Sәrsenbi, 27 Qantar 2021
Qayratker 5744 8 pikir 29 Jeltoqsan, 2017 saghat 11:40

Últ qayratkeri - Núrtas Ondasynov turaly ghylymy enbek jaryq kórdi

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

2017 jyldyng 20 jeltoqsan kýni Astana qalasyndaghy QR Últtyq akademiyalyq kitaphanasynda memleket jәne qogham qayratkeri Núrtas Dәndibayúly turaly «NÚRTAS ONDASYNOV» atty monografiyalyq enbekting túsaukeseri ótti.  Onyng avtory QR BGhM GhK Memleket tarihy institutynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng kandidaty Qanat Ensenov 10 shaqty múraghat qorlarymen júmys jasap, 400 bettik ghylymy enbekti jaryqqa shygharghandyghyna óte quanyshtymyz. Búl túlghanyng ghúmyrbayanyna arnalghan ghylymiy-zertteu enbegi Memleket tarihy institutynyng «Úly Dala túlghary» seriyasymen jaryq kórip kele jatqan kitaptardyng jalghasy.

Qazaq halqynyng birtuar daryndy túlghasy Núrtas Dәndibayúly 1904 jyly 26 qazanda Týrkistan jerinde dýniyege kelgen. Balalyq shaghynda auyl moldasy Kerimqúldan arabsha tóte jazudan dәris alyp, «Batyrlar jyry», «Qissa» jәne «Dastandardy» oqyp últtyq ruhta tәrbiyelene bastaghan. Jastyq shaghy 1917 jylghy qos tónkeris, 1918-1920 jyldardaghy azamat soghysynyng alasapran uaqytyna tap kelgen. Jastay әkesi men shesesinen aiyrylyp, 1920 jyly Tashkenttegi №14 mektep-internatynda 1922 jylgha deyin tәrbiyeleuge qamqorlyqqa alynghan. Onda Alash ziyalysy Sәduaqas Ospanov basshylyq jasaghan. Orys tilinen Ghany Múratbaev, arab tilinen Ámin Jýsipov (Mәshhýr Jýsipting úly) dәris bergen. Alash qayratkeri Sәduaqas Ospanov jastardyng myqty jәne ruhty bolyp ósui ýshin Núrtas Ondasynov, Beysembay Kenjebaev jәne Óteubay Túrmanjanov siyaqty talantty jastardy tәrbiyelegen.

Núrtas Dәndibayúly  1922-1927 jyldary Tashkent Orman sharuashylyghy tehnikumynda oqyghan. Onda Múhtar Áuezov qazaq әdebiyetinen dәris berip, «El bolam desen, besinindi týze» jәne «Bilimdi el, biyik el» degen sózderdi ylghida aityp, olardyng ruhany zerdesine núr qylyp qúighan ghoy. Ýlken ústaz osylaysha qazaq jastarynyng ómir jolyna baghyt kórsetken.

Qayratker túlgha jas kezinen kóshbasshylyq qabiletterin bayqatqan. Oghan dәlel Ghany Múratbaevtyng qasynda jýrip, úiymdastyru sharalaryna qatysqandyghy. Enbek jolyn 1927-1928 jyldary Qyzylorda Su sharuashylyghynda statist bolyp bastaghan. 1928 jyly Talas-Assy su kózderin izdestiru mekemesinin, 1928-1930 jyldary Shymkent Su sharuashylyghynda tehnik maman retinde qyzmet atqarghan.

1930-1934 jyldary Tashkent qalasyndaghy Irrigasiyalyq institutynyng studenti bolghan. 1934-1938 jyldary Qazaq Orman sharuashylyghy basqarmasynda basshylyq qyzmette boldy.

1938 jyly aqpan-mausym ailarynyng aralyghynda Shyghys Qazaqstan oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy qyzmetin atqaryp, osy atalghan jyldyng ortasynda Sovnarkom (Ýkimet) tóraghasy bolyp taghayyndalghan. 1938-1951 jyldar aralyghynda Qazaqstan Ýkimetin basqaryp, elding damuyna erekshe ýles qosqan túlgha. Mәselen, 1944 jyly Konservatoriya, JenPI, Peduchiliysheni ashu turaly Ýkimet qaulysyn shygharghan. 1942-1944 jyldary «Samarqan» degen belgisiz ataumen salynaghan metallurgter qalashyghyna «Temirtau» dep at qoyghanda N.D. Ondasynov edi. Soghys jyldarynda maydan tylyndaghy júmystardy úiymdastyrudyng basshylyghynda jýrdi. Qazaqstangha deportasiyalanghan jәne evakuasiyalanghan halqty qabyldap, olardy ornalastyruda qanshama qamqorlyq jasady. Osy soghys jyldarynda «Qazaqfilimnin» negizin qalaugha tikeley yqpal etken. Eldegi mәdeniyet pen ónerding damuyn ózi qadaghalaghan. Mysaly, 1943 jyly maydan dalasynan N.D. Ondasynovqa Bauyrjan Momyshúly hat joldap, elding ruhyn kóteru ýshin aqyndar aitysyn ótkizip, últtyq oiyndar men dәstýrdi janghyrtu kerek deydi. Osyny nazarynda ústaghan Núrtas Dәndibayúly osy atalghan jyldyng 11 jeltoqsanda respublikalyq aqyndar aitysyn ótkizip, halyqtyng ruhyn kótergen. Oghan sol kezde Jambyl Jabaev, Kenen Ázirbaev jәne Nartay Bekejanov siyaqty aqyndar qatysyp, jýldeler alghan.

Al, 1943 jyly Qostanay oblysy, Úzynkól audanyna issapargha barghan Ýkimet tóraghasy N.D. Ondasynov 16 jasar Hakimjan Nauryzbaevtyng talantyn bayqap, ony Almatygha oqugha shaqyrtyp, mýsinshi Oliga Kudryavsevagha tapsyryp, Ukraina men Reseyge oqugha jibertken. Keyin Hakimjan Nauryzbaev qazaq halqynyng ataqty mýsinshisi boldy. Ol ózining esteliginde: «Qayratker N.D. Ondasynov bolmasa, mýsinshi H. Nauryzbaev bolmas edi» dep jazghan eken.

1945 jyly Abay Qúnanbayúlynyng 100 jyldyq mereytoyyn ótkizuge Ýkimet qaulysyn shygharyp, onyng basynan ayaghyna deyin ózi qadaghalap, Abay eline barghan.

1945-1946 jyldary Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng irgesin qalasugha qatysyp, Q.I. Sәtbaevty qoldap, KSRO Ghylym akademiyasynyng Preziydenti V.L. Komarovqa tanystyryp, ghylymdy úiymdastrugha basshylyq qyzmetke әkelgen. Ghylym akademiyasynyng taghanyn qalarda «Qazaqstan ghylymy kýmistey synghyrlaghan taza bolsyn» dep yrymdap, bir uys tenge shashqan. 1947-1950 jyldary ontýstik pen soltýstikti qosatyn Moyynty-Shu temir jolyn salugha bastama kóterip, úsynys jasauda L. Beriyagha óz sózin ótkizip, Kenes Odaghyn ortalyghynan qarajat mәselesin sheshken. Sóitip, búrynghy 7-8 tәuliktik joldyng qysqartyp, 1 tәulikte Aqmoladan Almatygha jetetin jaghday jasaghan.

Qayratker túlgha 1951-1953 jyldary Mәskeu qalasyndaghy Joghary Partiya mektebine oqugha jiberilgen. Odan kelgennen keyin 1954-1955 jyldary Qazaqstan Jogharghy Kenesi Tóralqasynyng tóraghasy qyzmetin atqaryp, elding damuyna ong ózgerister әkeletin zandardy shygharyp, oghan óz qolyn qoyghan.

1955-1962 jyldary Guriev oblysynda basshylyq qyzmet atqaryp, múnayly ólkening damuyna zor ýles qosqan. Qazirgi Atyrau men Manghystau jerindegi múnayly óndiris oshaqtaryn ashugha jaghday jasap, múnayshylargha qamqor bolghan. Sol uaqytta Qarajambas, Jetibay, Janaózen jәne taghy basqa múnay óndiris oryndarynyng ashyluyna erekshe enbek sinirgen. 1957 jyly Gurievte ónerpazdardy jinap, olardyng ishinen 500 dombyrashyny otyrghyzyp qoyyp, Qúrmanghazynyng «Saryarqa» kýiin oryndatyp, últtyng ruhyn kótergen. 1959 jyly Guriev qalasynda Odaqtyq konferensiya ótkizip, oghan Q.I. Sәtbaev jәne tanymal ghalymdar qatysyp, múnay óndirisin damytu mәselesin talqylaghan. Ol turaly múnayshy ardagerler – S. Ótebaev, H. Ózbekqaliyev jәne taghy basqa múnayshylar óz estelikterinde jaqsy lebiz bildirgen. 1959 jyly Gurievte ótken alqaly mәjiliste búrynghy Bor poselkesining atauyn «Aqtau» qalasy dep atau turaly sheshim shygharghan da N.D. Ondasynov edi.

Ókinishke oray, 1962 jyly N.D. Ondasynovty Guriev oblysy basshylyghynan 58 jasynda ketiruge qúpiya tapsyrma bergen N.S. Hrushev bolghan. Óitkeni, ekeui ýsh mәselede kelispey qalghan. Últ qayratkeri birinshi, Tyng iygeruge, ekinshi, Ontýstik Qazaqstan audandaryn Ózbekstangha beruge jәne ýshinshi, Manystau múnayyn iygeremiz degen de,  N.S. Hrushev Sibir múnayyn iygeremiz, Manghystau múnayynyng qajeti joq dep aitysyp qalghan. Kenestik qyzyl iyperiya basshysyna pikirin ashyq aityp, qarsy shyqqany ýshin onyng qyryna ilikken. Biraq, odan taysaqtap, keshirim súrap iyilmegen. Últtyq mýddeni qorghay bilgen azamat. Sol sebepti, ony erterek zeynetkerlikke shyghartugha astyrtyn әreket jasalghan.

Núrtas Dәndibayúly 1962-1989 jyldary Mәskeude túryp, zeynetkerlik jasynda shygharmashylyqpen ainalysyp, 6 kitap jazghan. Onyng 3 tomy «Qazaq-arab» jәne «Qazaq-parsy» sózdikteri. Birui «Arab tekti qazaq esimderi», «Shyghys halyqtarynyng maqal-mәtelderi» jәne týrik satiriygi Mehmed Teufikting «Bú adam» kitabyn qazaqshagha tәrjimalaghan.

Jalpy, qayratker Núrtas Ondasynov 27 jyl zeynetkerlik jasynda Mәskeude túryp, shygharmashylyqpen ainalysyp, Qazaqstandaghy ziyaly qauymmen tyghyz aralasyp otyrghan. Maqalalar jazghan, hattar joldaghan. Mәselen, Manash Qozybaev, Ózbekәli Jәnibekov, Rahmanqúl Berdibaev jәne taghy basqalarmen aralasqan.

1989 jyly Mәskeu qalasynda qazan aiynyng sonynda ómirden ozyp, sýiegin tughan jeri Týrkistangha әkelip jerlegen. Qayratker mýrdesin Qazaqstangha jetkizuge atsalysqandar – Serikbolsyn Ábdildiyn, Ózbekәli Jәnibekov jәne Saghidolla Qúbashevtar edi.

Últ qayratkerining sonynda shygharmashylyq enbeginen basqa úlaghatty sózder de qalghan. Mysaly, Núrtas Dәndibayúlynyng «Ýsh tazalyq dana» sózi:

«Birinshiden, qanshama jyl qolymda biylik bolsa da, bireuden bir tiyn da para almadym – Qolym taza!

Ekinshiden, ýshtikting biri bolyp, bireuding syrtynan qol qoyghan emespin, yaghni, eshkimning qany moyynymda joq – Arym taza!

Ýshinshiden, adamdardy atagha, rugha, jýzge bólgen de, tipten eshkimning eshqashan jýzin súraghan da emespin – Jýzim taza!».

*****

«Taghdyr maghan el basqarudy, halyq ýshin qam jeudi syilapty. Onday syy alghan adam óz otbasynyng mýddesinen góri el, halyq mýddesin joghary qong kerek. El basqaru bilgenge – mehnat, bilmegenge qanaghat».

Mine, osy jogharyda atalghan tarihy oqighalardyng barlyghy Qanat Ensenovting «NÚRTAS ONDASYNOV» atty ghylymiy-zertteu enbeginde bayandalghan.

Ghany Qarasaev

QR BGhM GhK Memleket tarihy institutynyng

bas ghylymy qyzmetkeri, tarih ghylymdarynyng doktory, professor

Abai.kz

8 pikir