Júma, 21 Mausym 2024
Janalyqtar 5679 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2010 saghat 07:56

Jadyra Júmakýlbay. Batyr Mәdy

Qazaqtyng últtyq muzyka tarihynda esimi altyn әrippen jazylghan túlghanyng biri - nebәri 14 jasynda Qyzyljardaghy Tayynsha jәrmenkesinde Birjan sal men Aqan serining aldynda әn salghan, Qarqaralydaghy Qoyandy jәrmenkesinde talay óner sanlaqtarymen tabysqan birtuar әnshi, sazger Mәdy Bәpiyúly. Halyq qazynasyna «Qarakesek», «Qarqaraly», «Ýshqara», «Shirkin-ay» syndy qaytalanbas inju-marjan әnderin qosqan Alashtyng arda tughan asylyna biyl - 130 jyl. Bir qyzyghy, osy kýnge deyin kóbimiz tek әnshi, sazger dep tanyp kelgen Mәdy Bәpiyúlynyng biz bilmeytin «segiz qyry, bir syry» bar bolsa kerek.

Mәdy aqyn, sazgerliginen bólek, er­jý­rek batyr bolypty. Jurnalist Ermek Baltashúly ózining Mәdy jayyndaghy zert­te­uinde onyng júldyzday aghyp shauyp ke­le jatqan at ýstinen sekirip týsip, qay­ta qarghyp minetindigi, sonyndaghy qu­ghyn­shylardy jerden tas alyp 30-40 qa­dam jerden tizeden úryp qúlatyp jýre be­re­tindigi, bes-alty jigitke jalghyz ózi des ber­meytindey erjýrek bolghany turaly әn­gimege bala kýninen qanyq bolghandyghyn jaz­ghan eken.

«Atynnan ainalayyn, Qarqaraly,

Senen búlt, menen qayghy tarqamady.

Sayynnan sayghaq qúrly saya tappay,

Men bir jan qughyn kórgen Arqadaghy»,

Qazaqtyng últtyq muzyka tarihynda esimi altyn әrippen jazylghan túlghanyng biri - nebәri 14 jasynda Qyzyljardaghy Tayynsha jәrmenkesinde Birjan sal men Aqan serining aldynda әn salghan, Qarqaralydaghy Qoyandy jәrmenkesinde talay óner sanlaqtarymen tabysqan birtuar әnshi, sazger Mәdy Bәpiyúly. Halyq qazynasyna «Qarakesek», «Qarqaraly», «Ýshqara», «Shirkin-ay» syndy qaytalanbas inju-marjan әnderin qosqan Alashtyng arda tughan asylyna biyl - 130 jyl. Bir qyzyghy, osy kýnge deyin kóbimiz tek әnshi, sazger dep tanyp kelgen Mәdy Bәpiyúlynyng biz bilmeytin «segiz qyry, bir syry» bar bolsa kerek.

Mәdy aqyn, sazgerliginen bólek, er­jý­rek batyr bolypty. Jurnalist Ermek Baltashúly ózining Mәdy jayyndaghy zert­te­uinde onyng júldyzday aghyp shauyp ke­le jatqan at ýstinen sekirip týsip, qay­ta qarghyp minetindigi, sonyndaghy qu­ghyn­shylardy jerden tas alyp 30-40 qa­dam jerden tizeden úryp qúlatyp jýre be­re­tindigi, bes-alty jigitke jalghyz ózi des ber­meytindey erjýrek bolghany turaly әn­gimege bala kýninen qanyq bolghandyghyn jaz­ghan eken.

«Atynnan ainalayyn, Qarqaraly,

Senen búlt, menen qayghy tarqamady.

Sayynnan sayghaq qúrly saya tappay,

Men bir jan qughyn kórgen Arqadaghy»,

- dep kindik qany tamghan Qarqaralygha múnyn shaqqan Mәdiyding batyr boluy, bir jaghynan, kishkentayynan taghdyr tau­qymetin kóp kórgendiginen bolsa ke­rek. Ákesi Bәpiymen birge tughan aghasy Qa­qa­bay­dan kórgen qorlyghy bir jaghynan, ekin­shi jaghynan, otarshyl ozbyrlardyng er­kindikti, shyndyqty jyrlaghan Mәdiydi qu­­dalap, jala jauyp, isti qyluy ony «qashqyn» atandyryp, abaqtygha qa­ma­dy. Ózining abaqtydaghy halin ol «te­sik­ten alaqanday til qatamyz» dep «Qar­qa­raly» әnine arqau etken.    

Ekinshi jaghynan, Mәdiyding shyqqan tegi de osal bolmaghan. Talay daudyng basyn ashyp, el-eldi bitistirgen danagóy abyz - qaz dauysty Qazybek biyding úrpaghy bolyp keledi. Aqyn «Ýshqara» atty óleninde «Arghy atam - әulie ótken er Qazybek» dey kele, «Atamyz odan keyin Alshynbaydy, Ke­menger, aqyl-oyly, tereng saydy» dep babalarynyng ataq-danqyn jyrgha qo­sa­dy.       

Býgingining «Qoyandy jәrmenkesi» - Mәdy bayqauy

Bir quanarlyghy, Mәdy atamyzdyng tu­ghan jeri - Qaraghandy óniri qazaqtyng mandayyna bitken jaryq júldyzyn úmyt­qan emes. Oblystyq mәdeniyet basqarmasy osy­dan bes jyl búryn Mәdy atyndaghy I respublikalyq әnshiler bayqauyn úiym­das­tyrsa, biyl 130 jyldyghyna oray ekin­shi sayysty ótkizip otyr.

Rymbala OMARBEKOVA, Qaraghandy oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy:

- Qaraghandyda dәstýrli әnge de­gen erekshe kózqaras, sýiispenshilik bar. Jýsipbek Elebekov atyndaghy bay­qau­lardy birneshe dýrkin Qayrekeng (Qay­rat Baybosynov - avtor), Bekbolat Ti­leu­hannyng qoldauymen jәne bizding ji­git­terding bastamasymen ótkizgen bo­latynbyz. Jenimpazdary býginde res­pu­blika sahnalarynda talanttaryn úsh­tap, әnderin halyqqa jetkizude. Tәt­timbet atyndaghy respublikalyq dom­byrashylar men qobyzshylar bayqauyn da ótkizip jýrgen jayymyz bar. Biyl Mәdy atyndaghy bayqaudy babamyzdyng 130 jyldyghyna arnap otyrmyz. Qystyng suyghyna qaramastan, elimizding әr aimaghynan 36 qatysushy kelip otyr.

II respublikalyq Mәdy Bәpiyúly atyn­daghy bayqaugha Qazaqstannyng Halyq әrtisi, Memlekettik syilyqtyng laureaty Qayrat Baybosynov, Qazaqstannyng en­bek si­nirgen qayratkerleri Qatimolla Ber­di­ghaliyev, Meyirhan Adambekov, Qa­zaq­stan­­nyng en­bek sinirgen әrtisteri Qapash Qú­­lysheva, Gha­lym Múhamediyn, Qazaqstan Jas­­tar oda­ghy syilyghynyng laureaty Jaq­sy­­keldi Kemalov jәne I respublikalyq Mә­­dy Bәpiyúly atyndaghy bayqaudyng bas jýl­degeri Serjan Músayyndar qazylyq etti.

Ýsh kýnge sozylghan bayqauda oza sha­uyp, halyqtyng qoshemetine bólengen je­­nim­pazdar: bas jýlde - Merey Kәrimov (As­tana); 1-oryn - Jasúlan Bazarbekov (Almaty); 2-oryn - Miras Baqtyghúlov (Oral), Birjan Esjanov (Astana); 3-oryn - Qayyrgeldi Omarbekov (Astana), Bal­dyrghan Tólegenova (Qarqaraly), Medet Osa­taev (Astana); diplomant ataghy Jaq­sykeldi Mayasarov (Almaty), Oljas Sú­raghanov (Qyzyljar) t.b. búiyrdy. J.Kәrmenov atyndaghy arnayy syilyqtar da óz iyelerin tapty.

Jansaya JARYLGhAP, kórermen, Qaraghandy túrghyny:

- Mәdiyding respublikalyq kon­kur­sy - bólek dýniye: elding yqy­lasy da zor, әnshiler de ýlken talghammen ke­ledi. Jana gala-konsertte óner kór­setip jatqan Serjan Músayyn, Er­lan Rysqalilar - I respublikalyq Mә­dy bayqauynda airyqsha qyrynan ta­ny­lyp, jenimpaz bolghandar, sodan beri qansha óskendigin kórsetti. Dәstýrli әn ónerindegi jastardyng ýlken legi «Qúr aighay әn be eken?» dep Abay ait­paqshy, aiqaygha salmay, keshegi Aq­seleu aghamyz aitqanday, «әnning ke­yip­ke­rine ainalyp» aityp ýirengen.

Erlan RYSQALI, әnshi, I respublikalyq Mәdy Bәpiyúly atyndaghy bayqaudyng laureaty:

- Student shaghymda da, keyin de elimizding әr ónirinde talay bay­qaugha qatystym. 2005 jyly Qara­ghandyda ótken I respublikalyq Mә­dy Bәpiyúly atyndaghy dodagha qa­tysushy retinde kelsem, búl joly «Shal­qar» radiosynyng atynan jur­na­list bolyp kelip otyrmyn. Sol bay­qau­lardyng barlyghyn salystyrsam, úiym­dastyrushylyq jaghynan Qa­ra­ghandy kósh ilgeri. Bayqaugha qa­ty­su­shy­largha qoyylatyn talaptardy oqu or­nyna bir-eki ay búryn jiberedi. Qa­t­ysushylardyng jatyn orny men ta­maghyn óz moyyndaryna alyp, jaqsy kýtedi. Key ónirde issapar qaghazymen, qújattardy rәsimdeude bir-birine siltep, әure-sarsangha týsip jýrip qa­latyn kezderimiz bolghan. Múnda ýmit­ker eshtenege bas qatyrmaydy, basty min­deti - tek әnin oidaghyday aitu ghana. Elimizding basqa ónirleri Qaraghandy әkimdigi men mәdeniyet basqarmasynan ýlgi alsa deymin.

Mәdiyding jana eki әni tabyldy

Búl bayqaudyng janalyghy - dәs­týr­li әn ónerining býgingi aqsaqaly, qa­zy­lar al­qa­synyng tóraghasy Qayrat Áu­ken­úly­nyng Mә­diyding eshkim estimegen әni - «Ýshqa­ra­nyn» bir núsqasy men shәkir­ti Qa­yyrgeldi Omarbekovting «Qosh, elim» әnderining tú­sauyn kesui boldy. Qayre­keng «Múqan Tó­lebaevtyng jeke múraghaty­nan tap­qan osy әnderdi aityp jýrgenime qa­ray, qa­ra­kesekter jinalyp maghan eskertkish qoya­tyn shyghar» degen qaljynymen qa­lyng kóp­shilikti qyran-topan kýlkige batyrdy.

Qayrat BAYBOSYNOV, Qazaqstannyng Halyq әrtisi:

- Ústazym Jýsipbek Elebekov bes-alty jas shamasynda aghasy Jaqypbek­ke erip, Qoyandy jәrmenkesine bargha­nyn­da Mәdiyding aldynda әn salghan eken. «Sonda riza bolghan Mәdy qal­tasynan bes tenge alyp berip, man­dayymnan sýiip, batasyn bergen» dep aitushy edi ústazym. Sol Mәdiyden bata alghan Jýsekenning shәkirti - men býgin aldarynyzgha agha bolyp, batamdy beruge kelip túrmyn. Qaraghandy óniri, Or­talyq Qazaqstan - әnning tuyn tikken jer. Mәdy bayqauy tek jarys emes, әnshilerding birimen-biri qauyshyp, әnning qyr-syryn toqyp, ýirenetin Qoyandy jәrmenkesi sekildi.

TÝIIN

Dәstýrli әn ónerine qadam basqan әnshiler kәsiby dengeyge jetu ýshin bәigege jii týsui kerek. Osy orayda halyqaralyq, respublikalyq dengeyde ótetin syndar sausaqpen sanarlyqtay ghana: Ámire, Mәdi, Mayra, Jýsipbek, Gharifolla atyndaghy әn bayqaulary, Abay-Shәkәrim oqulary, «Shabyt», «Shyrqa, dauysym». Tarihta bolghan-bolmaghany әli kýnge dýdәmal kýy keship, dau tudyryp, әnderi «halyqtiki» degen atpen shyrqalyp jýrgen Segiz seri men Niyaz seri babalarymyz turasyndaghy әngimelerding shekarasy әli jabyq. Al qazaq әnining atasy atanghan Birjan, Aqan, Ýkili Ybyray, Jayau Músalardyng atyndaghy bayqaular dәstýrli týrde әr dýldýlding óz tughan jerinde ótetin kýn bar ma eken? Ókinishke qaray, atalghan túlghalardyng atyndaghy bayqau údayy ótpey, tek mereytoy ayasynda ghana jarq etip ótip, jalp etip sónip jatyr. Ábilahat Espaev, Shәmshi Qaldayaqov aghalarymyzdyng әnderine arnalghan әn keshteri men bayqaular, «Jas qanat» jyl sayyn ótpese, kónilimiz kónshimeydi. Al qazaqtyng ózi de, kózi de bolghan dәstýrli әn men kýii múraghattar men «Altyn qor» ýshin ghana jaralghanday kýy keshude. Sal-serilerding ózderi kózden ketkenimen, múrasy kónilden óshpeui ýshin jan-jaqty qam jasamasaq bolmas!

«Alash ainasy» gazeti

 

 

 

0 pikir