Júma, 21 Mausym 2024
Janalyqtar 4450 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2010 saghat 08:05

Eltay Bimahanbetúly. Qúran – Allanyng sózi

Asa qamqor, erekshe meyirimdi Allanyng atymen bastaymyn. Mening sóz etkeli otyrghanym - 1991 jyly shyqqan "Qúran Kәrimning qazaqsha maghyna jәne týsinigi" jayly. Qúran - Allanyng sózi. Al Alla - tabighat pen býkil jan-jan­uar jәne adamzatqa baylanysty tirshilikting iyesi. Olay bolsa, Allanyng sózinde min boluy mýmkin emes. Sondyqtan Allanyng sózin synau, odan min izdeu - ýlken aiyp әri keshirilmes kýnә. Ol jaghynan bir músylmanday habarym bar. Mening aitpaghym, osy Qúrannyng qazaq tiline audaryluy jóninde.

Maqsat - bireudi asyra maqtau nemese dattau emes, Allanyng sózin mýmkindiginshe nasihattau әri qasiyettep qúrmetteu. Osy niyetpen "Qúran Kәrimnin" qazaqshasyn bir emes, eki ret oqyp shyqtym. Sondaghy mening bayqaghanym: keybir sóilem­derding olaqtyghy, sózder­ding jú­tandyghy, orfogra­fiya­lyq jәne tynys belgi­leri­nen ketken qatelerden kóz sýri­nedi.

Asa qamqor, erekshe meyirimdi Allanyng atymen bastaymyn. Mening sóz etkeli otyrghanym - 1991 jyly shyqqan "Qúran Kәrimning qazaqsha maghyna jәne týsinigi" jayly. Qúran - Allanyng sózi. Al Alla - tabighat pen býkil jan-jan­uar jәne adamzatqa baylanysty tirshilikting iyesi. Olay bolsa, Allanyng sózinde min boluy mýmkin emes. Sondyqtan Allanyng sózin synau, odan min izdeu - ýlken aiyp әri keshirilmes kýnә. Ol jaghynan bir músylmanday habarym bar. Mening aitpaghym, osy Qúrannyng qazaq tiline audaryluy jóninde.

Maqsat - bireudi asyra maqtau nemese dattau emes, Allanyng sózin mýmkindiginshe nasihattau әri qasiyettep qúrmetteu. Osy niyetpen "Qúran Kәrimnin" qazaqshasyn bir emes, eki ret oqyp shyqtym. Sondaghy mening bayqaghanym: keybir sóilem­derding olaqtyghy, sózder­ding jú­tandyghy, orfogra­fiya­lyq jәne tynys belgi­leri­nen ketken qatelerden kóz sýri­nedi.

Jalpy, Qúrandy basqa tilge audaru onay sharua emes. Mine, osy túrghydan kelgende, audarmashy Halifa Altay da, óndeushi Dәlelhan Janaltay da, redaksiyalaushy Abdurrahim Altay da kóp qate jibergen. Sózimiz dәleldi bolu ýshin "Qúrannyn" basynan ayaghyna deyin taldap jatpay-aq, eki-ýsh sýrelerdegi qatelerdi kórsetudi ghana jón kórdim. "17-I sýresi" (13) "Kitapbyndy oqy" (Dúrysy - kitabyndy, E.B.), 283-bette. (23) "Ol ekeuine kishireyip mәrhamet (Dúrysy - marqabat, E.B.) qúshaghyn jaydy da: "Rabbym! Ol ekeui meni kishkentayda tәrbiyelegendey sen de olardy mәrhametine bóley kór!" (Dúrysy - gór, E.B.) Búl - 284-bette. Sonday-aq, 18-Kehf sýresinde (48) "Abyrym-ay! (Dúrysy - Yapyr-ay nemese yapyrym-ay, E.B.) Bizge nendey ókinim!" (Búl jerde ókinish boluy kerek. E.B.) degen sóilem bar. Jalpy, osy sóilemning mәnine týsinbedim. Taghy da 18-Kehf sýre­sinde: "Rasynda, osy Qúranda adam balasy ýshin әr nәrseni ashyq-ashyq bayan ettik. Al adam balasy kóp nәrselerde janjalshyl (54). Qashanda adam balasyna tura jetekshi kelse, olardy iman keltirulerine jәne Rabbylarynan jarylqanu tileulerine kedergi bolghan nәrse, búrynghylargha kelgen apattyn: ózderine keluin nemese azaptyng qarsy aldaryna keluin tosulary" delingen. 300-bette kezdesetin búl sóilemderden ne úghugha bolady?

Endi 2006 jyly "Qúran Kәrimdi arabshadan qazaqshagha audarghan jәne týsinikterding avtory - Qasiyetti Qúrandy zertteu-ghylymy ortalyghynyng diyrektory Alauddin Mansur osy "18-Kehf" sýresin 18-"Kahf sýresi" dep audarghan. Sóitip, osyndaghy 82-ayatty bylay audarghan: "Endi dual bolsa, osy qaladaghy eki jetim balaniki bolyp, onyng astynda olar ýshin bir qazyna bar edi. Olardyng atalary óte jaqsy kisi edi. Rabbyn, olar balighatqa jetip, Rabbynnyng rahmet-marhabatynan bol­ghan qazynalaryn shygharyp alularyn qalady. Men búl (isterding bireuin de) ózimshe istegenim joq. Mine, osy sen sabyrlyq etuge shydamyng jetpegen nәrseler­ding syry" (Qaranyz, 338-bette).

Qúr­met­ti oqyrman qauym, ózderiniz de bayqap otyr­ghan shygharsyzdar, bir ayattyng ózin eki audarmashynyng audar­ghany bir-birine tipti say kelmeydi jәne ekeuining aitpaq oilary da bólek.

QR Músylmandarynyng Diny basqarmasy osynyng bәrin nege rettep otyrmaydy? Meninshe, búl mekeme qasiyetti Qúran Kәrimdi arab tilin jetik bilmeytin kez kelgen adamdardyng audaruyna ýzildi-kesildi tyiym salyp, dindi bizneske ainaldyryp jýrgenderding jolyn mýlde kesui kerek. Óitkeni basqa jaqty bilmeymin, al bizding Týrkistanda Qúrannyng qazaqshasy 6 000 tengeden, orysshasy 5200 tengeden satyluda. Al bizding myna tirligimiz - qasiyetti Qúrangha jasalghan qiyanat. Allanyng sózi eshuaqytta satylmauy kerek. Din - mәngilik, al sayasat mezgil-mezgil ózgerip túrady. Sondyqtan Qúrannyng sózin san qúbyltyp, bedelin týsirip, ony bala-shaghany asyraudyng jolyna ainaldyryp, saudagha shygharu - ke­shiril­mes kýnә. Osyny úqqanymyz jón, aghayyn.

Eltay BIMAHANBETÚLY,

Qúrmet ordenining iyegeri,

Týrkistan qalasy,

Ontýstik Qazaqstan oblysy.

«Jas Alash» gazeti

 

0 pikir