Jeksenbi, 26 Qyrkýiek 2021
Alashorda 5715 27 pikir 29 Jeltoqsan, 2017 saghat 09:05

Múrattas, múndas dos edik

(Aqseleu Seydimbekting 75 jyldyghyna )   

Aqseleu ekeumiz, әri jerles, әri qúrdas, әri әriptes-jurnalist retinde ghana emes, bizding әuelden jan sala kirisken ekinshi kәsibimiz, aqysyz-púlsyz arqalaghan beynetimiz - Qazaq tarihynyn  mәseleleri bolghandyqtan, qan jaqyndyghynan góri de, ruhany tuystyghymyz qymbat bolatyn. Biz, әdilin aitqanda, qazaq tәuelsizdigin ansaghan azdardyn  qatarynan bolatynbyz. Kezinde «últshyl» dep qara tanba  basatynyn, basqandyghyn, kezegindi  shegerip, órisindi taryltatynyn bilsek te, týkpirdegi bir qúpiya  kýsh, jasyryn sezim, boydy  eriksiz biylep, syrtqy shyghugha tebinetin, keyde syrtqa shyghyp ta ketetin.

Búl endi, asyl azamat turaly esteligimning әlqissa, tolghauy bolsyn. Tolghauy ghana emes, ústanatyn qúbylam, esime alyp, qaghazgha týsiretinderimning mazmúnyna da osy rette. Alayda, sauatymyz bar, bir kisidey bilimimiz, qazaqy hәm sovettik tәrbiyemiz bar ghoy, ashyq últshyldyqqa baryp, basyn jaryp, kózin shygharghanymyz jәne joq. Búl jaghynan Aqang menen  de saq edi, bilmeymin nege ekenin, toqsanynshy jyldary jaza tartty. Túla boyy talanttyng qaynary, qay jaghynan qarasang da, ónerding keni bolghan Azamatty kóre almaushylar jala japty. Jәne sol jala iske asyp, oyng taghdyryn ózgertip jiberdi. Bir esepten, orystar aitpaqshy, «net  dobra bez huda», degen siyaqty, Aqandy shar bolattay shiratty. Ghylymnyng әlippesinen qayta bastap, qúzar basyna deyin órmeletti, tabysty etti, talay pendelerge ózining kim ekenin kórsete bildi. Qazirgi júrt biletin Aqseleu Sylanúly Seydimbekov etip qalyptastyrdy.

Kezinde, «Jalyn» jurnalynyng 1987 jylgh  7,8-sandarynda  shyqqan Temirbolat Ahmetov degen avtordyng jazghandary turaly ózinen súraghanymda, Aqan: «Ondaylargha nazar audara bersen, kәrtayyp qalasyn» dep әzildey salyp edi. Qajyrly, qayratty adamnyng sózi.

Tipti, gazet betinde Aqseleudi kópe-kórneu qaralap, shyndyqty búra jazghan sharualar da bir kezde órship bergen. Sonday shaqtyng birinde, men ózim tósek tartyp jatsam da, Qyzyljardan telefon soghyp, «Aqa, men seni qorghap, jaqtap material jazayyn», dep ynta da bildirdim. «Joq, dedi ol. –Saspa, men taza bolmaghan son, úiymdastyryp jatyr dep oilaydy. Jaza bersin. Mening qanday kinәm bary-joghy әli-aq dәleldenedi», dep maghan tiym saldy. Bir-eki ret oqtanyp,  jazbay qaldym. Jetpis besten asyp otyrghanda, ótirik aityp, maghan ne bolypty. Mine, dәl qazir janymda sol әngimelerdi estigen әielim Gýlnәr Baltabekqyzy otyr.

Aqang Qaraghandydan ósip, Almatygha barghan bette-aq, ontýstiktiki emes bolghandyqtan, onyn   «Sosialistik Qazaqstan»  siyaqty  jurnalist bitkenning armany bolghan gazetting әdebiyet bólimi siyaqty ýlken qyzmetke keluin qyzghanyp, birden titirkengender tis qayrady. Sol kezde Almatyda, taghylyqqa bergisiz osynday bir óte jaysyz jaghday  oryn alghan. «Biografiyang kelse de, geografiyang kelmeydi» degen  jetesiz sózding taraluy tegin emes. Ony da bilemin. Biraq, Aqang tis jaryp aitqan emes, ondaydan biyik edi ghoy. Meylinshe taza jýrip-túrugha úmtyldy, saqtandy. Tipti, jyly jaqtyng minez-ghúrpyna  eriksiz beyimdelip,  Arqadan daryghan  arynyn tejep ústady. Álgi, «Jәnibek әn salady, Aqseleu tamsanady» deytin әzilding shyndyghy da bolghanyn aita keteyin. Birde,  sol muzykalyq  telehabar Kenen Ázirbaevtyng shygharmashylyghyna arnaldy. Jәnibek «Kóksholaqty» aitqannan keyin, Aqang qostap: «Qanday  ghajap, bolmysy bólek әn! Túnyp túrghan sezim, әser... Endi Kenekeng de tumaydy, múnday әn de tumaydy» desin. Shynynda, «Kóksholaq» jaqsy әn bolsa, bolghan shyghar. Biraq, «Endi múnday әn tumaydy» dep, kýizele kýnirenudi  artyq kórip,  Aqana  telefon soqtym.  Ázil-shyny aralas: «Ey, Aqam-au, men seni birdene biledi dep jýrushi edim, mynauyng ne? Endi «Kenen tumaydy» dep kóz jasyndy tógip jibergenin. Kenen tumasa, býkil qazaq óneri qúryp qala ma?» dep zekidim. «Úrpaqqa osylay tәrbie beresinder, aqiqattan attap», dep qosyp qoydym.  Ertenine Aqang maghan qayta telefon soghyp, « Qaraghandyda jatyrsyn. Búl –Almaty. Sen bile bermeysing ghoy» degenin nege úmytayyn. Mine, bizding úrpaq osynday  baspaq tirlik, kóriksiz kezendi de bastan keshken.

Aqannyng «Leninshil jas» siyaqty shygharmashylyq mektepten tәlim alyp, órtendegi kóktey,  qaptay ósip kele jatqan, qúrdas, zamandas, birine biri jedeghabyl, ýzengi qaghysyp órlegen   ónsheng talapty jastyng bәsekesi ortasynda pisip-jetilui ýlken baqyt edi. Osy baqyt ózimizge búiyrmaghanyna ishtey ókinetinbiz.

Ár sanyn asygha kýtip, Seydimbekov, Segizbaev, Bodaubaev, Núrghaliyev, Qúrmanghaliyev, Sarbalaev, t.b. ózimizge kóztanys әriptesterimizdin  jazghandaryn «Leninshil jastan» oqyp, quanyp otyratynbyz. Áli esimde, Oralhan Bókeevtin, úmytpasam,  «Júldyz jaughan týnder-ay» degen taqyryppen basylghan aq óleng sipatty tolghauyn eki-ýsh qaytalap oqyghanbyz. «Leninshil jastyn» menshikti tilshisi retinde Aqang Qaraghandydan, Aqmola, Qostanay  ónirinen kóp material jazdy. Bir ghajaby, sol kópting ekeuining biri  – ocherk.  Tipti, úmytqam joq, Qostanaydyng bir mehanizatory, aty Bayaziyt  Jaqsylyq-au deymin, sol turaly tizbekti ýsh ocherk jazdy. Ýsheui de әdemi.

Súnghyla jaratylghan azamat, kóp jer aralap, kóp adamdarmen kezdesip, kóp oqyp, ózin-ózi qayrap, oi-óristi  salqar jazushy Seydimbekov bolyp qalyptasty.

Aqseleu, әsirese Temirtau siyaqty óndiris oshaghyndaghy qazaq jigitteri men qyzdaryn izdep tauyp, solardy dәriptedi. Mysaly, domna peshining gornovoyy Núrsúltan Nazarbaev, marten peshining konverteri Arghyn Jýnisov,  Altynbek Dәribaev, Tólegen Adam-ngsupov siyaqty bolashaq qayratkerlerdi ashqan jurnalist Aqseleu Seydimbekov deuge qúqym bar-au deymin.

Men Qaraghandy oblystyq «Ortalyq  Qazaqstan» gazetine 1973 jyly kelgennen keyin, eki jyldan keyin gazet redaksiyasynyng jauapty hatshylyghyna  «Leninshil jastan» Aqseleu keldi. Az uaqyt bir újymda boldyq. Aqseleu marqúmnyng kisilik qasiyetin ashady-au dep, bir jaghdaygha toqtalmaqpyn.

Qaraghandynyng gazetinde Aqanmen birge KazGU-de oqyghan Shayhan Jandaev degen azamat boldy. Bizden ýsh jastay kishi, bәkene boyly, qoltoqpaqtay ghana, minzi juas jigit bolatyn. Naghashy atasynyng qolynda tәrbiyelengen, shaldyng balasy ekeni kórinip túratyn.  Aqkónil, anqau, ony-solyna saq qaraugha daghdylanbaghan, balaminezdi edi. Jap-jaqsy aqyndyghy da bar. Ol kezde redaksiya apparatyndaghylar kileng 50 men 60-tyng arasyndaghy «qu mýiizder»,  tis qaqqan, 20-30 jyldan isteytinder. Kemshilik bolmasa da,  tabady, maqalandy ebin tauyp, týkke alghysyz etip tastaydy. Jastargha jol bere qoymaydy. Sol jastardyn  qatarynda 25-tegi Shayhan men 31-degi men barmyn. Maghan qúrdas kerek, Shayhan dosymdy ainaldyramyn. Albyrttyq pa, keyde batyrynqyrap jibersem kerek. Sonda, Aqan: «Mening Shayhanyma tiyme, ol asyl jigit», dep qoyatyn. Bir emes, birneshe mәrte solay degeni bar. Qazir oilap otyrsam, jasynnan birge óskenderge syilastyq qana kerek eken ghoy. Tipti, keyin Aqang ózi Almatygha, «Sosialistik Qazaqstangha» qyzmetke ketip bara jatyp, әdeyi búrylyp: «Zaqa, Shayhanymdy saghan tapsyrdym» dep qiyla súraghany әli esimde.

Aqannyng syrt túlghasy «Qazaq bolsa,osynday-aq bolsyn», deytindey qalay kórkem bolsa, minezge de bay edi. Anyq kelispey, aiqasa ketkeli túrghan bizge: «Sabyr. Sabyr. Kishkene kýt,  uaqyt ótsin, sodan son, qayta bastayyq», dep, janaghy shiyeleniskeli túrghan týiindi tarqatyp, әdemi әzilmen әdiptep jiberetin.

Aqannyng Jayyq agha Bektúrovpen dostyghy, Eviney Bóketovpen shygharmashylyq yntymaghy turaly  birtalay sharuagha kuә boldym. Mysaly, Bóketovtyn  «Chelovek, rodivshiysya na verblude» dep qoyghan taqyrybyn qazaqshalaghan Aqseleu edi. «Atan qomynda tughan adam». Sol kitaptyng qoljazbasy týgeldey Aqannyng qolynan ótti. Qazaq tarihy  men etnografiyasyna jasynan qanyq bolyp, olardy keyin ghylymy bilimmen bayytqan Aqamyz, alpysqa jetpey-aq qazaqtyng abyz aqsaqalynday tolysty. Áldeqalay, qazaq túrmysyna qatysty materialdy , ózi aitqanday «saqal-múrtyn basyp», «perne-tiyegin týzep», «ishekterin kýiine keltirip», synghyrlatyp jóndep otyrghanyn kórgenmin.  Ózi avtory bolmasa da, ýstinen qaraghannyng ózinde, qoljazbany qúlpyrta óndeytin adaldyghyna kuәmin.  Aqseleuding qoltanbasy tanylyp túrghan  esse sipatty әsem shiratylghan maqala ma, ocherk pe, basqa bireuding qolymen jaryqqa shygha beretin. Onyng múnday redaktorlyghyn bayqaghan jalghyz men ghana emes shygharmyn. Osymen toqtayyn.

Biz úsaq-týiek kóretin bolmashynyng ózin shejireletip bastap, sheshen  taratatyn. Sonysymen-aq  zamandastarynan oq boyy ozyp otyratyn.

Jaqsynyng atyna ózin qosaqtamasa, qazaqtyng auzynyng dәmi kire me, әuelde aitqanymday, men de qazaqtyng ótkenine, eski túrmysyna, handary men by sheshenderine yqylasty boldym. Osyny biletin Aqan: «Sen arhivti kóp qaraysyng ghoy,  qazaqtyng últtyq sportyn bayqay jýrshi», dedi birde. «Qazaq әnderi men kýilerining tarihy – túnyp túrghan taghdyrly tariyh», dedi birde. «Abylay han men batyrlarynyng arasy qanday boldy eken?» dedi birde. Árqaysysy bir-bir kesek taqyryp. Sonda, ghalym Aqannyng sergek jýregi osynday qazaq mәseleleri tónireginde tolqidy eken ghoy.

Taghy bir úmytylyp bara jatqan tamasha ýrdis – qazaq tildi baspasózding tili men stiyli «Leninshil jastyn» yqpalymen erkin kósilip, kórkemdikke qaray qúlap bara jatqan kez bolghan. Osyny bayqadyq, eptep eliktedik. Búl  1963 jyldardan bastap, 1975 jyldardyng ortasyna qaray óristegen ýrdis.  Ózimiz de solaylap, «partiyalyq» siresken tirkester men, sayasat ýiirinen shygha almay kisinegen tay-qúlynday, әrili-berili oinaqtap,  kóbine syzylyp qalyp jýretine sóilemderge juyq boldyq. Sonda, shygharmashylyq jiyndardyng ózinde, «kókmýiiz»  aghalarymyz oblystaghy bizge: «búl saghan «Leninshil jas emes», oghan da toqtau bolar. Betinmen laqpa. Partiyanyn, onyng nasihatynyng óz tili bar»,  dep tizgin tartqyzatyn. Múny  mening zamandastarym, keybir izbasar inilerimiz  úmytqan joq shyghar. Sol mektepten kelgen Aqseleudi qorghan tútyp, keyde kósilinkirep, sheshilinkirep  ketken kez de bolghan. Men kirme sózderdi qazaqy kiyindirip, qúlaqqa jaghymdy bolsyn dep, «stansiyany» - stansa, «poezdy» -poyyz, «vedrony» -bedire dep jaza bastadym. Biraq, gazetke shyqqanda, orysshasy ózgermey qalady. Sóitsem, redaktor týzeydi eken,  bayqamaghan bolar dep, maghan eskertpeydi eken.  Bir kýni Aqan, kabiynetke kelip, esikti jauyp, jan-jaghyna qarap, «redaktor sening stansang men poyyzyndy týzetem dep qajydym, deydi. Seniki teris emes, biraq, sony qaytesin, búrynghysynsha bola bersin» dep qarap túr. Redaktor ózime nege aitpaghan desem, «redaktor seniki qate emes ekenin bilmeydi deysing be, ana jaqtaghylardan qorqady ghoy», dedi. Shynynda mening «naghyz qazaqsham» «Aq ýidegi bilgishterge» únamaghan bolsa kerek. Qazaq tilining taghdyry turaly sol jerde biraz syr sherttik...

1980 jyly Aqseleu Seydimbekovting «Kýmbir-kýmbir kýmbezder» degen tamasha kitaby shyqty. Syrt pishimi júqaltang ghana, birinshi betinde «Joghary klass oqushylaryna arnalghan» degen núsqamasy  bar. «Mektep» baspasynan shygharudyng amaly eken ghoy. Oqyp shyghyp, qatty yrza boldym. Túnyp túrghan tariyh. Jәne Aqseleuding kýmis shapqan qaqshasynday kórikti, til órnegi de zeredey jarqyraydy. Taqyryp ózime jaqyn. Qazaq dalasyndaghy kóne tarihiy,tabighy eskertkishter jayynda. Otyra qalyp, pikir jazbaq boldym. «Dayyn asqa synshy kóp», alaulatyp-jalaulatyp, maqtay bermey, «alayda...» dep alyp, kýmiljuim de kerek qoy. Kemshiligin teruim... Onym taza bibliografiya  qylmay, resenziyagha úqsatayyn degenim. Jan qiyspas dostyng ayaghynan shalghanday bolmayyn dedim de, ózim bayqadym degen artyq-kemin  torkózdi shәkirt dәpterine, (oryssha!)  jeke jazyp qoydym. (Keyin marqúmnyng qolyna tiygizdim, arhiyvinde bolugha tiyis) . Al, myna jazghanym – jadaghay maqtau kóringenimen, enbekti qyzyqtyra týspek dep oiladym.

Kitap turaly osy jariya pikirimdi «Kýmbirlegen kýy kitap» dep aidar qoyyp, «Ortalyghyma» berdim. Sóitsek, Aqannyng osy enbegi jóninde ózining tuyp-ósken gazeti bildirgen maqtau –madaq , respublikadaghy birinshi sóz eken.

Osy maqaladan biraz ýzindi bereyin. Búl da estelik. Bizding ómirimiz. Jastyghymyz. Jazu ónerining «qansonaryndaghy» alghashqy izderimiz. Nemere-shóberelerimiz kóp  sóilep ketti dep, úryspasyn. Maqala  bylay bastalady:

«Alghysózi aty mәlim ghúlama Álkey Marghúlandiki... «san ghasyrdy kóktey ótip, sabaqtasyp jatqan osy baytaq mәdeniyet qaldyghyn, kórkem múralardy jýirik bilip týsinuge, olargha tarihi, ghylymy mәn berip, zertteuge kóp sheberlik kerek», depti. Tarih atty túnghan tylsymnyng tanghajayyp syrlaryn syrbaz kestelep, shymyr derektermen shiraq bayandau - әrkimning qolynan kele bere me? Jәne de etti-ketti, kóshti-qondy demey, qúbylasyna mәdeny múra, dәstýr sabaqtastyghy degen shoq júldyzdy qoyyp alyp, tәuekel dep tartqan eken avtor. Berisi on, әrisi on myng jyldyq adamzat saparynyng izderin oimen sholyp, ghylymy derekterge shúqshiyp, ózinshe pikir topshylamaq. Býgingi úrpaqqa qyzyq-au,  degen kónening kilkigen qaymaghyn sýzip alyp, aldyna qoymaq.

Osy bir izgi niyetti maqsút etip, aqseleu minip, aq beren taghyp, aq tileumen attanghan eken. Avtor sol joldan qorjyny toq, oljaly qaytypty. Kýmbezder kýmbirining syryn úghyp, kókeyge týigeni men kórgenin sypayy ghana kitap etip bastyrypty.

IYә, ghylym joly shyrghalan, kýrdeli de qiyn soqpaq. Ol keyde danghyl kóringenimen, qiyrgha salyp, adastyryp ta ketedi. Nemese, tamsanu-tandanu ýstinde qiyaldy qiyagha sharyqtatyp әketedi. Bas ainaldyryp, qúzdan qúldyramagha qúlatady. Álibin dәl basyp, bayypty baylamgha jetkizgenshe, kóz qaryqtyryp, bel taldyrady. Osy ýmit jolynda, úmtylys ýstinde úshyrasqan әr zertteuge kirisken boyda  at basynday altyn tap, desek qiyanat bolar. Sonda da, ózinnen búrynghy-songhy jazghan-syzghandy synay qarap, solarmen syrlasa otyryp, ózinshe tolghasa nesi aiyp?

 Oy-hoy, Saryarqa! San ghasyr sarytap bolyp saqtalghan syryna san sarbaz úlyng ýnildi ghoy. Ay betining aqyrlaryna at qoyyp, júldyzdardy jiliktep jatqan kózimiz ashyq kemel shaghymyzda da sen bir ashylmaghan planeta ma edin? Joq, Gerodot syndy jihankezden bastap, býginge deyin mening tughan jerim turaly jazylghan, aitylghan maghlúmat kóp-aq, kóp. Qúladyn úshqas qúba týz bolsa da, ata-babamyzgha ana bolghan altyn besik mekenimiz ghoy. Ár kezende dәuirine say adamy, sanasyna say mәdeniyeti, jazylmasa da, әdebiyeti bolghan...» dep әri qaray kete beredi.

Bәlkim Aqana arnalghan taghy bir jinaqtan osy maqalanyng tolyq núsqasy kórinip qalar...

Maqalanyng songhy  sóilemderi bylay syrghidy:

«Kýngir-kýngir kýmbezderdin» túrmystanu tarauyn oqyp kórinizshi. Nemese, anyz-әngimelerding halyqtyng dәstýr-saltyn ashatyny túsyna toqtanyz.  Bizge tosyrqau kóringenimen, kónergen salt pen eskirgen ertegining jelisi kórsoqyrlyq, keri ketkendik kuәsi emes, qayta órge jýzgen órshil oidyn, ómir ýshin kýresting jemisi ekenin angharasyz. Tabighat jәne adam. Nemese kerisinshe, ekeuining arasyndaghy egizdikti et jýrekti pende keyde bile bere me? Ol ýshin sol tabighattyng ózimen ghana taghdyrlas bolyp kóriniz. Sonda, әlgi ózimiz kýletin «bar tәuirinizdi úzyn sarygha saqta» deytin mәtelding shyndyghyna jetesiz. Osy kitapta keltirilgen «Ketpen shony sayly bolsyn, ker ógizing mayly bolsyn, jer ananyng tong keudesi jibiytin, tas emshegi iiytin shaq keldi», degen dana sózderdi tórkindetip kóriniz.

Jazushy Seydimbekov «Kýmbez kýngirinen» әn tapsa, shombal tastan sәn tapsa  - ýlken oljaly eken. Sonysyna qaray, dәl osy kitap әsemdik turaly túnyp túrghan poeziya bolghan da shyqqan... Tariyh-abyzdyng qay tamyryn bassa da, omyraulap kelip, ónerge tabynady. Marksistik ghylymy metedologiyany shamshyraq etip ústanghan avtor óner tuyndylaryn taptyq túrghydan tanidy. Onyng estetikalyq kózqarasynyng temirqazyghy tiyanaqty. Kóz júmbay әsire madaqtau joq, óz biyigine shyghyp alyp, basqanyng shynyn kórmeushilikten de ada.

Oyymyzsha, oqushysyn tabatyn, oqylatyn, ruhany nәr beretin kitaptardyng biri osy...

Seydimbekovting sary atanday jelisti, tórt qúbylysy kelisti әuezdi әngime-hikayalaryn búryn da biletinbiz. Dәl osy joly mynaday jauapty júmys ýstinde sol sýmbidey týzu, sýiriktey súlu sóz sipaty búrynghysynsha, syrnayday synghyrlap ashyla týskendey.

       «Ordaly tarihtyng ortasynan oiyp alyp, kóne mәdeniyet jóninde oilarymdy ortagha saldym. Oqy. Sen de oilan. Búidasyn qolyna berdim, jetele de jýrip kór oqushy» dep jol siltegen tilek tanydyq osy kitaptan»

Taqyryby tyn, zertteudin  әdis-tәsilderi de qyzyq, tanymdyq qúny qymbat enbek retinde «Kýmbir-kýmbir kýmbezder»  ziyaly qauymnyng nazaryna birden ilikti. Maqtaldy.

Kelesi jyly Qaraghandy oblystyq  «Ortalyq Qazaqstan» gazetining redaksiyasy osy kitapty Memlekettik syilyqqa úsyndy. Protokolynan bastap, qaghazdaryn oryssha-qazaqsha men dayarladym. Ýkimet talabyna say rәsimdep, Almatygha, Aqannyng ýiine aparyp berdim. Úmytpasam, qabyldau merzimine bir apta ghana qalghan eken. Aqannyng ýiine bir kýn qonyp, ertenine qayttym. Kitap jappay talqylaugha úsynyldy.

Áli esimde, Aqan: «Búl kitapqa syilyq bermeydi. Ony bilemin. Biraq, bәigege keyin taghy qosylsam, búl kerek bolady» degen edi. «Bermese, nege aramter boldyq», dep men qaljyndadym. «Joq, senderding gazetterinning atyna da jaqsy bolady. Memlekettik syilyqqa shygharma úsynyp jatqan múnday oblystyq gazetting redaksiyasy joq», dedi. Osy jaydy, Aqannyng ómirderekterin týgendeu maqsatynda   eske alyp otyrmyn. Yaghni, Qazaqstannyng eng jogharghy Memlekettik syilyghyn professor Aqseleu Seydimbek ekinshi ret, basqa enbegimen úsynylyp, alghan bolatyn. Marqúmnyng kóp adam bile bermeytin jaghdayynyng biri osy.

Aqseleu Seydimbekting kәsipqoy jurnalistik qyzmetten 1987 jyly ayaq astynan qol ýzuine tura keledi. Qazaqstandyq jastar baspasózining tamasha ýlgisi bolyp ýlgergen "Bilim jәne enbek" jurnalynyng tektes basylymdar arasynda Odaq boyynsha birinshi oryn alghanyna qaramastan jәne bas redaktor retinde BLKJO-nyng eng joghary marapaty — Qúrmet gramotasymen marapattalghanyna qaramastan, 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasyna baylanysty "Qazaq últshyldyghyn dayyndaushylar" sanatynda komsomoldyng Ortalyq Komiytetining burosynda ol bas redaktorlyq qyzmetten bosatyldy», degenimiz eki auyz ghana qarasózge jýk bolghan  ónsiz aqparat qoy. Sol aqparattyng aldy men sonynda, bastaluy men nәtiyjesinde Aqseleu Seydimbekov syndy Azamattyng qansha jýike-sezimi, densaulyghy men arman- tilegi, jospar-múraty ketti desenizshi! Et-sýiekten jaratylghan pendeni tiridey kórge kómumen birdey, sol bir kýnder men aptalar, ailar ótip, jyldargha sozylghan qiyanatqa  Aqan   dushar boldy.

1986 jylghy dýrbeleng – qazaq tarihynda bederi  qalghan tarihy oqigha ghana emes, sonysymen de, «qazaqpyn» degen әrbir sanaly azamatqa syn bolghanyn zamandastarym ghana biledi. Kimning kim ekeni bir ghana sәtte ashylyp qaldy. IYә...Keyingi úrpaqqa týsiniksiz qalghan, әrqaysymyzdyng jýrek týkpirimizde, o dýniyege birge ketetin syry bar, jaqsy-jamany aralas qúbylystyng júmbaq jaghy kóp bolghan. Shetin pikirge qimaytyn, ózim qatty syilaytyn talay azamattyng sol sәtterde syr berip qalghandyghyn kórdik, keyidik. Tirshilik ýshin kýresuge tiyis jәndikting әreketindey, ghylymdaghy «ózin-ózi saqtau instinkti» degen maqúlyq sezimge boy aldyrghan dos-tuystarymyz turaly Aqang ekeumiz keyin ókinishpen eske alatynbyz. Biraq, arym taza, shynymdy aitayyn, solardyng әrqaysysyn aqtaytyn dәlel tauyp, «endi qaytsyn, bayghús. Oniki de dúrys, әitpese...» dep keshirim berdik.

«Bilim jәne enbekke» sәtti taghayyndaldy-au, dep kýtken Aqamyz segiz qyrynan birdey jarqyrap shygha keldi. Mýmkindigi gazetten de kóp basylym betinde  qúlash sermep kósiluge, taqyryp tandaugha ózi de layyq redaktor, әriyne, birinshi kezekte, qazaq mýddesi, qazaq tarihy men qazaqy tәrbie degende erkinsip bara jatqanyn  qyraghy kózder qiyrdan shalyp, baqylaugha aldy. Endi qarap otyrsam: «Oy, armanda ketken Aqam-au, qazaqta neng bar edi! Seni janyp jatsang da,  ottan suyryp alatyn qay qazaghyng bar edi, ónsheng qúlqynnyng qúly, qaryngha biyletken mansapqor emes pe edi ainalan!» dep kýizelemin qazir. Elde qaptap kele jatqan «aralas mektep» degenderge Aqang soghys ashty. Jer betindegi qazaqty týgendegen Maqash Tәtimovting zertteu-saralau maqalasyn 1986 jyldyng songhy nomerlerine eki bólip basyp jiberdi. «...Osy betimen óse berse, aldaghy uaqytta Qazaqstan amandyq bolsa, 40 milliondyq últy bar, kópúltty respublikagha arnalady. Qazaqtyng ýles salmaghy alpystan asyp, jetpis prosentke juyqtaydy...», dep quandy. Taralymy, sol kezde 73 mynday, jurnal «Bilim jyne enbek» qazaq balalarynyng izdep tauyp, jastanyp jatyp oqiytyn bilim kenine, últtyq namys, jiger tәrbiyesine ainalyp edi.

Keyin estidik qoy: «Memlekettik qauipsizdik komiytetining ( KGB) Chugaev degen  bólim bastyghy "Kóshpeliler" ("Kochevnikiy") degen atpen Shona Smahanúlynyn, Aqseleu Seydimbektin, Múrat Áuezovtin, Oljas Sýleymenovting syrttarynan is jýrgizip, qylmysty  derekter jinapty...» degendi...

Aqseleu Seydimbekting saghyn syndyryp, sayasy aiyp taghyp, qanghytyp jibermek bolghandar, onyng kim ekenin әli de bilmegen eken.  Órtep jibergende,  óz kýlinen qayta tirilip shygha kelgen  anyzdaghy naghyz  Feniks ekenin Aqan  qazaqqa tanytyp ketti.  Baghyna qaray, araylap Tәuelsizdik tany atty, saghynghan Sararqasyna Astanam keldi, óshkenimiz jandy, ólgenimiz tirildi...

...Almatydan poezben kele jatyrmyz. Kupede ónerpaz jastarmen kórshi boldyq. Dombyra bar eken. Bizding Kýlekendi (mening júbayym –Gýlnәr) tanityn taghy bireu kezdesti. «Óleng aitynyz», dep qinady. Dastarhan jayyldy. Gýlekeng «Arman-aydy» bastap jiberdi. Búl әndi ol belgili  әnshilerden bólegirek oryndaytyn. Bir uaqytta, kupe esiginen kýlimsirep Aqang qarap túr. «Áy, Shansharlarym-ay! Mәdiyding túqymdary qayda jýrse, әn aitady». Sóitsek, shetki kupede dem alyp jatyp, «Aoman-aydy» estip kelip túr eken. «-Gýlnәrding janaghy «Arman-ayy» -naghyz týpnúsqa deuge bolady. Jasymda, óz sheshemnen osylay estip óskenmin.  Besik terbetkendey, birqalypty, bayau shayqap otyru kerek. Qazirgiler  osy әndi qúbyltyp, myna jerin soza tartyp, búralandatyp  jiberetin әdet payda boldy», dep qynjylys bildirdi. Jastar tarap ketti, ýsheumiz qazaqtyng әni men kýishilik dәstýri  turaly  әri qaray sóz ettik. «Qazaqtyng halyq muzykasynyng óz dәmi bar,ol - atannyng asynday.  Dәmdegish qosyp, zamangha qaray qúbyltudyng keregi joq-, dedi Aqan.-Ol әnder men kýiler óz zamanynyng eskertkishteri, sol kezde-aq tolysyp, pisip, qyrnalyp, jóndelip qoyghan. Endi bizding óndep,  sәn qosuymyzdy tilemeydi...» dep, biraz oy aitty. Onyng muzykalyq sauaty, qúlaqpen estip qana emes, jýrekpen tyndap, qabyldaytyn  sezimtal talghamyn kóbimiz biletinbiz.  «Sararqasy» men «Dәuren-ayyn»  úmytpasyn dep bizge qaldyrdy ghoy. Ruhyndy qanattandyratyn   әnder.   Aqang dombyra shertip, kýy tartsa,  sarghylt jýzi  kýrenite qúlpyryp ketetin. Basqany aitpaghanda, «Qazaqtyng kýy óneri» kitabynyng ózi nege túrady.

2004 jyly, shildening basynda Kókshetauda, Burabay alanynda Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Abylay hangha arnap aspangha tike shanshylghan  biyik túghyrly eskertkishti ashty. Keudemizdi quanysh kernep, Qazaqtyng ruhy jalyndap, keng dalagha simay ketti. Núrekeng bir sәt qaghazdaghy mәtindi dogharyp qoyyp: «...Byltyrghy jyldy tarih jyly dep jariyaladym. Abay men Abylaydy JZL seriyasymen shygharugha Reseymen kelisip otyrmyn. Osy Abylay anyz ba, shynynda bolghan adam ba? Sony anyqtap berinder, dep tapsyryp edim, әli eshkim bergen joq», dedi. Osy sózding mazmúny ertenine  «Egemenge» de shyqty. Núrekenning aitqany   ras edi. Ashy da bolsa, shyndyq. Býkil aqyn-jyrshy, jazushylyrymyz, aqsaqal-qarasaqaldarymyz «Abylay, Abylay!» dep jýrgende ol turaly naqty derekter de jinalmaghan, qazaqsha kitap bolyp shyqpaghan edi ghoy. Ónsheng bir  gu-gu anyz, ertegi, qaytalau, «Búqar jyrau bylay depti, Búqar jyrau olay depti». «Ua, Abylay hanym sonday bolghan, Núrsúltanym da sonday!» degen siyaqty jel sóz kernep túrghan shaq.

Eki-ýsh kýnnen keyin Aqseleuge telefon soqtym. «Gýlnәr ekeumiz aqyldasyp otyrmyz, jinaghan biraz arhiyvimiz bar, ishindegi jetpisi  taza qújat. Búryn jaryqqa shyqpaghan. Oryssha basylghan eski jinaqtar bar ghoy. Olardy adam týsinbeydi, eski orystyng tilinde, stilistikasy qiyn, tynys belgileri joq... solardy ekshep, qorytyp, qazaqshalap shygharmaq oiymyz bar», dep aqyldastym. Qoldady. Derektanu túrghysynda aqyl-kenesin aitty. Bir jyldyng múghdarynda 500 bettik kitap dayyndadyq. Biraq, bastyratyn aqsha joq. Áueli uniyversiytetting baspahanasynan gazet qaghazyna, júqa múqabamen bir elu danasyn  bastyryp aldym. Sol kezde Bilim ministrligi Astanada kitap kórmesin úiymdastyryp, bizding uniyversiytet menin  osy kitabymnyng eki-ýsh danasyn qoyypty. Bir kóruge  kórnekti, syrty qyzyl, oyly,  týri tartymdy. Aqseleu sol kórmege barypty. «Abylay han» degen atynyng ózi aighaylap túrghan mening kitabymnyng bir danasyn kórme bastyqtarynan súrap alypty. Týn ishinde telefon soqty.

«-Áy, batyrym-ay! Jaraysyn! Sening qolynnan kelipti. Kitabyndy bas almay oqyp jatyrmyn. Mine, tarih qayda, Abylay qayda, qútty bolsyn,» dep taghy biraz maqtau aitty. Kóp úzamay «Egemen Qazaqstan» gazetining 2005 jylghy 5 nauryzdaghy sanynda professor Aqseleu Seydimbekting «Abylay han: kóne shyndyqqa jana kózqaras» degen kólemdi maqalasy shyqty.

Aqan    jaza alady ghoy. Onyng ber jaghynda ózi de ýlken ghalym, ghylymy enbekter jazyp tóselgen, qisynyn tauyp, qiystyra biledi.  Mening enbegimning qazaqtyng tarih ghylymy ýshin, Abylay beynesin tanyp-bilu ýshin  qanday orny bar ekenin kórsete kelip:

«Mine, Preziydent auzymen aitylghan halyq amanatynyng oryndala bastaghanyna kuә bolyp otyrmyz. M.Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan memlekettik uniyversiiytetining baspahanasynan «Abylay han. Ómiri men qyzmetine baylanysty qújattar men materialdar» degen bes jýz bettik kitap qazaq  tilinde jaryq kórdi», dep quana habarlaghan.

Aqannyn  maqalasynan birneshe ýzindi bersek artyq bolmas:

«Kitaptyng atynan kórinip túrghanday, múnda úly hannyng ómirining manyzdy-manyzdy kezenderin qamtityn 300 qújat qamtylghan. Olardyng birazy әr kezde orys tilinde jaryq kórgen, dәiek, silteme retinde ýzip-júlyp әrkim paydalanyp jýrgen bolatyn. Al, jetpis qújat ghylymy ainalymgha túnghysh ret engizilip otyrghan, mýlde jana derekter. Osylaysha, 1718 jyldan bastalyp, 1780 jyldy qosyp  ayaqtalghan búl qújattar Qazaq handyghynyng bir ghasyrlyq tarihyn kóz aldynyzgha әkeledi, sol ghasyrdyng qaharmany Abylay hannyng eren túlghasyn býkil bolmysymen kórsetedi», dep kósilgen. Odan әri: «Zarqyn Tayshybay - qazaq halqynyng tәuelsizdik jolyndaghy kýresining әr kezderin zerttep, qazaq baspasózi men әdebiyetinin, mәdeniyetining tarihynan birneshe qúndy enbekter jazghan ghalym, halqyna shyn mәninde ýlken olja syilaghan eken. Kitapty oqyp tanysqan adam múnday enbekting tek jankeshti, «jalantós» zertteushining qolynan ghana kelgenine kóz jetkizedi. Onyng mәnisi  - tútas bir ghylymiy-zertteu instituty әldeneshe jylda oryndalyp shyghatyn enbekti bir ghana zertteushining sәtimen tyndyryp, qolymyzgha bergendigine deuimiz kerek».

«Dәl osy kýiinde, týsindirmey, oy qospay oqyp otyrsanyz, sol zamannyng beynesi qaz-qalpynda kóz aldynyzgha kele qalghanday. Abylay hannyng kisilik beynesi, minez-qúlqy, qayratkerligi, kósemdigi-sheshendigi, osydan ýsh ghasyr búrynghy ata-babalarymyzdyng is-әreketteri... Abylay zamandyghy batyrlar men biyler, joragha jýrgen elshiler, irgeles elderding handary men patshalary, olardyng qazaq jerine silekeyi shúbyryp qyzyghuy... Soltýstiktegi Resey patshalyghynyn, shyghystaghy Qytay imperiyasynyn, ontýstiktegi Parsy, Aughan, Qoqan, Búhara, Hiua biyleushilerinin, batystyghy qúba qalmaqtyng qyspaghy qanday bolghanyn da osy kitaptyng tabasyz. Abylay hannyng tóniregine deyin jaqyn enip ketken jat júrttyq barlaushy-tynshylardyng aitqan-jazghandary túnghysh ret ana tilimizde qolgha tiyip otyr. Anyzdan aqiqatty aiyryp alugha bolatyn shynayy shyndyq osynda».

«Kitaptyng sonynda berilgen esim kórsetkishte 800-den  asa adamnyng aty atalady. Olardyng ishinde Tәuke, Ábilqayyr, Ábilmәmbet, Sәmeke handardan bastap, Tóle bi, Qaz dauysty Qazybek, Aqtaylaq biyler, Qabanbay, Bógenbay, Malaysary, Bayan, Qojabergen, Kókjal Baraq, Jaughash... batyrlar turaly da naqty derekter osynda».

«Eng bastysy – elimizde abylaytanudyng jana kezeni bastaldy, iske jaratatyn, tereng qauzap, keng qamtityn derekter jýielenip, qolymyzgha tiydi. Álbette, qúrastyrushynyng ózi atap kórsetkendey, qazaqtyng úly hany Abylaydyn  ómiri men qyzmetine qatysty jazba derekter osy kitappen ghana shektelmes. Zarqyn Tayshybay bastaghan múnday iygilikti is memlekettik dengeyde odan әri jalghasyn tabugha tiyis. Kórkem etip, kóbeytip basyp shygharsa, әr qazaqtyng tórinen oryn alatyn jәdiger kitap osynday bolsyn desek, asyra aitpaghandyghymyz shyghar», dep iygi tilekpen ayaqtaghan.

Sodan keyin, 2007 jyly  júlyn dertine úshyrap, eki ayaqtan basa almay qalghan kezim bolghan.  Astanagha barghan joly saghynyp, sәlem bermekke, Aqseleuding ýiine telefon shaldym. Adresin súrap alyp, taksiymen bardym. Bir qoltyghymda  baldaq, ekinshi qolymda tayaq, ónim kýizelgen.  Esigin qaqtym. Ózi ashty. Ashty da, myna týrimdi kórip, anyray kóristi: «Ne boldy saghan, ne sorgha úshyradyn, bauyrym-au!»   Eki-ýsh saghattay әngimelestik. Qolymdaghy tayaqtyng qysqa ekenin kórip, ózining bir qonyr týsti úzynsha, iymek sapty tayaghyn berdi. «Osyny ústa jәne ensendi kóterip jýr, әldekimdershe býkireymey», dep әzildedi. Aqseleuding sol syrly tayaghy әli kýnge kire beristegi kiyim ilgishte iluli túr. Keyde ústaymyn. Súraghan jangha әngimelep aityp beremin

Qanattas dostyng shygharmashylyghyna osynday quanyshy men aq tilegin arnap, nasihat jazyp, elge jayghan  bauyrym, men bastaghan  abylaytanudyng keleshegin kóre almay ketti. 2008 jyldyng kýzinde Aqana telefon soqtym. Sonyng aldynda  «Ghylym turaly» zang shyghyp, ghylymi  zertteulerdi qarjylandyrudyng jana tәrtibi belgilengen. Sol tәrtip boyynsha  «Abylay hannyng ómiri men qyzmeti» degen taqyryp tiyanaqtap,  respublikalyq konkursqa qatysyp, baghymdy synap kórmek niyetimdi Aqang quana qúptady. «Eki mynday júmystyng arasynda  jeniske jetip, ýsh jylgha grant alyp, Gýlnәr ekeumiz Mәskeuge arhivterge ketip baramyz», dep ekinshi habarlasqanymda, quana qoshtap: «Mine, qazaghynnyng aldyndaghy boryshyndy aqtaudyng ong jolyn endi tauypsyn, Abylay babamyzdyng әruaghy jar bolsyn!», dep  batasyn bergeni әli qúlaghymda.

Átten,  tilektes, niyettes tuysym «Abylaytanudyng tarihnamalyq jәne tarihy problemalary» degen taqyrypta sol konkursqa ekinshi ret  taghy qatysyp, grant jenip alghanymdy, Preziydenttik «Mәdeny mýra» baghdarlamasy boyynsha  әrqaysysy 640 betten túratyn «Qazaqtyng hany – Abylay» degen  eki tomdyq ghylymy enbegimning jaryq kórgenin, Abylay hannyng 300 jyldyghyna arnalghan kitap kórmesinde sol kitaptarymnyng jarqyrap túrghanyn kóre almay ketti.  Ózining artynda songhy  mór tanbasy basylghan eskertkishtey,  A. Seydimbek. «Qazaqtyng auyzsha  tarihy» qaldy...

Sodan ýsh kýn búryn, týnde Aqang Petropavldaghy ýiimizge telefon soqty. Aman-saulyq súrastyq, arnayy habarlasa qoyatynday, bәlendey shúghyl sebebi joq eken, kónil-kýii jaqsy, shadyman sóilesti. «Qyzyljardyng atyn ózgertken toyyna shaqyrudy úmytpa. Qazaq ýshin ol da bir arman», dep qaldy. Jaqsy tilekpen qoshtastyq. Tórtinshi kýni tanghy segiz jarymda, әli saghat 9 bola qoyghan joq, telefon qonyraulady. «Papamyz Aqseleu qaytys boldy», degennen basqa sóz esimde qalmapty. «Qashan, qalay?» deuge shama kelmedi. Sol kýni Astanagha jetkende bilgenimiz: Aqang taza qaghazgha  birqatar adamnyng tizimin, telefon nomerin taza kóshirip, tizip,  búryshtaghy telefonnyng qasyna  qoyypty. Sol arqyly alghashqylardyng biri bolyp, asyl dosymyz tural qaraly  habar qiyrda jatqan bizge de elden búryn jetipti. Topyraq salugha ýlgergenime tәuba, degennen basqa eshtene qalmady. Janazasynda boldyq, qol jaydyq...

Ýsh-aq kýn búryn telefon arqyly tildesip, sher tarqatqanymyz qas qaghymda  tariyhqa ainalyp, estelik bolyp shygha keldi. Ómir degen osy...

Zarqyn Syzdyqúly Tayshybay, professor

Abai.kz

 

 

27 pikir