq ózi ketkenimen, artynda ózi ólmes erlik ici, azamattyq asqaq danqy mәngi qaldy. Qayrattyng myna:

«Qayrat degen atym bar,

Qazaq degen zatym bar.

«Erkek toqty - kúrbandyq»

Atam deseng atyndar» - degen óleng sózderining ózi úran emes pe?

Qayrattyng óleng - sózderin, týrmeden jazghan hattaryn oqyp, «shirkin-ay, qanday bozdaqtardan airylghanbyz?» - dep ishimiz uday ashidy. Ekinshiden atu jazasyn kýtip otyrghan qyrshyn jastyng (nebәpi 21 jyl ghana ghúmyr keshti) múqalmaghan jigerin, ór minezin kópip, endigi jerde atyn ardaqtay kónilge saqtap artynda qalghan osynau shaghyn múrasyn qasterley qolymyzgha ústasaq, ol bizding halyq batyrynyng ruhyna taghzym etkenimizding belgisi bola bermek.

-Qosh bolyndar! Qosh jaryq dýniye

"Bar baqytymdy o dýniyeden tabarmyn", - degen Qayrattyng songhy qoshtasqan kýni, 21-mamyr kýnin, keleshekte úly halyqtyng úrpaghyna ýlgi bolsyn dep pip tútyp, Mәskeudegi «Múrager» qazaq qoghamy eske alyp, as berudi әdetke ainaldyryp keledi. Búl ýshin úiym Preziydenti Janybek Elekbaev bastaghan qogham azamattaryna erekshe qúrmetpen alghysymdy aitamyn.

Jeltoqsan kóterilisine baylanysty, sol kezderdegi qasiretti kýnderding aq-qarasyn ajyratu jónindegi komissiyanyng tóraghasy bolghan Múhtar Shahanovtyng bastan ótkizgen Mәskeudegi sol bir qaterli uaqytyn birinshi ret júrtshylyq nazaryna úsynudy jón kórip otyrmyn.

Aytayyn degenim, qazir sheji­rege ainalyp bara jatqan sol Jeltoqsan kóterilisining úshqyny sol kezderi Mәskeu jerine de kelip týsip, sol «Jeltoqsan» uaqytysynda Múqannyng ómiri de qyl ýstinde túrdy.

1986 jyly jeltoqsan aiynyng 19 kýni Mәskeude aqyn Múhtar Shahanovtyng shygharmashylyq keshi ótkizilip jatty. Jeltoqsan kóteri­lisine baylanysty, jogharydan rúhsat berilmese de, bar jauap­kershilikti moynyna alyp, Evgeniy Evtushenkonyng ózi bastap jýr­gizgen sol keshke 600-den astam jerlesterimizden basqa, kóptegen qonaqtar jinaldy. Barlyghymyz da keshting iyesine degen tilekterimizdi jetkizip, kópshilik ol kisining ólenderi ýshin alghystaryn jaudyryp, qol soghyp, qúrmet kórsetumen boldy. Odan әrmen Múhtar Shahanovqa súraqtar qon bastaldy.

Ol kýni Almatydaghy kóterilis turaly, kópshilik qauym әli de habarsyz edi. Enbegi elge singen, halqyn syilap, qúrmetteytin Qonaevty alyp, elimizding tilin, әdet-ghúrpyn bilmeytin azamattyng nelikten taghayyndalghany jóninde súraqty orys tilinde Erbol Bayjarqynov (onyng kim ekeni 18 jyldan keyin anyqtaldy) degen gidromeliorativtik instituttyng studenti qoydy. Saltanatty keshti Evgeniy Evtushenko óte joghary diplomatiyalyq dengeyde jýrgizdi. Ol kisi Erboldyng jәne basqa da studentterding qoyghan súraqtaryn әrmen qaray órbitpey, Múhannyng búl mәseleden habarsyz ekenin aityp týsindirumen boldy.

Dәl sol mezgilden bastap, Kenes ýkimeti Memlekettik qauipsizdigin saqtau Komiytetining qyzmetkerleri (ol kezderi búl qyzmetkerler «ýsh dybys» dep atalushy edi) «halyq jauyn» kim ekenin anyqtaugha kóship, bas kótere bastaghan adamdardy ýshti-kýili joghalttyru mәselesimen ainalysyp ketti. Óitkeni olar Almatydaghy jaghdaydan habardar edi. Bәrimiz de abyr-sabyrlyqqa týsip ketsek te, kezdesuimizding aman-esen tarqaluyn oiladyq. «Ýsh dybystyn» qylyshynan qany tamyp túrghan zamany, keybireuler «Osyndaghy kóterilisti úiymdastyrayyn dep jýrgen osy kisi», - dep meni kórsetip, sәl bolmaghanda meni alyp keterdey jaghday boldy. Keyin bildim, Múqang men emes ekenin aityp týsindiripti. Odan әrmen «ýsh dybys» qyzmetkerleri taban astynda, Múhtar Shahanovty múnda arnayy saparmen kóterilisti úiymdastyru ýshin kelgen degen qisyny kelip túrghan kýdikti moynyna sala bastady deuge bolady. Óitkeni sol abyr-sabyr kezde, týr sipaty kelisken, deneli kelgen bir jigit mening janymnan ótip bara jatyp: - «Ýsh dybystylar» Múhtar Shahanov aghamyzdy Almatydan әdeyi kóterilis úiymdastyru ýshin kelgen dep kýdikti túlgha kórip jatyr, saqtansyn... ... » - dep, tez arada qúlaghyma sybyrlap syrtqa shyghyp ketti.

Sol kýide ol jigitting esimin de, ózin de qaytyp kórip-estimedim. Tez arada, eshkimning nazaryn ózimizge audarmay, Múqana da eshnәrseni aityp-týsindirmey, ol kisini Ádebiyetshiler ýiining basqa jaghynan shygharyp alyp kettim (tek býgin aityp otyrmyn). Elshilik qonaq ýiindegi nómirine barmay, tang atqansha basqa jerde jýrdik. Ádebiyetshiler ýiinde bizdi toruyldap túrghan 5-6 mәshiyne, bizdi elshilik jaqta da kýtipti. Qazir oilap qoyamyn, qanday qas qaghym sәt! Sol bir shúghyl habar jetpegende Múqang aramyzda bolmay qalar ma edi?! Shygharyp salyp jatyp, ol kisining Almatygha aman-esen jetuin tiledim.

Taghy da bir aita keterlik jәit, sol kezderi Kremliding auruhanasynda auyr halde nauqastanyp jatqan, Odaqtyq dәrejedegi derbes zeynetker, Qazaq KSR Ministrler kenesining tóraghasy bolyp istegen, Qazaqstan Ghylym akademisyanyng irge tasyn qalaushy, Núrtas Ondasynov aghamyzdyng hal-jaghdayyn biluge soqqanymda, tósek tartyp jatyp, ol kisining de: «Aynalayyndarym-ay, qyrylyp qalmasa, jarar edi ... », - dep qatty qobaljyghany bar edi. Bәrining aty-jónin aitpay-aq qoyayyn, dәl sol uaqyttary osy kisi siyaqty uayym-qayghygha týsken azamattarymyz kóp boldy.

Sol kezdegi tyng kózben aiqyn kóringen, baspasóz betinde jariyalanbaghan jәne jyldar ótken sayyn kómeskilene basta­ghan oqighalardy eske týsirip, oqyrmandargha sol kýiinde jetkizu, jalpy, tarihy shyndyqty ornyna keltiruge kómektesu - menimshe kez kelgen patriot adamnyng maqsaty. Jeltoqsan dýrsilining Mәskeudegi jaryqshaghyna kuәger bolghanymdy óz ómirimning eng jarqyn sәti dep sanaymyn.

Qaydar Qúmarbekov, zeynetker, «Qazaq tili» qoghamdyq úiymynyng

qúrmetti mýshesi

«Jas qazaq ýni» gazeti

 

0 pikir