Senbi, 28 Qantar 2023
Biylik 6018 0 pikir 10 Qantar, 2018 saghat 10:35

Qazaqstan Preziydenti N. Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna Joldauy (tolyq mәtin)

Býgin Aqordanyng resmy saytynda Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng halqyna arnalghan kezekti Joldauy jariyalandy. Joldau taqyryby «Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy damudyng jana mýmkindikteri» dep atalady.


Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy damudyng jana mýmkindikteri

Qúrmetti qazaqstandyqtar!

Býginde әlem Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya dәuirine, tehnologiyalyq, ekonomikalyq jәne әleumettik salalardaghy tereng jәne qarqyndy ózgerister kezenine qadam basyp keledi.

Jana tehnologiyalyq qalyp bizding qalay júmys isteytinimizdi, azamattyq qúqyqtarymyzdy qalay iske asyratynymyzdy, balalarymyzdy qalay tәrbiyeleytinimizdi týbegeyli ózgertude.

Biz jahandyq ózgerister men syn-qaterlerge dayyn bolu qajettigin eskerip, «Qazaqstan-2050» damu strategiyasyn qabyldadyq.

Aldymyzgha ozyq damyghan otyz elding qataryna kiru maqsatyn qoydyq.

100 naqty qadam – Últ jospary jýzege asyryluda. Onyng 60 qadamy qazirding ózinde oryndalyp qoydy. Qalghandary, negizinen, úzaq merzimge arnalghan jәne josparly týrde iske asyryluda.

Ótken jyly Qazaqstannyng Ýshinshi janghyruy bastau aldy.

Industriyalandyru baghdarlamasy tabysty iske asuda.

«Sifrlyq Qazaqstan» keshendi baghdarlamasy qabyldandy.

Qazaqstan Respublikasynyng 2025 jylgha deyingi damuynyng keshendi strategiyalyq jospary jasaldy.

Bizding úzaq merzimdi maqsattarymyz ózgerissiz qala beredi.

Qajetti baghdarlamalardyng barlyghy bar.

Búl Joldau jana әlemge, yaghny Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya әlemine beyimdelu men jetistikke jetu jolyn tabu ýshin ne isteu qajettigin aiqyndaydy.

Qúrmetti otandastar!

Biz әlem elderining senimi men qúrmetine bólenip, brendke ainalghan tәuelsiz Qazaqstandy qúrdyq.

2017 jyly bizding el BÚÚ Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýshesi boldy.

2018 jyldyng qantar aiynda oghan tóraghalyq etudemiz.

Biz dýniyejýzilik EKSPO mamandandyrylghan kórmesin ótkizu ýshin әlemdik qoghamdastyq tandap alghan TMD jәne Shyghys Europa elderi arasyndaghy birinshi memleket boldyq.

Qazaqstanda tabysty júmys istep kele jatqan naryqtyq ekonomika modeli qalyptasty.

2017 jyly elimiz әlemdik daghdarystyng qolaysyz saldaryn enserip, senimdi ósu jolyna qayta týsti.

Jyl qorytyndysy boyynsha ishki jalpy ónimning ósui 4 prosent bolyp, al ónerkәsiptik ónimning ósui 7 prosentten asty.

Búl orayda, ónerkәsipting jalpy kóleminde óndeushi sektordyng ýlesi 40 prosentten asyp týsti.

Qazaqstannyng qolayly damuy orta taptyng qalyptasuyna mýmkindik berdi.

Kedeyshilik 13 ese qysqaryp, júmyssyzdyq dengeyi 4,9 prosentke deyin tómendedi.

Elimizding әleumettik-ekonomikalyq tabystarynyng negizi – bizding basty qúndylyqtarymyz retinde qala beretin azamattyq beybitshilik, últaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisim.

Degenmen, Qazaqstannyng jetistikteri senimdi tirek sanalady, biraq ol ertengi tabystarymyzdyng kepili emes ekenin jaqsy sezinuimiz kerek.

«Kól-kósir múnaydyn» dәuiri ayaqtalyp keledi. Elimizge damudyng jana sapasy qajet.

Jahandyq trendter kórsetip otyrghanday, ol, birinshi kezekte, Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya elementterin keninen engizuge negizdelui tiyis.

Múnyng ózindik syn-qaterleri de, mýmkindikteri de bar.

Jana әlem kóshbasshylarynyng qataryna qosylu ýshin Qazaqstanda qajetti nәrsening bәri bar ekenine senimdimin.

Búl ýshin mynaday mindetterdi sheshuge júmyluymyz kerek.

BIRINShI. Industriyalandyru jana tehnologiyalardy engizuding kóshbasshysyna ainaluy tiyis.

Onyng nәtiyjeleri múnay baghasy kýrt tómendegen 2014-2015 jyldardaghy daghdarysta negizgi túraqtandyrushy faktorlardyng biri boldy.

Sol sebepti joghary enbek ónimdiligi bar qayta óndeu sektoryna degen baghdarymyz ózgergen joq.

Sonymen qatar industriyalandyru 4.0 jana tehnologiyalyq qalyptyng barlyq mýmkindikterin paydalana otyryp, meylinshe innovasiyalyq sipatqa ie bolugha tiyis.

Kәsiporyndarymyzdy janghyrtugha jәne sifrlandyrugha baghyttalghan, ónimning eksportqa shyghuyn kózdeytin jana qúraldardy әzirlep, synnan ótkizu qajet.

Búlar, birinshi kezekte, tehnologiyalardyng transfertin yntalandyrugha tiyis.

Elimizding birneshe ónerkәsiptik kәsipornyn sifrlandyru jónindegi pilottyq jobany iske asyryp, búl tәjiriybeni keninen taratu kerek.

Sifrlyq jәne basqa da innovasiyalyq sheshimderdi әzirleushilerding óz ekojýiesin damytuy asa manyzdy mәselege ainalyp keledi.

Ol bizdin Nazarbaev Uniyversiyteti, «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyghy, IT-startaptardyng halyqaralyq tehnoparki siyaqty innovasiyalyq ortalyqtardyng tónireginde qalyptasugha tiyis.

«Alatau» innovasiyalyq tehnologiyalar parkinin qyzmetin úiymdastyrudy týbegeyli qayta qarau qajet.

Naqty sektordyng jana tehnologiyalargha degen súranysty yntalandyruy jәne venchurlyq qarjylandyrudyng jeke naryghynyng qyzmeti innovasiyalyq ekojýie jetistikterining negizgi faktorlary bolyp sanalady.

Búl ýshin tiyisti zannama qajet.

Búdan bólek, IT jәne injiniringtik qyzmet kórsetudi damytu erekshe manyzgha ie bolyp otyr.

Ekonomikany sifrlandyru tabys әkelgenimen, júmys kýshining kóptep bosap qalu qaupin de tudyrady.

Bosaytyn júmys kýshin enbekpen qamtu ýshin kelisilgen sayasatty aldyn ala tiyanaqtau kerek.

Bilim beru jýiesin, kommunikasiya men standarttau salalaryn jana industriyalandyru talaptaryna beyimdeu qajet bolady.

2018 jyly «sifrlyq dәuir» ónerkәsibin qalyptastyrugha arnalghan industriyalandyrudyng ýshinshi besjyldyghyn әzirleuge kirisu kerek.

EKINShI. Resurstyq әleuetti odan әri damytu.

HHI ghasyrda әlemning tabighy resurstargha degen múqtajdyghy jalghasuda. Olar bolashaqta jahandyq ekonomikany jәne elimizding ekonomikasyn damytu barysynda erekshe manyzgha ie bolady.

Biraq shiykizat industriyalaryn úiymdastyru isin, tabighy resurstardy basqarugha qatysty ústanymdardy syny túrghydan qayta pysyqtau kerek.

Keshendi aqparattyq-tehnologiyalyq platformalardy belsendi týrde engizu qajet.

Kәsiporyndardyng energiya tiyimdiligi men energiya ýnemdeuge, sonday-aq energiya óndirushilerding óz júmystarynyng ekologiyalyq tazalyghy men tiyimdiligine qoyylatyn talaptardy arttyru kerek.

Astanada ótken EKSPO-2017 kórmesi balamaly, «taza» energiya salasyndaghy damudyng qanshalyqty qarqyndy ekenin kórsetti.

Býginde әlem boyynsha óndiriletin elektr energiyasynyng tórtten biri janartylatyn energiya kózderine tiyesili.

Boljam boyynsha, 2050 jylgha qaray búl kórsetkish 80 prosentke jetedi.

Biz 2030 jylgha qaray Qazaqstandaghy balamaly energiya ýlesin 30 prosentke jetkizu mindetin qoydyq.

Qazir bizde jalpy quattylyghy 336 MVt bolatyn janartylatyn energiya kózderining 55 nysany júmys isteydi. Solarda 2017 jyly 1,1 milliard kilovatt-saghat «jasyl» energiya óndirildi.

«Jasyl» tehnologiyalargha investisiya salu ýshin biznesti yntalandyru manyzdy.

Ónirlerding әkimderi shaghyn jәne orta biznes subektilerin keninen tartyp, túrmystyq qatty qaldyqtardy zaman talabyna say utilizasiyalau jәne qayta óndeu ýshin sharalar qabyldau kerek.

Osy jәne basqa da sharalar zannamagha, sonyng ishinde Ekologiyalyq kodekske ózgerister engizudi talap etedi.

ÝShINShI. «Aqyldy tehnologiyalar» – agroónerkәsip keshenin qarqyndy damytu mýmkindigi.

Agrarlyq sayasat enbek ónimdiligin týbegeyli arttyrugha jәne óndelgen ónimning eksportyn úlghaytugha baghyttaluy kerek.

Biz egin egip, dәndi daqyldardy ósirudi ýirendik.

Ony maqtan tútamyz. Alayda, qazir ol jetkiliksiz.

Shiykizatty qayta óndeudi qamtamasyz etip, әlemdik naryqtargha joghary sapaly dayyn ónimmen shyghuymyz qajet.

Búl mәseleni sheshuge barlyq agrarlyq keshenning týbegeyli bet búruy manyzdy.

Agrarlyq ghylymdy damytu mәselesi basty nazarda bolugha tiyis.

Ol eng aldymen jana tehnologiyalardy transfertteumen jәne olardy otandyq jaghdaygha beyimdeumen ainalysuy qajet.

Osyghan oray agrarlyq uniyversiytetterding rólin qayta qarau kerek.

Olar diplom berip qana qoymay, auyl sharuashylyghy kesheninde naqty júmys isteytin nemese ghylymmen ainalysatyn mamandardy dayyndaugha tiyis.

Búl joghary oqu oryndarynan oqu baghdarlamalaryn janartyp, agroónerkәsip keshenindegi ozyq bilim men ýzdik tәjiriybeni taratatyn ortalyqtargha ainalu talap etiledi.

Mysaly, egin egu men astyq jinaudyng ontayly uaqytyn boljamdaudyn, «aqyldy suarudyn», miyneraldy tynaytqysh sebudin, ziyankestermen jәne aramshóppen kýresuding intellektualdy jýieleri arqyly ónimdilikti birneshe ese arttyrugha bolady.

Jýrgizushisi joq tehnika adamy faktordy azaytyp, eginshilikting ózindik qúnyn aitarlyqtay tómendetuge mýmkindik beredi.

Jana tehnologiyalar men biznes-modeliderdi engizu, agroónerkәsip keshenining ghylymgha negizdeluin arttyru sharuashylyqtardy kooperasiyalau qajettigin kýsheytedi.

Auyl sharuashylyghy subektilerining kooperativ týrinde júmys isteuine jan-jaqty qoldau kórsetu kerek.

Memleket biznespen birlesip, otandyq ónimdi halyqaralyq naryqqa shygharudyng strategiyalyq jolyn tauyp, ilgeriletuge tiyis.

Auyl sharuashylyghyn qarqyndy damytu ónimning sapasy men ekologiyalyq tazalyghyn saqtay otyryp jýrgizilui qajet.

Búl býkil әlemge tanylatyn «Qazaqstanda jasalghan» tabighy azyq-týlik brendin qalyptastyryp, ilgeriletuge mýmkindik beredi.

Sonymen qatar jerdi barynsha tiyimdi iygeretinderdi yntalandyryp, al dúrys paydalana almaytyndargha shara qoldanu kerek.

Tiyimsiz subsidiyalardy auyl sharuashylyghy kesheni subektilerine arnalghan bank nesiyelerin arzandatugha qayta baghyttau qajet.

5 jyl ishinde agroónerkәsip keshenindegi enbek ónimdiligin jәne óndelgen auyl sharuashylyghy ónimining eksportyn, tiyisinshe, kem degende 2,5 esege arttyrudy tapsyramyn.

TÓRTINShI. Kólik-logistika infraqúrylymynyng tiyimdiligin arttyru.

Býginde Qazaqstan arqyly birneshe transkontiynentaldy koridor ótedi.

Búl turaly kóp aityldy.

Jalpy, Qazaqstan arqyly ótken jýk tranziyti 2017 jyly 17 prosentke ósip, 17 million tonnagha juyqtady.

Tranzitten týsetin jyl sayynghy tabysty 2020 jyly 5 milliard dollargha jetkizu mindeti túr.

Búl infraqúrylymgha júmsalghan memleket qarajatyn tez arada qaytarugha mýmkindik beredi.

Jýk qozghalysyn onlayn rejiminde baqylap, olardyng kedergisiz tasymaldanuy ýshin jәne kedendik operasiyalardy jenildetu maqsatymen blokcheyn siyaqty sifrlyq tehnologiyalardyng auqymdy týrde engiziluin qamtamasyz etu qajet.

Zamanauy sheshimder logistikanyng barlyq buynynyng ózara baylanysyn úiymdastyrugha mýmkindik beredi.

«Ýlken derekterdi» (Big data) paydalanu sapaly taldaudy qamtamasyz etuge, ósimning rezervin anyqtaugha jәne artyq shyghyndy azaytugha jaghday tughyzady.

Osy maqsattar ýshin Intellektualdy kólik jýiesin engizu qajet.

Búl jýie kólik aghynyn tiyimdi basqarugha jәne infraqúrylymdy odan әri damytu qajettigin anyqtaugha jol ashady.

Ishki ónirlik qatynastardy jaqsartu ýshin avtojoldardyng jergilikti jelisin jóndeu men qayta salugha arnalghan qarjy kólemin kóbeytu kerek.

Osyghan jyl sayyn bólinetin budjet qarajatynyng jalpy kólemin ortasha merzimdegi kezende 150 milliard tengege jetkizu qajet.

Búl júmysqa ónirlerdegi barlyq әkimdikterding belsendi qatysuyn qamtamasyz etu kerek.

BESINShI. Qúrylysqa jәne kommunaldyq sektorgha zamanauy tehnologiyalardy engizu.

Jýzege asyrylyp jatqan baghdarlamalar arqasynda Qazaqstanda paydalanugha berilgen túrghyn ýilerding kólemi jylyna 10 million sharshy metrden asty.

Túrghyn ýidi kópshilikke qoljetimdi etken túrghyn ýy jinaqtau jýiesi tiyimdi júmys isteude.

Baspanamen qamtu kórsetkishi songhy 10 jylda bir túrghyngha shaqqanda 30 prosentke ósip, býginde 21,6 sharshy metrdi qúrady.

Búl kórsetkishti 2030 jyly 30 sharshy metrge deyin jetkizu kerek.

Osy mindetti oryndau barysynda qúrylys saludyng jana әdisterin, zamanauy materialdardy, sonday-aq ghimarattardyng jobasy men qala qúrylysynyng josparyn jasaghanda mýlde basqa tәsilderdi qoldanu kerek.

Ghimarattardyng sapasyna, ekologiyalyq tazalyghyna jәne energiyalyq tiyimdiligine joghary talap qoiy qajet.

Salynatyn jәne salynghan ýiler men infraqúrylymdyq nysandardy intellektualdy basqaru jýielerimen jabdyqtau kerek.

Búl túrghyndargha qolayly jaghday jasap, elektr energiyasyn, jylu men sudy tútynudy qysqartyp, tabighy monopolisterdi tiyimdi júmysqa yntalandyrady.

Zannamagha, sonyng ishinde tabighy monopoliyalar salasyn retteytin zandargha tiyisti ózgerister engizu qajet.

Ákimder túrghyn ýi-kommunaldyq infraqúrylymyn jetildiru mәselesin memleket-jekemenshik seriktestigi negizinde belsendi sheshui kerek.

Auyldyq eldi mekenderdi sapaly auyzsumen qamtamasyz etu ýshin Ýkimet búl iske barlyq qarajat kózderinen jyl sayyn kem degende 100 milliard tenge qarastyruy qajet.

ALTYNShY. Qarjy sektoryn «qayta janghyrtu».

Banktik portfeliderdi «nashar» nesiyeden aryltu isin ayaqtau qajet.

Ol ýshin bank iyeleri shyghyndaryn moyynday otyryp, ekonomikalyq jauapkershilik alugha tiyis.

Aksionerlerding affilirlengen kompaniyalar men jeke adamdardyng paydasy ýshin bankterden qarjy shygharuy auyr qylmys bolyp sanalugha tiyis.

Últtyq Bank múnday isterge nemqúrayly qaramau kerek.

Áytpese, múnday memlekettik organnyng ne keregi bar?

Últtyq Bank tarapynan qarjy instituttarynyng qyzmetin qadaghalau qatan, uaqtyly әri nәtiyjeli bolugha tiyis.

Memleket qarapayym azamattardyng mýddelerin qorghaugha odan әri kepildik beredi.

Jeke túlghalardyng bankrottyghy turaly zang qabyldaudy tezdetu qajet.

Sonymen qatar 2016 jyldyng 1 qantaryna deyin halyqqa berilgen valutalyq ipotekalyq zaymdar jónindegi mәseleni Últtyq Bankke tolyghymen sheshudi tapsyramyn.

Sol kýnnen bastap atalghan valutalyq zaymdardy jeke túlghalargha beruge zang jýzinde tyiym salynghan bolatyn.

Últtyq Bank pen Ýkimet ekonomika salalaryndaghy naqty tiyimdilikti esepke alatyn stavkalarmen bizneske úzaq merzimdi nesiyelendirudi qamtamasyz etu mәselesin birlesip sheshuge tiyis.

Investisiyalyq ahualdyng odan әri jaqsaruy jәne qor naryghynyng damuy manyzdy bolyp sanalady.

Búl – júmysyn bastaghan «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyghynyng negizgi mindetterining biri.

Ol halyqaralyq ozyq tәjiriybeni paydalanyp, aghylshyn qúqyghy men zamanauy qarjy tehnologiyalaryn qoldanatyn ónirlik habqa ainalugha tiyis.

«Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory» últtyq kompaniyalarynyng aksiyalaryn IPO-gha tabysty týrde shygharu qor naryghyn damytugha septigin tiygizedi.

JETINShI. Adamy kapital – janghyru negizi.

Bilim beruding jana sapasy.

Barlyq jastaghy azamattardy qamtityn bilim beru isinde ózimizding ozyq jýiemizdi qúrudy jedeldetu qajet.

Bilim beru baghdarlamalarynyng negizgi basymdyghy ózgeristerge ýnemi beyim bolu jәne jana bilimdi mengeru qabiletin damytu bolugha tiyis.

2019 jyldyng 1 qyrkýiegine qaray mektepke deyingi bilim beru isinde balalardyng erte damuy ýshin óz betinshe oqu mashyghy men әleumettik daghdysyn damytatyn baghdarlamalardyng birynghay standarttaryn engizu qajet.

Orta bilim beru salasynda janartylghan mazmúngha kóshu bastaldy, ol 2021 jyly ayaqtalatyn bolady.

Búl – mýlde jana baghdarlamalar, oqulyqtar, standarttar jәne kadrlar.

Pedagogtardy oqytu jәne olardyng biliktiligin arttyru joldaryn qayta qarau kerek bolady.

Elimizding uniyversiytetterindegi pedagogikalyq kafedralar men fakulitetterdi damytu qajet.

Bilim beruding barlyq dengeyinde matematika jәne jaratylystanu ghylymdaryn oqytu sapasyn kýsheytu kerek.

Búl – jastardy jana tehnologiyalyq qalypqa dayyndaudyng manyzdy sharty.

Bilim beru mekemelerining arasyndaghy bәsekelestikti arttyryp, jeke kapitaldy tartu ýshin qala mektepterinde jan basyna qatysty qarjylandyru engiziletin bolady.

Bizdegi oqushylardyng jýktemesi TMD elderining ishinde eng joghary bolyp otyrghanyn jәne Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymy elderine qaraghanda orta eseppen ýshten bir eseden kóp ekenin eskerip, ony tómendetu kerek.

Barlyq ónirlerdegi Oqushylar saraylarynyng bazasynda kompiuterlerdi, laboratoriyalardy jәne 3D-printerlerdi qosa alghanda, barlyq qajetti infraqúrylymdary bar balalar tehnoparkteri men biznes-inkubatorlarynyng jelisin qúru kerek.

Búl jas úrpaqty ghylymiy-zertteu salasyna jәne óndiristik-tehnologiyalyq ortagha útymdy týrde kiristiruge kómektesedi.

Qazaqstandyqtardyng bolashaghy – qazaq, orys jәne aghylshyn tilderin erkin mengeruinde.

Orys tildi mektepter ýshin qazaq tilin oqytudyng jana әdistemesi әzirlenip, engizilude.

Eger biz qazaq tili ghúmyrly bolsyn desek, ony jónsiz terminologiyamen qiyndatpay, qazirgi zamangha layyqtauymyz qajet.

Alayda, songhy jyldary әlemde qalyptasqan 7 myng termin qazaq tiline audarylghan.

Múnday «janalyqtar» keyde kýlkindi keltiredi.

Mysaly, «ghalamtor» (Internet), «qoltyrauyn» (krokodiyl), «kýisandyq» (fortepiano) jәne taghy sol siyaqtylar tolyp jatyr.

Osynday audarmalardy negizdeu tәsilderin qayta qarastyryp, terminologiya túrghysynan qazaq tilin halyqaralyq dengeyge jaqyndatu kerek.

Latyn әlipbiyine kóshu búl mәseleni retteuge mýmkindik beredi.

2025 jylgha deyin bilim beruding barlyq dengeyinde latyn әlipbiyine kóshuding naqty kestesin jasau qajet.

Orys tilin bilu manyzdy bolyp qala beredi.

2016 jyldan beri janartylghan baghdarlama boyynsha orys tili qazaq mektepterinde 1-synyptan bastap oqytylyp keledi.

2019 jyldan 10-11-synyptardaghy jaratylystanu ghylymynyng jekelegen pәnderin oqytudy aghylshyn tiline kóshiru bastalatyn bolady.

Nәtiyjesinde, bizding barlyq týlekterimiz elimizde jәne jahandyq әlemde ómir sýrip, júmys isteui ýshin qajetti dengeyde ýsh tildi mengeretin bolady.

Sonda ghana naghyz azamattyq qogham qúrylady.

Kez kelgen etnikalyq toptyng ókili kez kelgen júmysty tanday alady, tipti Preziydent bolyp saylanugha da mýmkindigi bolady.

Qazaqstandyqtar birtútas últqa ainalady.

Oqytudyng mazmúndylyghy zamanauy tehnikalyq túrghydan qoldau kórsetu arqyly ýilesimdi týrde tolyqtyrylugha tiyis.

Sifrlyq bilim beru resurstaryn damytu, keng jolaqty Internetke qosu jәne mektepterimizdi viydeoqúrylghylarmen jabdyqtau júmystaryn jalghastyru qajet.

Júmys berushilerdi tartu arqyly jәne halyqaralyq talaptar men sifrlyq daghdylardy eskere otyryp, tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru baghdarlamalaryn janartu kerek.

«Barshagha tegin kәsiptik-tehnikalyq bilim beru» jobasyn jýzege asyrudy jalghastyru qajet.

Memleket jastargha alghashqy mamandyqty beredi.

Ýkimet búl mindetti oryndaugha tiyis.

Orta mektep pen kolledjder jәne joghary oqu oryndary ýzdik oqytushylarynyng viydeosabaqtary men viydeoleksiyalaryn Internette ornalastyru kerek.

Búl barlyq qazaqstandyqtargha, onyng ishinde shalghaydaghy eldi meken túrghyndaryna ozyq bilim men qúzyrettilikke qol jetkizuge jol ashady.

Joghary bilim beru isinde jasandy intellektpen jәne «ýlken derektermen» júmys isteu ýshin aqparattyq tehnologiyalar boyynsha bilim alghan týlekter sanyn kóbeytu kerek.

Osyghan oray metallurgiya, múnay-gaz himiyasy, agroónerkәsip kesheni, bio jәne IT-tehnologiyalarsalalaryn zertteu isinde basymdyq beretin joghary oqu orny ghylymyn damytu kerek.

Qoldanbaly ghylymiy-zertteulerdi aghylshyn tiline birtindep kóshirudi jýzege asyru talap etiledi.

Joghary oqu oryndary shetelderding jetekshi uniyversiytetterimen, ghylymy ortalyqtarymen, iri kәsiporyndarymen jәne transúlttyq korporasiyalarymen birlesken jobalardy belsendi týrde jýzege asyruy qajet.

Jeke sektordyng birlesken qarjylandyrugha atsalysuy barlyq qoldanbaly ghylymiy-zertteu әzirlemeleri ýshin mindetti talap bolugha tiyis.

Jas ghalymdarymyzgha ghylymy granttar ayasynda kvota bólip, olardy qoldaudyng jýieli sayasatyn jýrgizuimiz kerek.

Bilim beru salasyna ózining investisiyalyq jobalary men eksporttyq әleueti bar ekonomikanyng jeke salasy retinde qaraytyn kez keldi.

Joghary oqu oryndaryna bilim beru baghdarlamalaryn jasaugha kóbirek qúqyq berip, olardyng akademiyalyq erkindigin zannamalyq túrghydan bekitu kerek.

Oqytushylardyng qayta dayarlyqtan ótuine kýsh salyp, joghary oqu oryndaryna sheteldik menedjerlerdi tartyp, әlemdik uniyversiytetterding kampustaryn ashu qajet.

Últtyng әleuetin arttyru ýshin mәdeniyetimiz ben iydeologiyamyzdy odan әri damytuymyz kerek.

«Ruhany janghyrudyn» mәn-manyzy da naq osynda.

Ózining tarihyn, tilin, mәdeniyetin biletin, sonday-aq zamanyna layyq, shet tilderin mengergen, ozyq әri jahandyq kózqarasy bar qazaqstandyq bizding qoghamymyzdyng iydealyna ainalugha tiyis.

Ýzdik densaulyq saqtau isi jәne deni sau últ.

Halyqtyng ómir sýru úzaqtyghynyng ósuine jәne medisinalyq tehnologiyalardyng damuyna baylanysty medisinalyq qyzmet kórsetuge degen súranys kólemi arta týsetin bolady.

Qazirgi densaulyq saqtau isi qymbatqa týsetin stasionarlyq emge emes, negizinen aurudyng aldyn alugha baghyttalugha tiyis.

Salamatty ómir saltyn nasihattay otyryp, qoghamdyq densaulyqty basqaru isin kýsheytu kerek.

Jastardyng reproduktivti densaulyghyn qorghaugha jәne nyghaytugha erekshe nazar audaru kerek.

Tiyimdiligi az jәne memleket ýshin shyghyny kóp dispanserlik em qoldanudan negizgi sozylmaly aurulargha alystan diagnostika jasap, sonday-aq osy salany ambulatorlyq emdeu arqyly basqarugha kóshu qajet.

Búl tәjiriybe әlemde búrynnan bar.

Ony batyl әri belsendi týrde engizu kerek.

Onkologiyalyq aurularmen kýresu ýshin keshendi jospar qabyldap, ghylymy onkologiyalyq ortalyq qúru qajet.

Halyqaralyq ozyq tәjiriybe negizinde aurudy erte diagnostikalaudyng jәne qaterli isikti emdeuding joghary tiyimdiligi qamtamasyz etiluge tiyis.

Biz kardiologiya, bosandyru jәne ókpe auruymen kýresu kezinde atqarghan isterimiz siyaqty júmystardy da jýrgizuimiz kerek.

Densaulyq saqtau salasy halyqtyn, memleketting jәne júmys berushining ortaq jauapkershiligine negizdelgen Mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesine kezen-kezenimen kóshetin bolady.

Ony engizuding qajettiligi eshqanday kýmәn tughyzbaydy.

Alayda, Densaulyq saqtau ministrligi men Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi iske asyrmaghan dayyndyq júmystaryn tynghylyqty jýrgizu talap etiledi.

Memleketting mindetterin naqty belgiley otyryp, Tegin medisinalyq kómekting kepildik berilgen kólemining jana modelin әzirleu qajet.

Halyq memleket tarapynan kepildik berilmegen qyzmetterdi Mindetti әleumettik medisinalyq saqtandyru jýiesining qatysushysy retinde nemese erikti medisinalyq saqtandyru, sonday-aq birlese tóleu arqyly ala alady.

Aqparattyq jýielerdi biriktiru, mobilidik sifrlyq qosymshalardy qoldanu, elektrondyq densaulyq pasportyn engizu, «qaghaz qoldanbaytyn auruhanagha» kóshu arqyly medisinalyq kómekting qoljetimdiligi men tiyimdiligin arttyru qajet.

Medisinada aurulardy diagnostikalau men emdeuding tiyimdiligin aitarlyqtay arttyratyn genetikalyq taldau men jasandy intellekt tehnologiyalaryn engizuge kirisuimiz kerek.

Medisinalyq kadrlarmen qamtamasyz etu jәne olardy sapaly dayarlau manyzdy mәsele bolyp sanalady.

Býginde bizde Nazarbaev Uniyversiytetining biregey Medisina mektebi bar. Onda biriktirilgen uniyversiytet klinikasy júmys isteydi.

Búl tәjiriybe barlyq medisinalyq joghary oqu oryndaryna taratylugha tiyis.

Osy jәne basqa da sharalardy iske asyru ýshin «Halyq densaulyghy jәne densaulyq saqtau jýiesi turaly» kodeksting jana redaksiyasyn әzirleu qajet.

Sapaly júmyspen qamtu jәne әleumettik qamsyzdandyrudyng әdiletti jýiesi.

Enbek naryghynyn tiyimdiligin qamtamasyz etip, әrbir adamnyng óz әleuetin iske asyra aluy ýshin jaghday jasaudyng manyzy zor.

Barlyq negizgi mamandyq boyynsha  zamanauy standarttar әzirleu qajet.

Búl standarttarda júmys berushiler men biznesmender enbekkerlerding bilimi, qabileti men qúzyretining qanday boluy qajettigin naqty belgileydi.

Kәsiby standarttardyng talaptaryn eskerip, bilim beruding jana baghdarlamalaryn әzirleu qajet nemese qazirgi baghdarlamalardy janartu kerek.

Ózin-ózi júmyspen qamtyghandar men júmyssyzdar ekonomikalyq ósimning rezervi sanalady.

Men ózin-ózi júmyspen qamtyghandar mәselesin qarastyru jóninde birneshe ret talap qoyghanmyn.

Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi búl iske jauapsyzdyq tanytyp, atýsti qarap otyrdy.

Adamdardy nәtiyjeli júmysqa tartu ýshin kóbirek mýmkindik berip, olardyng jeke kәsibin bastauyna nemese jana mamandyq alyp, júmysqa ornalasuyna jaghday jasau kerek.

«Atameken» últtyq kәsipkerler palatasynyng biznesti ýiretu jónindegi júmystary qoldaugha túrarlyq.

Nәtiyjeli júmyspen qamtudy jәne jappay kәsipkerlikti damytu baghdarlamasy ayasynda onyng qúraldaryn nyghayta otyryp, halyqtyng osy sanattaryn keninen tartu qajet.

Ózin-ózi júmyspen qamtyghandardy tirkeu ýderisin meylinshe jenildetip, olargha memleket aldyndaghy mindetterin adal atqaru tiyimdi bolatynday jaghday tughyzu qajet.

Qazaqstandyqtardyng jana júmys ornyn salystyrmaly týrde tezirek iyelenuge, sonyng ishinde elimizding basqa da eldi mekenderinen júmys tabugha mýmkindigi bolugha tiyis.

Birynghay elektrondyq enbek birjasyn keng auqymda engizu qajet. Onda bos júmys oryndary men júmys izdeushiler turaly barlyq aqparat jinaqtalugha tiyis.

Azamattar ýilerinen shyqpay-aq kәsiby baghdarly test tapsyryp, oqu kurstary men memlekettik qoldau sharalary turaly bilip, ózin qyzyqtyratyn júmys taba alatyn bolady.

Enbek kitapshalaryn da elektrondyq formatqa kóshirgen jón.

Elektrondyq enbek birjasy turaly zandy 2018 jylghy 1 sәuirge deyin qabyldau qajet.

Áleumettik sayasat azamattardy tolyqqandy ekonomikalyq ómirge tartu arqyly jýzege asyrylatyn bolady.

Qazir zeynetaqy jýiesi tolyqtay enbek ótiline baylanystyrylghan.

Kim kóp júmys istese, sol kóp zeynetaqy alatyn bolady.

Osyghan oray, barsha qazaqstandyqtar ózderining atqaratyn júmystaryn zandastyrugha zor mәn berui kerek.

Áleumettik saqtandyru jýiesinde de enbek ótili men ótemaqy mólsheri arasyndaghy ózara baylanys kýsheytiletin bolady.

Biz 2018 jyldan bastap halyqtyng әleumettik túrghydan az qamtylghan tobyna atauly әleumettik kómek kórsetuding jana tәrtibine kóshtik.

Onyng shegi eng tómengi kýnkóris dengeyining 40 prosentinen 50 prosentine deyin kóterildi.

Enbekke qabiletti әleumettik túrghydan az qamtylghan azamattar ýshin beriletin qarjylay kómek olar júmyspen qamtu sharalaryna qatysqan jaghdayda ghana qoljetimdi bolady.

Enbekke qabiletsiz azamattargha memlekettik qoldau kórsetu sharalary kýsheytiledi.

Qymbatty qazaqstandyqtar!

Memleket ózining әleumettik mindettemelerining barlyghyn tolyqtay oryndaydy.

2016-2017 jyldary zeynetaqy men jәrdemaqy ýsh ret kóbeygenin eske salghym keledi.

Bazalyq zeynetaqy, jalpy alghanda, 29 prosentke, yntymaqty zeynetaqy 32 prosentke, bala tuugha baylanysty jәrdemaqy 37 prosentke, al mýgedekter men asyraushysynan aiyrylghandargha tólenetin jәrdemaqynyng әrqaysysy 43 prosentke ósti.

Densaulyq saqtau salasyndaghy qyzmetkerlerding jalaqysy 28 prosentke deyin, bilim beru salasy qyzmetkerlerining jalaqysy 29 prosentke deyin, әleumettik qorghau salasy qyzmetkerlerining jalaqysy 40 prosentke deyin, «B» korpusyndaghy memlekettik qyzmetshilerding jalaqysy 30 prosentke, stiypendiyalar 25 prosentke ósti.

Daghdarys zamany. Áytse de, әlemning sanauly ghana elderi әleumettik salagha júmsaytyn shyghyndaryn osylay arttyra aldy.

Respublikalyq budjetting әleumettik salagha bólingen shyghyny 2018 jyly 12 prosentke ósip, 4,1 trillion tengeden asty.

Áleumettik tólemderdi, sonyng ishinde zeynetaqyny ósiru 3 millionnan astam qazaqstandyqtyng tabystaryn kóbeytedi.

2018 jyldyng 1 qantarynan bastap yntymaqty zeynetaqy 8 prosentke artty.

Mýgedekterge, asyraushysynan aiyrylghan jәne mýgedek balalar tәrbiyelep otyrghan otbasylaryna arnalghan jәrdemaqylar 16 prosentke deyin ósti.

2018 jyldyng 1 shildesinen bastap bazalyq zeynetaqy enbek ótiline baylanysty ortasha alghanda 1,8 ese kóbeyetin bolady.

Búdan bólek, 2018 jyldyng 1 shildesinen bastap kәmeletke tolghan, bala kezinen birinshi toptaghy mýgedekterdi baghyp otyrghan ata-analar ýshin qosymsha memlekettik jәrdemaqyny engizudi tapsyramyn.

Bir eng tómengi kýnkóris dengeyinen kem emes múnday jәrdemaqyny shamamen 14 myng otbasy ay sayyn alady.

2018 jyly osy maqsatqa 3 milliard tengege deyin qarjy qajet bolady.

Múghalim mәrtebesin arttyru maqsatymen bilim beruding janartylghan mazmúnyna kóshken ústazdardyng lauazymdyq jalaqysyn 2018 jyldyng 1 qantarynan bastap 30 prosentke kóbeytudi tapsyramyn.

Janartylghan mazmún degenimiz – halyqaralyq standarttargha say keletin jәne Nazarbaev ziyatkerlik mektepterinde beyimdeluden ótken zamanauy oqu baghdarlamalary.

Búlar bizding balalarymyzgha qajetti funksionaldyq sauattylyq pen syny túrghydan oilau qabiletin darytady.

Sonymen qatar 2018 jyly kategoriyalar arasyndaghy alshaqtyqty arttyryp, múghalimder ýshin biliktilik dengeyin eskeretin kategoriyalardyng jana kestesin engizudi tapsyramyn.

Kategoriyalardy býkil әlemde qoldanylyp jýrgen últtyq biliktilik test arqyly beru kerek.

Búl pedagogtardy ózderin údayy jetildiruge yntalandyratyn bolady.

Nәtiyjesinde, múghalimderding jalaqysy biliktiligining rastaluyna baylanysty tútastay alghanda 30 prosentten 50 prosentke deyin ósedi.

Búl ýshin biyl qosymsha 67 milliard tenge bólu qajet.

SEGIZINShI. Tiyimdi memlekettik basqaru.

Memlekettik әkimshilendiru kezinde kәsipkerler men túrghyndardyng shyghyndaryn qysqartugha baylanysty júmystardy jalghastyru qajet.

Osyghan oray biznesti retteuge qatysudy әri qaray azaytugha baghyttalghan zang qabyldaudy jyldamdatu kerek.

«Bir tereze» qaghidaty boyynsha bizneske memlekettik qoldau kórsetu ýderisterin sifrlandyrudy qamtamasyz etu qajet.

Memlekettik organdardyng aqparattyq jýielerining integrasiyasy «bir ótinish» qaghidaty boyynsha jekelegen memlekettik qyzmet kórsetuden keshendi qyzmet kórsetuge kóshuge mýmkindik beredi.

Sonymen qatar tabighy monopoliya subektileri kórsetetin qyzmetterining sapasyn arttyru jónindegi júmysty jalghastyru kerek.

Olar ýshin jәne energiya óndirushiler ýshin investisiyalyq baghdarlamalaryn eskerip, negizdelgen tarifterdi belgileu manyzdy.

Biznes-klimatty jaqsartu ýshin batyl is-qimyl talap etiledi, әsirese ónirlik dengeyde.

Ýkimet biznesti kólenkeden shygharyp, ony qoldaugha baghyttalghan jýieli sharalardyng jana paketin dayyndaugha tiyis.

Memlekettik organdargha baghynyshty úiymdardyng sanyn qysqartu esebinen jekeshelendiru josparyn keneyte otyryp, ony iske asyrudy jedeldetu qajet.

Ákimshilik shyghyndardy azaytu ýshin  vedomstvogha baghynyshty naqty qajetti úiymdardy mýmkindiginshe biriktiru kerek.

Bosaghan qarajatty memlekettik qyzmetshilerding faktorlyq-baldyq shkalagha negizdelgen jana enbekaqy jýiesin engizuge baghyttau qajet.

Búl ortalyqtaghy jәne ónirlerdegi memlekettik qyzmetshiler jalaqysynyng disproporsiyasyn qysqartady, sonday-aq júmystyng sipaty men tiyimdiligi eskeriletin bolady.

Ýkimetke Memlekettik qyzmet isteri agenttigimen birlesip, 2018 jyly ortalyq jәne jergilikti memlekettik organdarda osy jýieni engizuding pilottyq jobalaryn iske asyrudy tapsyramyn.

Ónirlerdegi memlekettik qyzmetting tiyimdilik әleuetin olardyng ekonomikalyq derbestigi men jauapkershiligin arttyru arqyly meylinshe tolyq ashu kerek.

Jalpy alghanda, ónirlik sayasat ónirlerding shyghyndaryn tenestiruden jeke tabystarynyng ósimin yntalandyrugha baghyttalugha tiyis.

Atap aitqanda, býginde әlemdegi әrbir onynshy júmys ornyn ashyp otyrghan syrttan kelushiler turizmi men ishki turizm kez kelgen ónir ýshin perspektivalyq tabys kózderining biri bolyp sanalady.

Ýkimet viza mәselelerin jenildetudi, infraqúrylymdy damytudy jәne turizm salasyndaghy kedergilerdi alyp tastaudy qamtityn keshendi sharalar qabyldauy kerek.

Fiskalidy ortalyqsyzdandyru ayasynda shaghyn jәne orta biznesten týsetin korporativti tabys salyghyn ónirlik budjetterge beru mәselesin sheshu kerek.

2018 jyldyng 1 qantarynan bastap 2 mynnan astam adam túratyn audandyq manyzy bar qalalar, auyldar men auyldyq okrugterde jergilikti ózin-ózi basqarudyng derbes budjeti men kommunaldyq menshigin engizu zang jýzinde belgilengen.

2020 jyldan bastap búl normalar barlyq eldi mekenderde kýshine enedi.

Salyqtyq jәne salyqtan tys basqa da týsimderding 7 týri, sonday-aq shyghyndardyng 19 baghyty auyl budjetine berildi.

Búl jergilikti manyzy bar mәselelerdi sheshu ýshin halyqty tartugha mýmkindik beredi.

Sonymen qatar memlekettik organdar naqty uaqyt jәne jedel jauap beru rejiminde azamattardyng eskertpeleri men úsynystaryn esepke alu ýshin zamanauy sifrlyq tehnologiyalardy qoldanugha tiyis.

Memleket pen kompaniyalar jana tehnologiyalardy engize otyryp, óz aqparattyq jýieleri men qúrylghylarynyng berik qorghaluyn qamtamasyz etui kerek.

Býginde kiyberqauipsizdik úghymy tek aqparatty ghana emes, sonymen qatar óndiristik jәne infraqúrylymdyq nysandardy basqaru tetigin qorghau degendi de bildiredi.

Osy jәne ózge de sharalar Qazaqstannyng Últtyq qauipsizdik strategiyasynda kórinis tabugha tiyis.

TOGhYZYNShY. Jemqorlyqpen kýres jәne zannyng ýstemdigi.

Jemqorlyqtyng aldyn alugha baghyttalghan kýres jalghasa beredi.

Kóp júmys istelip jatyr.

Songhy 3 jylda ghana joghary lauazymdy sheneunikter men memlekettik kompaniyalardyng basshylaryn qosa alghanda, jemqorlyq ýshin 2,5 mynnan astam adam sottaldy.

Osy uaqyt ishinde olardyng 17 milliard tenge kóleminde keltirgen zalaly óteldi.

Memlekettik organdardaghy prosesterdi, sonyng ishinde olardyng halyqpen jәne biznespen qarym-qatynasyn sifrlandyru manyzdy bolyp sanalady.

Atap aitqanda, azamattar óz ótinishterining qalay qarastyrylyp jatqanyn kórip, der kezinde sapaly jauap alugha tiyis.

Sot jәne qúqyq qorghau jýielerin institusionaldy túrghydan ózgertu jýzege asyryluda.

Zannamagha qylmystyq prosestegi azamattardyng qúqyqtaryn qorghau isin kýsheytudi, onyng әsire qatandyghyn bәsendetudi kózdeytin normalar engizildi.

Advokattardyng qúqyqtary men sotqa deyingi satydaghy sot baqylauynyng ayasy keneydi.

Qúqyq qorghau organdarynyng ókilettigi men jauapkershilik shegi aiqyndaldy.

Azamattardyng konstitusiyalyq qúqyqtaryna kepildikti nyghaytu, qúqyq ýstemdigin qamtamasyz etu, qúqyq qorghau qyzmetin izgilendiru júmystaryn jalghastyru qajet.

Qoghamdyq tәrtipti saqtau jәne qauipsizdikti qamtamasyz etu salasynda kóshelerde jәne adam kóp jinalatyn qoghamdyq oryndarda beynebaqylau jýrgizetin, azamattardy anyqtaytyn jәne jol qozghalysyn qadaghalaytyn intellektualdy jýielerdi belsendi týrde engizu kerek.

ONYNShY. «Aqyldy qalalar» «aqyldy últ» ýshin.

2018 jyl – elordamyz Astananyng 20 jyldyghyn atap ótetin mereytoyly jyl.

Bas qalamyzdyng qalyptasuy jәne Euraziyanyng manyzdy damu ortalyqtarynyng qataryna qosyluy – barshamyzdyng ortaq maqtanyshymyz.

Zamanauy tehnologiyalar jyldam ósip kele jatqan megapolisting problemalaryn tiyimdi sheshuge jol ashady.

«Smart Siti» tújyrymdamasy men qalagha qonys audaratyn adamdardyng qúzyretterin damytu negizinde qalalyq ortany basqarudy keshendi týrde engizu qajet.

Álemde investorlar ýshin qalalar bәsekege týsedi degen týsinik qalyptasty.

Olar eldi emes, jayly ómir sýrip, júmys isteytin qalany tandaydy.

Sondyqtan, Astananyng tәjiriybesi negizinde «Smart Siti» «etalondy» standartyn qalyptastyryp, Qazaqstan qalalary arasynda ozyq praktikany taratudy jәne tәjiriybe almasu isin bastau kerek.

«Aqyldy qalalar» ónirlik damudyn, innovasiyany taratudyng jәne elimizding barlyq aumaghynda túrmys sapasyn arttyrudyng lokomotivterine ainalady.

Mine, aldymyzda túrghan 10 mindet osy. Búlar – týsinikti әri aiqyn.

Qymbatty qazaqstandyqtar!

Biz sayasy túraqtylyq pen qoghamdyq kelisimning arqasynda ekonomikamyzdy, sayasatymyzdy jәne sanamyzdy janghyrtugha kiristik.

Tehnologiyalyq jәne infraqúrylymdyq túrghydan damudyng jana kezenine tyng serpin berildi.

Konstitusiyalyq reforma biylik tarmaqtary arasyndaghy balansty  naqtylay týsti.

Biz últtyq sanany janartu ýderisin bastadyq.

Búl bazalyq ýsh baghyt Qazaqstan janghyruynyng jýieli ýsh túghyry bolyp sanalady.

Biz jana zamangha say bolu ýshin Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya jaghdayyndaghy tarihy órleu bastauynda túrghan birtútas últ boluymyz kerek.

Núrsúltan Nazarbaev

Qazaqstan Preziydenti

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3107
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2082
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1898