Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Jyl qorytyndysy 4347 5 pikir 30 Jeltoqsan, 2017 saghat 23:20

Internet-konferensiya: Ámirjan Qosanov (jalghasy)

Resmy kýntizbe boyynsha búl jyl da ayaqtalugha az qaldy. 2017 jylda qazaq qoghamynda auyz toltyryp aitarlyqtay oqighalar kóp boldy.  Halyqaralyq dәrejede atqarylghan is-sharalardan bólek, әlemdik mediyada Qazaqstan men qazaq qoghamyndaghy eleng etkizer oqighalar trendtik taqyryptar qatyrynda túrdy. Aqordanyng ainalasyndaghy aq jaghalylar jyldy qorytyndylady.

Degenmen, qazaq qoghamynyng ótip bara jatqan jylgha qatysty óz oiy, pikiri bar. Sonymen,  ótip bara jatqan jyldyng basty oqighalaryna qatysty qoghamnyng pikiri qanday?

Osy jәne ózge de saualdargha internet-konferensiyamyzdyng qonaghy, "Abai.kz" aqparattyq portalynyng túraqty spiykeri, sayasatker Ámirjan Qosanov myrza jyldy qorytyndylay otyryp, jauap berudi bastap ketken bolatyn.

Býgin internet-konferensiyamyzdyng jalghasyn jariyaladyq. Internet-konferensiyagha saual joldau ayaqtaldy. Endi tek spiyker Ámirjan myrzanyng bergen jauaptaryna qatysty óz oi-pikirlerinizdi bildirulerinizge bolady.


Maqsút 2017-12-21 14:07:07

Ábeke, eger siz osy betalysynyzdan qaytyp, biylikting sózin sóilep, halyqqa qarsy jaqqa shyqsanyz - qanday dәrejege kóteriler edim dep oilaysyz? Onday mýmkindik boldy ma?

-Osy uaqyt ishinde әrtýrli kýshter әr kezde biylikke shaqyrghan kezderi boldy. Onyng qaysybirin aita beresin?

Halyqqa qarsy sóilep, kariera jasau degenning ózi qylmys pen qiyanat emes pe?!  Men biylikke baru ýshin býgingi biylik ózgeru kerek shyghar!

Meninshe, bizde «adam ómirinde bir nәrsege qol jetkizui ýshin mindetti týrde ne ministr ne әkim boluy kerek» degen mansapshyl oy bar. Tipti balagha bata bergende de osy tilekti aityp jatady emes pe?! Dýniyening bar qyzyghy men mýmkindigi tek sheneuniktik shekpende emes qoy! Kerisinshe, balagha bata bergende: «Últynnyn, halqynnyng adal úly bol, qay mamandyq tandasang da, sonyng geniyi bol!» dep tilek aituymyz kerek!

Daulet 2017-12-21 16:41:37

Marqúm Temirtastyng "Ordaly jylan" kitabyn qalay baghalaysyz?

-Shynymdy aitsam, oqymappyn. Keshirersiz.

Serik 2017-12-21 16:51:32

Surak: siz aralasip jurgen opposisyalik partyalar nege ulittik maselelerdi koteruden kashadi? Baskasha aytkanda, ultshildiktan nege kashadi?

-Men aralasyp jýrgen oppozisiyalyq partiyalar búryn bar edi. Qazir joq. Jalpy alghanda, kezinde «oppozisiyalyq partiyalar últshyl emes» degen sóz bolghany ras. Biraq, 2006 jyly JSDP sezin ótkizgende biz «Qazaq últyn janghyrtu» degen arnayy baghdarlama qabyldaghanbyz. Ony jazugha ózim tikeley atsalysqanmyn.

Qazir bolsa, jaghday tipti basqasha: últtyq renessans iydeyasy qoghamdy ghana emes, biylik basyndaghylaryn da oilantyp jatqan siyaqty. Ol da ong tendensiya.

Mark 2017-12-21 18:25:05

Qazaq oyandy. Biraq «men qazaqpyn» deytin, eldi beybit týrde biriktiretin, әdildikke shaqyratyn túlgha qayda? Álde olar túlgha retinde kózge týsuge qorqama? Óz ómirlerine qauiptene me, Ámirjan myrza?

-Basqalarda qauip jaghy da bar shyghar. Mende onday qauip joq. Mendegi qauip mynaday: erteng biylikke qarsy bir resmy úiym qúrsan, onyng mýshelerin biylik qughyn-sýrginge salady. Olardy qorghaugha úiymdyq әri qarjylyq jaghynan myqty dayyndyq kerek. Syngha ózing shydarsyn, biraq sening seriktesterindi qinap jatsa she? Ol ýshin óte-móte úiymdasqan, barlyq jaghynan qauqarly úiym kerek!

Últtyq-demokratiyalyq qozghalys qúrayyq dep talay qaltalygha aittym. Qorqady. Shetelde osynday, biylikke tәuelsiz bastama qolgha alghanda, kraudfanding degen mehanizmdi qoldanady. Yaghny әleumettik jeli arqyly ýndeu tastap, bir shotqa azamattardan qarjy jinaydy. Sóitip, barlyq úiymdastyrushylyq sharalardy qolgha alady. Bәlkim, bizge de endi sonday tәsildi qoldanu kerek shyghar. Biraq oghan qara nan men qara sugha qarap otyrghan kópshilikting jaghdayy sәikes emes qoy. Sol jaghy taghy bar. Al naqty bir oligarhtan qarjy týsse, sonyng sózin sóilep ketu qaupi bar.

Biraq bir nәrse anyq: qoghamda hylyqtyng oiyn jetkize alatyn, qazirgi biylikke layyqty balama bola alatyn qoghamdyq-sayasy kýshke súranys bar. Qazir sonday bir úiym qúru turaly seriktestermen birge oilanyp jýrmiz.

Tóken 2017-12-21 20:51:53

Bayqauymsha, sizding ústanymynyz BAQ betinde biylikting kemshin tústaryn aityp, syny maqalar jazu. Biraq, biylik kimning auzynan shyqsa da, syngha, pildi aghash oqpen atqanday selt etpeydi.Oyynyzda «sanaly ghúmyrym, jel diyirmenmen aiqasqan Don Kihottay bekerge ótip barady» degen qynjylu joq pa?

-Sonda sanaly ghúmyr tek qana mansap pen baylyq turaly armangha tirelu kerek pe?

Adamda prinsipter degen bolady. Men jastayymnan әdiletsizdikke qarsymyn. Sony aitamyn dep biylikke de jaghyp jýrgen joqpyn. Sol ústanymnan airylmaymyn. Qalghanynyng bәri – dalbasa!

Eng bastysy – mitingterde aityp, gazetterde jazyp jýrgen sózderimdi kópshilik qoldaydy. Sol – mening eng basty qazynam!

Qasqyrbay 2017-12-21 23:45:35

Ámirjan myrza, biylik auysqan jaghdayda, 30 jyl boyy biylikte bolghandardyng dýnie mýlkine audiyt, tekseris jýrgizilip, halyqtyng baylyghyn jekemenshigi retinde paydalanghandardan el qazynasyna úrlanghan aqsha, kólik, villalar men samoletter, yahtalar, bankter, ghimarattar, taghy basqa qarajattardy qaytaryp alu mýmkin be, Siz qalay oilaysyz, ol kez qashan tuady jәne shamamen ol qansha qarajat boluy mýmkin?

-Áriyne, ekonomika men sayasatta «kapitaldyng әuelgi qorlanuy» degen ekiúday úghym bar. Kóbinese ol zansyz týrde jýzege asady.

Sondyqtan da jana biylik kelgen tústa qazirgi oligarhtar óz baylyghyn qalay jasady, zang búzushylyq boldy ma, bolmady ma – sol jaghyn anyqtaytyn tәuelsiz sot jýiesi boluy tiyis.

Eger de ol baylyq ashyq ta bәsekeles naryq zandary boyynsha qúralsa, nesi aiyp? Al adam jemqorlyq pen basqa qylmystyq әreket arqyly bayysa, ol, sózsiz, óz jazasyn aluy tiyis!

Myrza 2017-12-22 00:00:47

Ámirjan myrza, bizding el bireulerding jekemenshik memleketi me, qalay oilaysyz? Sebebi, «biylikte mening óz pikirim joq» dep halyqty shoshytyp, týrli oigha salyp jýrgender bar. Sonda qazaq memleketi keybireulerding oiynshyghy ma?

Bizding biylik basynda jýrgendering ishinde ne eki sózding basyn qúray almaytyndar, ne qolynan is kelmeytinder, «aghasy ne kókesinin» ne paranyng arqasynda kariera jasap kele jatqandar barshylyq. Sondyqtan biylikting óz ishinde órkeniyetti bәsekelik orta qalyptastyru kerek. Yaghny neghúrlym qabiletti әri enbekqor kadrlar ósuine mýmkindik jasau kerek. Atyshuly «komandalyq» prinsipti joi qajet! Ol prinsip - naghyz traybalizm men jýzshildikting aiqyn kórinisi, sybaylas jemqorlyqty qalyptastyratyn naqty mehanizm!

Qalyptasqan jaghdaydy ózgertuding bir qúraly - jergilikti әkimderdi halyq bop saylau. Deputattar da solay saylanuy tiyis. Sonda olar halyqpen sanasa bastaydy.

Janaózen 2017-12-22 00:09:16

Janaózende óz halqyn jazyqsyz óltirgender, olargha búiryq bergender qashan týrmege otyrady, Ámirjan myrza? Maks pen Talghatty bostandyqqa shygharu mýmkin be? Ol ýshin ne isteu kerek, shetelden kómek súrau kerek pe? Olar bizding elding jaghdayyn bilmeytin shyghar...

-Janaózen tragediyasy әli de óz baghasyn alghan joq. Meninshe, biylik basynda osy qylmysqa qatysty túlghalar otyrghan tústa onday bagha alu da mýmkin emes. Biraq, bәribir aqiqat ashylady! Kimning atugha búiryq bergeni de elge mәlim bolady!

Sayasy sebeptermen týrmede jazyqsyz otyrghan azamattardy da bostandyqqa shygharu kerek. Ol ýshin qoghamnyng belsendiligi joghary boluy shart, әitpese, el ýshin kýresken ayauly azamattardy sottap jatqanda, kóbimiz búghyp qalamyz. Biylik sony bilip, kórip otyr. Jәne de әdiletti, atqarushy biylikke esh tәuelsiz sot jýiesin qúruymyz kerek. Ol ýshin sudiyalardy da halyq ózi saylap aluy kerek!

Bir Qazaq 2017-12-22 00:13:17

Assalamuaghalikum Ámirjan Saghidrahmanúly ! Qanday memleket bolmasyn, onyng halqy bar. Sol ýshin memleket aldyna qanday bolmasyn, maqsat qoyady. Halyq bolmasa, memleket te joq. Memleket halyq ýshin tikeley qyzmet atqarady. Bizge keletin bolsaq, tolyqqandy olay emes siyaqty. Iə shýkirshilik etemiz. Aspanymyz ashyq, tynyshtyq zaman. Shýkir. Halqymyz tynyshtyqtyng qadirin biledi. Degenmen halyqty oilaytyn, shynymen jany ashityn biylik joq. Qymbatshylyq kenirdeginnen qylqyndyryp, túnshyqtyryp bara jatyr. Joghary sharyqtamasa, tómendeytin týri joq. BAQ ókilderi tarapynan aitatyn shyndyq joq. Olar ýshin bəri keremet. Jas otbasy qúrghandargha jasalatyn jenildik joq desekte bolady. Halyqtyng aqshasynyng arqasynda bankterimiz qútyryp túr sol aqshany sol halqymyzdyng ózine eselep, payyzyn qosyp túryp óz aqshasyn ózine tóletedi. Ony biylikte, BAQ-ta aitpaydy. Qanday memlekettik salamyz bolmasyn salghyrttyq kóp. Isteletin jəne istelmegen sharuamyz elimizde óte kóp. Bolashaghymyz qanday bolady? Alandaytyn nərse óte-móte kóp. Qazaq halqy tynyshtyqty birinshi oryndargha qoyady. Siz elimizde kóptegen sheshilmegen məselelerdi, bolashaqta qalay sheshimin tabuymyz qajet dep oilaysyz?

-Siz qoghamda oryn alghan kóp problemalardy aityp otyrsyz. Múnyng bәri ashy shyndyq. Biraq biylik ony moyyndaghysy kelmeydi. Resmy BAQ jýiesi arqyly «qoy ýstinde boztorghay júmyrtqalaghan» zamanda ómir sýrip jatyrmyz» dep nasihat órbitedi. Alayda oghan ózderi de, halyq ta senbeydi! Sondyqtan el ishinde «Habarda» kórsetetin elde ómir sýrgim keledi» degen qanatty sózder tarap ketken.

Qoghamda problema kóp. Olardy sheshuding joly barshylyq. Eng basty jol mynau: 1995 jyl sheneunikterge óz qolymen berip qoyghan biylikti halyq ózine qaytaryp beru kerek! Ol ýshin әdil saylau arqyly preziydent, deputattardy jәne әkimderdi saylap aluymyz kerek. Bir merzimge saylansyn, eger de qoldarynan eshnәrse kelmese, kelesi saylauda halyq olardy ornyna alyp tastaytynday sayasy dәstýr qalyptastyru kerek. Sonda biylikting ózi de ózgeredi, jemqorlyq azayady, әleumettik әdilettik ornaydy. Basqa jol joq!

Ottaubay 2017-12-22 00:36:05

Bayqauymsha, sizding ústanymynyz BAQ betinde biylikting kemshin tústaryn aityp, syny maqalar jazu. Selt etpeytin bolsa Atambaevtyng әigili aiyptaularynan keyin shekarany jauyp, shekaradan ótetin jazyqsyz adamdardy kýn úzaq ayaqtarynan tik túrghyzyp qoyyp, nege adam ólimine deyin әkep soqtyrghansha azaptady? "Syny maqalargha selt etpeytinder" nege Ámirjannyng esigining aldyna «beton» qúiyp ketip jeksúryn tirlik jasap jýr?

-Árkim óz mýmkindigine qaraydy. Kezinde RNPK, JSDP, sosyn JSDP «Azat» partiyalarynyng basshylarynyng biri bop jýrgende, әriyne, men qazirgiden góri belsendi boldym. El araladyq, jinalystar ótkizdik, narazylyq aksiyalaryn, sonyng ishinde, mitingiler úiymdastyrdyq. Sol ýshin arakidik sottalyp, abaqtygha jabylyp jýrdik.

Qazir bolsa, mende onday sayasy úiym joq. Sondyqtan da meniki kóbinese aghartushylyq qyzmet. Qúday qolyma qalam ústatty. Sondyqtan osy talantymdy halqymnyn, elimning mýddesine paydalanyp jýrmin. Apta sayyn «Dat» jәne «Jas alash» gazetterinde túraqty kolonka jýrgizip otyrmyn. Elde, әlemde bolyp jatqan oqighalargha ýn qosugha tyrysyp kelemin.

Al eger de kópshilik qoldap, úiym qúryp jatsaq, әriyne, mening de sayasy belsendiligim arta týspek. Jәne de ol naqty isterge úlasary sózsiz. Osyghan bir qosarym: biylik shyndyq sózding qanshalyqty yqpaldy ekenin sezedi, biledi. Sondyqtan da tәuelsiz BAQ-tar jabylyp jatyr. Tәuelsiz pikir iyeleri qudalanuda.

Qazir әleumettik jelilerding roli men mýmkindikteri kýrt artyp ketti. Mening ol jelilerdegi qoldaushylarym kóp. Biraq odan da kóp bolghanyn qalar edim. Siz de sol qatargha qosylynyz. Mәselen, mening Facebook-tegi paraqshama jazylynyz, mening barlyq jazghan dýniyemdi sol jerde taba alasyz!

Myltyqpay 2017-12-22 08:41:03

Ámirjan myrza, nege qazaq biyligi Qaraghandynyng shahterlary bas kótergende auyzdaryn ashpady? Sebebi olardyng arasynda orys últynyng azamattary bolghasyn qoryqqandarynan. Resey ondaygha jol bermeytinin bilip, óz azamattaryn qorghaytynyn bilgendikten be, qalay oilaysyz? Sonda qazaqtardy óz elinde jazyqsyz óltiruge bola ma, qorghaytyn sot pen zang joq pa? Búl halyqty mazalap jýrgen mәsele. Ashyq jauap bere alasyz ba, ashyq jauap beruge qoryqsanyz, astarlap týsindirip berinizshi.

-Nege ashyq aitpasqa? Aytu kerek! Resmy Kremliding bizding biylikke yqpaly bar ekenin men jogharyda aitqanmyn  (sol jerden oqyp alarsyz). Oghan qosarym mynau:

Meninshe, Janaózen qyrghynynyng taghy bir astary boldy. Biylik aldynda saylau túrdy. Oppozisiya bir partiya bop birikti. Sondyqtan bizding JSDP «Azattyn» qauqary myqty edi. Sol ýshin biylikke osynday arandatu arqyly «gaykany» qataytyp tastau kerek boldy dep oilaymyn. Áytpese, ózim әriptesterimmen birge alanda jeti ay boyyna túrghan sol múnayshylargha birneshe ret bardym. Olar kelissózge dayyn ekenin, tәrtip búzu oilarynda joq ekenin ashyq aityp jatty. Biraq, aqyry osynday qandy qyrghyngha úlasty. Sol kezdegi viydeolarda beybit adamdargha oq jaudyrghan polisiya bar da, qolyna qaru ústaghan múnayshylar joq! Mine, gәp qayda jatyr!

Al Qaraghandydaghy jaghdaydyng týpki sebebi Janaózen múnayshylarynyng talaptaryna úqsasa da, bәri beybit týrde sheshildi. Siz aitqanday últtyq faktor boluy da mýmkin. Ol jaghyn da eskeruimiz kerek. Biraq, Janaózennen keyin biylik ishindegiler de oilana bastaghan siyaqty.

Biraq, bir jerdegi týiin óz sheshimin tapqanymen, býkil Qazaqstan boyynsha layyqty jalaqy tóleu men enbek adamynyng qúqyn qorghau sekildi irgeli mәseleler әli de sol, sheshilmegen qalpynda. Sondyqtan býkil Qazaqstan boyynsha ereuil mәselesi týpkilikti sheshildi dep men aita almaymyn!

Sorly qazaq 2017-12-22 10:48:00

Qazaq halqy bәrin biledi. Kim qalay bayyp jatqanyn, qanday qulyq pen ótirik jasalyp jatqanyn... Halyqtyng qarajaty toyymsyz bankterge qúiylyp jatqanyn, úrylar men qylmyskerlerding kýsheyip alghanyn... Osy tizimdi sheksiz jalghastyra beruge bolady. Ámirjan myrza, qalay oilaysyz, qanaghatsyzdyq pen toyymsyzdyq, jalang úrandar men jaghympazdyq, auyspaytyn biylik pen halyq tandamaytyn halyq qalaulary, taghy da osy siyaqty qazaq qoghamynda oryn alghan jaghdaylar qashan joyylady? Sol kýn kelerine, sol kýn tuaryna senesiz be? Osy jaghdaylardy týzeu, dúrystau kimning qolynda? Álde búl qazaqtyng mandayyna jazylghan mәngilik sory ma?

-Ózimiz óz taghydyrymyzdy óz qolymyzgha almay, eshnәrse ózgermeydi! Sondyqtan qoghamnyng belsendiligi artu kerek. Bir sózben aitqanda, divannan túru kerek! Elde bolyp jatqan jemqorlyq pen әdiletsizdik, jaghympazdyq pen astamshyldyq faktileri әr azamat tarapynan synaluy tiyis. Ol syn ortaq úiym arqyly bir arnagha toghysyp jatsa, qúba qúp!

Ózgerister, sózsiz, bolady! Men soghan senemin! Senbesem, bayaghyda-aq oppozisiyadan ketip, basqa tirlikke kósher edim ghoy.

Aman Janys 2017-12-22 18:01:19

4.Ukraina, Liviya syndy memleketterde oryn alghan tolqular men kóterilisterge syrtqy kýshterding sebep bolghandyghy belgili. Halyqty qúrghaq uәdelermen aldap, kóshege shygharyp, qangha bóktirgen sheteldik misionerler men Múhtar Áblyazovtyng qazirgi ýndeulerinde aiyrmashylyq bar ma? Halyqtyng әleumettik ahualyn kótergisi keletin adamnyng revolusiya jolyn tandaghandyghy qanshalyqty kýdik tughyzady?

-Mәselening eki jaghy bar. Birinshiden, biylik ózi evolusiyalyq joldy qoldamasa, erte me, kesh pe, revolusiyagha tap bolady. Qazir el ishindegi narazylyq kýn sayyn eselep, geometriyalyq progressiyamen artuda. Qazan búrqyrap, qaynap jatqaly qashan! Eshqanday da syrttaghy kýshtersiz-aq halyq bir kýnde rejimning byt-shytyn shygharyp, kýl talqan ete salady. Tipti oghan oppozisiyalyq partiyalar men kósemderding keregi joq bop qalady!

Bayqasanyz, býginde biylikting jaqtasy, advokaty bop jýrgen, oppozisiyagha esh qatysy joq azamattar eldegi jaghdaygha, әsirese, jan-jaqty jalmap jatqan jemqorlyqqa degen qarsylyghyn ashyqtan-ashyq bildirude! Onyng ishinde shaghyn biznes ókilderi de bar.

Ekinshiden, óz basym, Otanymyzgha syrttan yqpal eter kez kelgen kúshke qarsymyn. Qazaqtyng taghydyryn qazaqtan basqa eshkim sheshpeui tiyis!

Áblyazov turaly osy jerde jauap berdim, sodan oqyp alarsyz. Oghan bir qosarym, kez kelgen sayasatker óz jolyn ózi tandaydy. Áblyazovtiki de – ózi tandaghan jol. Biraq, elding tolyqqandy qoldauyna ie bolu ýshin ol ózining sotynda ózine taghylghan әrbir aiyp boyynsha naqty jauap berui kerek. Jәne de el ishinde jýrgen oppozisiyany qaralaudy dogharu tiyis. Óitip, abyroy men qoldau tappaydy.

Tron 2017-12-22 22:01:33

Odaqtyng uaqytynda iydeologiyagha kóp kónil bólindi. Jazushy, aqyn bolu zor mәrtebe edi.Tvorchestvalyq intellegensiyanyng qaryndary toq, kónilderi kók edi.Batys elderinde basqasha boldy. Memleketting aqyn, jazushyda sharuasy joq. Ne jazam deseng ózing bilesin. Aqshany qalay tapsang da, óz sharuanyz.  Siz osy eki joldyng qaysysy dúrys deysiz? Bir jaghynan últtyq iydeologiyany damytu kerek. Halyqtyng sanasyna siniru kerek. Ekinshi jaghynan ókimetten aqsha alyp otyrsan, oghan qarsy birdene aita alasyng ba?..

-Siz әdebiyetti qarjylandyru sekildi mәseleni aityp otyrsyz. Búl túrghyda mening jeke ústanymym mynaday: memleket әleumettik manyzy bar әdebiyetti budjetten qoldauy tiyis, oghan balalar, salalyq, bilim men ghylymy jәne basqa taqyryptaghy, kommersiyalyq emes shygharmalar jatady. Meninshe, talantty jastardyng alghashqy kitaptaryn da memleket qoldaghany abzal.

Biraq ómir boyy memlekettik qarjygha ghana tәueldi bolu dúrys emes. Shynayy talantty oqyrman ózi izdep tauyp alyp, óz qaltasynan qarjylandyruy tiyis! Onday talant iyesine demeushelir de kómek kórsetedi, sonyng arqasynda payda tabady.

Onyng ýstine qazir kitaptyng elektrondyq núsqalary, әleumettik jelidegi aluan týrli formalary damyp keledi. Ádebiyet odan da qalyp qoymauy tiyis!

Týrikpennen tartyp alghan qystaudan 2017-12-23 01:25:08

1.Búghattalghan 22 mlrd astarynda ne jatyr? 2. Kriptovalutagha kózqarasynyz.

-Búghattalghan 22 milliard dollardyng astarynda moldavan kәsipkerining Qazaqstan naryghyna kelip, biznes jasauyna qoldau kórsetken bizding shendilerding ashkózdigi men jemqorlyghy jatuy mýmkin. Sol jaghyn myqtap tekserip alu kerek! Jәne de búl skandal halyqtyng ortaq qazynasy – Últtyq qordyng qayda, qay bankterde jәne qanday sharttargha sәikes saqtalyp otyr degen saualdy da aldymyzgha jayyp salyp otyr!

Kriptovalutagha senimim joq. Qarjylyq avanturagha úqsaytyn siyaqty. Haipsizdik jaghy da tym osal, ótykeni onda barlyq operasiya kompiuter arqyly jýrgiziledi, al qazirgi zamannyng hakerleri qanday ekenin kýnde BAQ-tan oqyp, kórip jatyrmyz ghoy! Milliardtar qoldy bop jatyr. Onyng ýstine Venesuela sekildi ekonomikalyq qúrdymgha batudyng aldynda túrghan totalitarlyq memleket onyng últtyq jýiesin qúruynyng ózi de biraz nәrseden syr bermey me?

Meyrambay 2017-12-23 15:12:48

Ayta ketetindey jaqsy janalyqtar bar jyl boldy. Syrtqy sayasatta kelisimgershilik missiyany jaqsy atqardyq. Siriyadaghy qyrghynnyn, gumanitarlyq katostrofany búghalyqtaugha Astana ýlken kýsh saldy. Nәtiyjesi joq emes. Janar-jagharmay "kriziysi" men qymbatshylyq artty. Qyrghyzstanmen teketres este qaldy...

-Qazaqstannyng Siriyadaghy jaghdaygha yqpalyn tym asyra baghalamas edim. IYә, Astanada kelissóz jýrgizuge alang berildi, biraq negizgi sharuany sheship jatqan basqa, kepildik berip otyrghan elder dep sanaymyn.

Jalpy biz ózimizding syrtqy sayasy ambisiyasymyzdy biraz tejeuimiz kerek siyaqty. Ne әlemdik dinderding dialogyn úiymdastyramyz dep, qyruar qarjy shygharyp, ter tógip, әurelenemiz. Onday, ghalamdyq qaqtyghystardy sheshetin BÚÚ siyaqty úiym bar emes pe? Orynsyz «sammitshildikten» aulaq bolghan jón dep sanaymyn!

Esbolat 2017-12-25 12:26:28

Sapasy nashar temekining baghasy úshynyp barady. 2018 jyly taghy qymbattady degen boljam bar. Sonda temeki shegetin adamdar (zeynetkerler) ne isteydi? Aliternativa boluy kerek qoy. Arzan tabak shygharu kerek, turbkamen tartatyn. Qazaqstanda temeki monopoliyasy kimderding qolynda ekeni belgisiz. Áytse de, aitayyn degenim, sapasy – nól.  Sapasy, óte-móte nashar. Kóp adamnyng pikiri – búl. Keybir sigaretter tap-taza las sasyp jatyr. Nәjisting iyisi shyghady. Osy faktini Shelek pen Ótegen batyrdaghy fabrikalarda júmys jasaytyndargha jetkizinder. Aliternativa boluy kerek. 21-ghasyrda temekining monopoliyasy - dúrys adamnyng kýlkisin keltiretin jәit. Biraq, bizde, әri de bola beredi ghoy. Tang qalatyn eshtenesi joq.

-Temeki sapasyna baylanysty oilarynyz qyzyq eken. Onymen tiyisti, sapany baqylaushy organdar ainalysuy tiyis! Men temeki tartpaymyn, Siz de ol pәleni tastanyz.

Tima 2017-12-26 01:34:17

Múhtar Áblyazovtyng әleumettik jelilerde jariyalap jýrgen әleumettik baghdarlamalary, eger ol biylikke kele qalsa is jýzinde oryndaluy mýmkin be, әlde utopiya ma?

-Áblyazovtyng qazirgi mәlimdemelerin ekige bóluge bolady. Biylikke qatysty synyn, biylik jýiesin týbegeyli ózgertu turaly oilarynyng denin qoldaymyn. Ony biz de talaydan beri aityp kelemiz.

Onyng ekonomikalyq problemalargha qatysty oilary da oryndy. Sonyng ishinde budjet sayasatyna, ony jinau men júmsaugha qatysty jaqsy úsynystary bar.

Biraq, shynymdy aitsam, keybir ekonomikalyq iydeyalarynda, әsirese, enbek aqysyn bir sәtte kóteru degen úsynystarynda populizm bayqalatyny da ras. Sondyqtan da ol úsynystardy da ekonomister jaqsylap bir saraptap aluy kerek dep oilaymyn.

Ruslan 2017-12-26 13:06:28

Ámirjan agha, aldaghy preziydent saylauyna týsuge dayynsyz ba? Saylau turaly jana zang talaptaryna sәikes kelesiz be? Siz jenseniz, premier-ministr kim boluy mýmkin? Sayasatker Serikjan Mәmbetәlinge degen kózqarasynyz qanday?

-Men sayasy oppozisiyada 20 jylday boyyna jýrmin. Talay saylaulargha qatystym. Ótken preziydent saylauyna da týsu turaly qogham tarapynan úsynystar boldy.

Aldaghy saylaudyng erekshe manyzy bar: ol saylau Qazaqstannyng tayau bolashaghy qanday bolmaq, sony anyqtap beredi. Ne biz biylik jýiesin ózgertip, demokratiyalyq jolgha týsemiz, ne sol bayaghy «núrly» jolmen tarihy әri órkeniyettik tyghyryqqa tirele beremiz.

Óz basym, jasym, tәjiriybe jәne ómirlik ústanymym boyynsha ol saylaugha týsuge dayynmyn.

Biraq (jәne búl oiymdy men ylghy da aityp kelemin!) osynday sheshushi sәtte oppozisiya birlesip, biregey kandidat úsynuy kerek dep sanaymyn. Biylik bir adam úsynyp, oppozisiya taghy da yrdu-dyrdu bop, birneshe adam úsynsa, sózsiz, jenilemiz. Sol jaghyn da úghynayyq!

(Jalghasy bar)

Abai.kz

5 pikir