Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Janalyqtar 4192 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2010 saghat 13:18

Bolat Mýrsәlim. Álihan men Mústafa nemese eng songhy suretting qysqasha tarihy

Býgin әidik túlgha, әigili sayasy qayratker Mústafa Shoqaydyng tughan kýni. HH ghasyrdyng basyndaghy europalyq, jana zamannyng kózqarasy men ozyq oiymen susyndap, týrki halyqtarynyng bostandyghy men azattyghy jolyndaghy qaysar kýresker Mústafa Shoqay ómirining sonyna deyin maqsat-múratyna adal jәne sol jolgha qyzmet etuin bir sәtke de toqtatpaghan.

Alashtyng aituly da, ayaluy úlynyng tughan kýnine oray tómendegi Álihan Bókeyhan men Mústafa Shoqay turaly maqalany úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Internetten  kezdeysoq tauyp alghan osy bir óz zamanynyng sәnimen týsirilgen suretke anda-sanda ýnilgen sayyn qazaq dalasyndaghy Alash jәne Týrkistan atanghan qos úly sayasy aghystyng toghysqan shaghy elestey beredi. Búl qazaqtyng ayauly úldary Álihan Bokeyhan men Mústafa Shoqaydyng eng aqyrghy kezdesuining esteligi ispetti suret. Shamalauymyzsha, ekinshi qatarda týregep túrghan: sol jaqtan tórtinshi - Álihan,   ong jaqtan ekinshi - Mústafa. Biri Alash, biri Týrkistan avtonomiyasy atynan Ufa diyrektoriyasynyng aghzalyghyna kirgen. Suret 1918 jyldyng 8-23 qyrkýiegi aralyghynda týsirilse kerek.

***

Býgin әidik túlgha, әigili sayasy qayratker Mústafa Shoqaydyng tughan kýni. HH ghasyrdyng basyndaghy europalyq, jana zamannyng kózqarasy men ozyq oiymen susyndap, týrki halyqtarynyng bostandyghy men azattyghy jolyndaghy qaysar kýresker Mústafa Shoqay ómirining sonyna deyin maqsat-múratyna adal jәne sol jolgha qyzmet etuin bir sәtke de toqtatpaghan.

Alashtyng aituly da, ayaluy úlynyng tughan kýnine oray tómendegi Álihan Bókeyhan men Mústafa Shoqay turaly maqalany úsynyp otyrmyz.

«Abay-aqparat»

Internetten  kezdeysoq tauyp alghan osy bir óz zamanynyng sәnimen týsirilgen suretke anda-sanda ýnilgen sayyn qazaq dalasyndaghy Alash jәne Týrkistan atanghan qos úly sayasy aghystyng toghysqan shaghy elestey beredi. Búl qazaqtyng ayauly úldary Álihan Bokeyhan men Mústafa Shoqaydyng eng aqyrghy kezdesuining esteligi ispetti suret. Shamalauymyzsha, ekinshi qatarda týregep túrghan: sol jaqtan tórtinshi - Álihan,   ong jaqtan ekinshi - Mústafa. Biri Alash, biri Týrkistan avtonomiyasy atynan Ufa diyrektoriyasynyng aghzalyghyna kirgen. Suret 1918 jyldyng 8-23 qyrkýiegi aralyghynda týsirilse kerek.

***

Álihan men Mústafanyn, Alash pen Týrkistannyng qarym-qatynasy turaly sóz qozghalghanda, qazaqtyng mindetti týrde bireudi jengizumen ayaqtalatyn әngimesi aldydan jii shyghady. Kinodan, kitaptan, maqalalardan mysal keltirmey-aq qoyayyq: kóbine ne Álihandy, ne Mústafany jengizbey qoymaydy.

... Týrkiyalyq zertteushi Á.Qaranyng jazuynsha, Álihan men Mústafanyng dәl qay kýni, qanday jaghdayda kezdeskeni turaly naqty derek joq. Degenmen, alashtanushy ghalym M.Shoqaydyng búrynghy Duma deputaty, kәsiby sayasatker Álihanmen Peterburgke alghash kelgen 1910 jyldardan bastap tanys bolghanyn topshylaydy. Mysaly, G.Mirjaqypqyzynyng esteliginde student Mústafanyng Mirjaqyppen tanysqan kýngi әseri turaly ýzindi bar. Orynbordaghy Mirjaqyptyng ýiine ertip barghan Gýlәiim esimdi qyzgha M.Shoqay Dulatov turaly alghashqy әserin orysshalap aitypty: «Da, vidno, chto chelovek chrezvychanyo talantliyv, krasnorechiyv, mysli vyrajaet lakonichno, vneshnosti y manera derjati sebya privlekateliny, no ne liyshen slabostey, prisushee prostomu smertnomu». Mirjaqyp ertenine Mústafany Ahanmen tanystyrugha ertip barghan. Ataghy býkil qazaqqa jetken «Oyan, qazaqtyn» avtory turaly osylaysha batyl pikir bildiruge de jýrek kerek, sonday jýrekti azamattyng Resey sayasy elitasynda airyqsha yqpaldy Álihangha izdep baryp jolyghuy zandy dýniye. Biraq, Mirjaqyppen kezdesuindey anyq estelik joq.

Kóptegen derekterde Álihannyng әu bastan týrikshildik әngimelerge utopiyalyq túrghyda qaraytyndardy únatpaghany aitylady. 1912 jyly Osman memleketi men Bolgariya, Gresiya, Serbiya jәne Karadag arasynda Balqan soghysy búrq ete qalghanda, M.Shoqay siyaqty Peterburgtegi týrki-músylman studentteri Týrik elshisine elden kómek retinde aqsha jinap aparghan. Al, Álihan bolsa, Mústafa men onyng joldastaryna «ózderindi eshqanday saghymmen aldamandar» dep eskertu jasaydy. M.Shoqay «Álihan aitqan son, Reseyding qazaqty otarlau sayasatyna terenirek ýnildik» dep jazady keyinirek.

Mústafanyng naqty sayasatqa kirise bastaghan shaghy - 1916 jyl. Á.Bókeyhan Resey Dumasy Músylman fraksiyasyndaghy burogha ózinen basqa  Týrkistan jaghdayyn jaqsy biletin ekinshi adam alu kerek bolghanda, birden Mústafany osy júmysqa shaqyrady. Búghan Peterburgtegi oqyghan qazaqtar narazylyq bildirip, «Mústafadan ózge adam qúryp qalyp pa?» dep, «Qazaq» gazetine maqala jazghan. Biraq, redaksiya ol hatqa: «Taz taranghansha, toy tarqaydy» degen, az ghana kýndik Duma júmysy tarap ketpey túryp Mústafanyng osy iske kiriskenine nege quanbaymyz?» dep jauap qatqan. Ári Mústafany jalghyz Álihan shaqyrmaghanyn, ony Týrkistannyng kózi ashyq aqsaqaldary úigharghanyn jazady. Shyndyghynda, Dumadaghy azghantay ghana uaqyt - Álihan men Mústafanyng tize qosyp, azghantay ghana mýmkindikti últ ýshin paydalanugha júmsaghan kýnder edi.

Ekinshi Nikolay patsha taqtan bas tartqan kezde, Á.Bókeyhan Minsk týbinde maydannyng qara júmysyna shaqyrylghan qazaq jigitterine pana bolyp jýrgen-di. Birden elge qaytudy oilaghan ol, taghy da óz ornyna M.Shoqaydy qaldyrudy úigharady. Búl - Álihannyng Mústafagha degen erekshe yqylasyn, onyng bolashaghyna degen shyn senimin anghartsa kerek. Biraq, Mústafanyng jazuynsha, Peterburg pen Minsk arasyndaghy joldyng jabylyp qaluyna baylanysty ol Peterburgten shygha almaghan.

Aqpan tónkerisinen son, 19 jyl ótkende M.Shoqay: «1917 jyl bizding sayasy tughan jylymyz edi. Avtonomiya bizding qalt-qúlt basqan alghashqy últtyq sayasy qadamymyz bolatyn» dep eske alady. Sol tónkeristen son, Resey astanasy Peterburgte otyryp, azattyq tany atty dep sýiinshilep «Alash úlyna!» atty bas maqala jazghan da Álihan, Mústafa, Mirjaqyp bolatyn. Búdan son, әuelgi maqsat - últtyq avtonomiya jolyndaghy kýres ýshin Á.Bókeyhan Orynborgha, M.Shoqay Orynbor arqyly Týrkistan ólkesine qaytady.

Nege osy últtyq avtonomiya? Nege tәuelsizdik emes? Alashtanushy K.Iliyasova 1917-19 jyldardaghy bolystyq, uezdik, oblystyq, jalpyqazaqtyq 68 sezding (ghajap sayasy belsendilikke nazar audarynyz) barysy turaly kitabynda Orynbordaghy birinshi jalpyqazaq sezinde A.Baytúrsynúly men M.Dulatovtyng Resey federasiyasyna kirmeytin tәuelsiz últtyq avtonomiyany jaqtaghanyn, búl iydeyany Á.Bókeyhanovtyng qoldamaghanyn jazady. M.Shoqay da Týrkistandyqtardyng tәuelsizdik turaly oilaryn 1917 jyly qoldamaghanyn ashyq jazady. Endeshe, Álihan men Mústafa tәuelsizdik kýreskerleri degenimiz ne sóz? Á.Bókeyhannyng 1917 jyly jazghan: «Osy joly bolmasa da, kelesi joly qazaq óz aldyna tәuelsiz el bolar» degenin qalay týsinemiz? Álde ol 1991 jyldy menzegeni me? Joq. Álihan «osy joly» dep, Býkilreseylik qúryltaydy aityp otyr. Ol Qúryltay memleketting basqaru formasyn anyqtaugha tiyisti edi. Álihan sol qúryltayda Alash últtyq avtonomiyagha qol jetkizse, taghy bir reti kelgende, qazaqtyng tәuelsizdikke de iligip qalatynyn menzegen.

Al, Mústafa she? Ol nege Qoqan ýkimetining basyna kelgen son, Týrkistandy birden tәuelsiz el retinde jariyalamady? Óte qarapayym ghana súraqtardyng jauaptary tym kýrdeli. Biraq, Alashtyng da, Týrkistannyng da birden tәuelsizdikke úmtylmauynyng negizgi sebepterine sol Mústafa babamyzdyng 19 jyldan song jazghan estelikteri birshama jauap beretin syqyldy. Mústafanyng jazuynsha, Resey imperiyasy qúramyndaghy qazaq siyaqty últtardyng sayasy elitasy federasiya qúramyndaghy avtonomiyany jaqtaytyn orys demokrattaryna ýlken ýmitpen qaraghan. «Eger býkil orys revolusiyashyl demokrattaryna sýienu qate deytin bolsaq, múny jekelegen orys mektebinen shyqqan adamdardyng qatesi deu bos sandyraq, búl býkil orys imperalizmi shengelinen shyghyp, óz aldyna últtyq memleket qúrugha degen senimning tapshylyghynan tughan ortaq qate edi» deydi Mústafa. Yaghni, últ ziyalylary men halyq ishindegi «senim defisiyti» kóp nәrseni keri tartqan. Qysqa uaqyt bolsa da tәuelsiz el bolyp ómir sýrgen memleketterding tәjiriybesine qaray otyryp, «ekinshiden, - deydi M.Shoqay óz esteliginde, - ashyghyn aitqanda, әr ólke, әrbir shaghyn halyqtyng óz memleketin qúryp, ony orys imperializmi shengelinen óz kýshimen ghana qorghap qalady degen úghymnyng da jansaq ekenin úqtyq». Alashty da, Týrkistandy da tәuelsizdikke jibermegen basty faktor, bir jaghynan, osy edi.

Alty million qazaq qonystanghan jerding sheginde últtyq avtonomiya qúrudy kózdegen Á.Bókeyhan Týrkistan qúramyna kiretin halyqtarmen avtonomiya qúrugha ýzildi-kesildi qarsy boldy. Ol әsirese, diny fanatizm jaylaghan halyqtarmen memleket qúrudyng mýmkin emestigin aitqan. 1917 jyldyng 18-26 (qazirgi kýntizbemen) jeltoqsan aralyghynda ótken sezde Alash avtonomiyasynyng aumaghy belgilengende, M.Shoqaydyng Qoqan ýkimetining ókili retinde Alashty Týrkistanmen biriguge ýndegeni belgili. Alayda, úzaq pikirtalastardan son, Álihan men Mústafa birlesken ashyq hat jazyp, Týrkistandaghy qazaqtardyng Alash avtonomiyasy (әli jariyalanbaghan) qúramyna kiru mәselesin sheshu ýshin qúryltay shaqyrady.

Lenin biylikke kelgen son, Álihan da, Mústafa da bolishevikterge qarsy jalpy oppozisiyalyq lageride birlese júmys isteydi. 1918 jyldyng jazy men kýzinde Samara, Chelyabi, Ekaterinburg, Omby, Tom, Ufa, Orynbor qalalarynda bolishevikterge qarsy orys demokrattarymen birge qanshama kelissózder jýrgiziledi. Birde kadetter (búl partiyadan shyqqanyna qaramastan) arasynda asa yqpaldy Á.Bókeyhan eki avtonomiya mýddesin qorghap sóz sóilese, birde eserlermen jaqynyraq aralasatyn M.Shoqay týrli komissiyalarda Alash pen Týrkistan mýddesin bólmey qorghaydy.  Aqyrynda, Reseydi jana formatta qúrghysy kelgen «qúryltayshylar» 8-23 qyrkýiekte Ufa diyrektoriyasyn jasaqtaydy. Mine, sol diyrektoriya qúrylghan kýn Mústafa men Álihan ansaghan últtyq avtonomiyanyng eng songhy biyikterge kóterilgen kýni shyghar?! Mýmkin, osy kýnder avtonomiya ýmiti ýzile bastaghan alghashqy kýnder me eken? Álihan men Mústafanyng diyrektoriyanyng 24 mýshesimen birlesip týsken fotodaghy kónil-kýiin dәl andau, әriyne mýmkin emes. Bizding shamalauymyzsha, búdan song Álekeng men Mústafa eshqashan jolyqpaghangha úqsaydy.

Arada eki ay ótkende, Kolchak diktaturasy Sibir men qazaq dalasyn qangha bóktire bastady. Sol Kolchaktyng «qúryltayshylardy tútqyndau jәne jazalau» turaly jarlyghymen Mústafa bir tútqyndaludan endi qútyldym degende, 1918 jyldyng 1 jeltoqsan kýni Orynbor týbinde ataman Dutovtyng shengeline taghy týse jazdaydy.

Mústafa nege emigrasiyagha ketti, Álihan nege elde qala túryp, jariya sayasattan birtindep qol ýzdi? Taghy da óte qarapayym saualdar. Alayda, taghy da onyng jauabyna sheksiz dәlelder, aighaqtar, derekter keltiruge bolady. Mýmkin, ne bolishevikten, ne onyng qarsylasy Kolchaktan Týrkistangha qayyr bolmaytynyn sezgen son, Mústafa emigrasiyagha ketken shyghar? Mýmkin, Mústafa jas boldy... Mýmkin, ol emigrasiyany uaqytsha, taktikalyq qadam retinde eseptegen bolar... Al, Álihan she? Bolishevikten de, Kolchaktan da kónili qalghan kýni jariya sayasattan ketken desedi. Tipti, sol jyldary Ahandardyng ózimen «men sayasatpen ainalyspaymyn dep qolhat bergen adammyn» dep, sayasy ahual turaly pikirleskisi kelmegen. Mәskeude jatyp, baghyt-baghdar berip jatqan isine qarap, bir jaghynan, búl da andushylargha «kóz ýshin» aitylghan qadam ba deysin. 1918 jyly Álekenning anasy Begim hanym dýnie salghan dese, jәne bir derekter sol jyly Semeyde Álihannyng jary Elena (taghy bir estelikte E.Sevostiyanova 1922 jyly Orynborda qaytys bolghan,) kóz júmghanyn aitady. Búl da Álihannyng qabyrghasyna batqany sózsiz. Biraq, bir nәrse aiqyn: emigrasiya da, el ishindegi sayasy әreket te, sayasattyng mazmúny men biyik dengeyin emes, onyng tәsilin kórsetedi. Sondyqtan, Álihannyng әreketi dúrys pa, әlde Mústafanyng әreketi dúrys pa degen pikirtalastardyng týbine jetu mýmkin emes.

Álihan men Mústafanyng búdan songhy baylanysy Ámirening «últaraghynyng astyna» salynghan hattarmen jalghasqan bolatyn...

Álihan Bókeyhan 1866 jyly 5 nauryzda dýniyege kelgen. Al, Mústafa Shoqay 1890 jyly 25 jeltoqsanda tughan. Ekeuining arasy 25 jas - tolyq bir buyn. Álihannyng Mústafagha studenttik jyldardan sayasy ústaz boluynyng da, Mústafanyng Álihannan kәsiby sayasatkerlikting kóp qyryn ýirenuining de kóp syry osynda. Qazaqtyng betining qyzyly, últtyng ar-ojdany, óz zamandastary Shәkәrim, Baqytjan, Ahmetterge týrli mәselelerde jón silteytin, alty million alashtyng ghana emes, jalpy adamzattyng kisilikti kelbetin sýietin Álihannyng artynan ergen jastargha, әsirese, Mústafa, Súltanbek, Smaghúl siyaqty ózgelerden «bir bas joghary», memleketke ie bolarlyq arystargha yqylasy erekshe bolatyn.  Adamgershiligi de, parasat-payymy da joghary Mústafanyng 26 jasynda memlekettilik qúrylym - últtyq avtonomiya tóraghasy boluy, emigrasiyadaghy jyldary Alash turaly asa jyly lebizdi estelikter qaldyruy, shynshyl jazushygha ainaluy ghajap qúbylys. Týrkistannyng Resey qúramyndaghy avtonomiya bolyp jarytpasyn týsindirip, shetelderde Kenes odaghy qúramyndaghy jalpy týrki halyqtaryn tәuelsizdikke ýndeui Mústafanyng naghyz kýreskerligining aighaghy.

Álihan - «aldynghy tolqyn agha» edi, Mústafa - «keyingi tolqyn ini» edi. Qazaqtyng «1917 jyl - sayasy qayta tughan jyly» - tarihy jaghdayat - Álihannyng «sayasatkerlik ómirinin» songhy jyldaryna, Mústafanyng sayasatkerligining basqy jyldaryna dәl keldi. Biri - Alash, biri - Týrkistan dese de, qazaqtyng 200 jyldyq sayasy kegi orys imperializminde ekenin teng úqty. Sol 1917 jyly Álihan men Mústafa - ekeui birin-biri tolyqtyryp jýrdi. Sayasatkerlik bolmysy, dәrejesi túrghysynan Álihan men Mústafa bir-birimen bastas túlghalar edi. Ekeuining de týp maqsat-mýddesi - qazaq jerindegi qazaqtyng tәuelsiz memleketi bolatyn. Álihannyng sýiegi Mәskeudegi «Don» ziratynda qaldy, Mústafanyng beyiti Berlindegi músylman qorymynda.

«Abay-aqparat»

Curette ekinshi qatarda soldan ongha qaray tórtinshi adam - Álihan Bókeyhanov, besinshi - Mústafa Shoqay

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2364
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661