Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Auys-týiis 7831 22 pikir 23 Jeltoqsan, 2017 saghat 18:43

67-degi Esimovke qyzmet búiyrdy. 55-tegi Myrzahmetov qayda barady?

Ótken joly ghana Elbasynyng óz qolynan "Enbek Eri" degen ataqty alghan Ahan, Ahmetjan Esimov jana qyzmetke taghayyndaldy.

Preziydentting tapsyrmasy boyynsha Ahang endi "Samúrúq-Qazyna" Últtyq әl-auqat qoryn basqarady.

Ýkimet basshysy Baqytjan Saghyntaev bar, Preziydent әkimshiliginen Ádilbek Jaqsybekov bar, premierding jap-jana orynbasary Ómken, yaghny Ómirzaq Shókeev, Ahandy jana júmys ornyna aparyp, komandasymen tanystyrdy.

Tanystyryp jatyp sóz alghan Baqytjan Saghyntaev myrza, Ahannyng etken enbegin aityp, memlekettik kýrdeli mindetterdi oryndaudaghy joghary kәsipqoylyghy men jauapkershiligi jayly jyly sóiledi.

"Qordyng aldynda Memleket basshysynyng qoyghan óte manyzdy, onyng ishinde transformasiyalau baghdarlamasyn odan әri iske asyru boyynsha mindetteri túr", — dedi Baqytjan Saghyntaev.

Sóitip, alpystyng jeteuine kelgen (67 jas) Ahan, aqyry "Samúrúq-Qazynadan" bir-aq, shyqty. Basqasy basqa, BAQ-ta dәl osy Ahmetjan Esimovting engidi qyzmettik karierasy qalay qaray auatyny jayly talqy qyzu boldy.

Ahmetjan Smaghúlúly 1950 jyly 15 jeltoqsanda tughan. Elbasynyng jerlesi, tipti. Almaty oblysy, búrynghy Qaskeleng audanynyng tumasy. Sondyqtan bolar, Ahang Astana jaqtaghy aq jaghalylardyng jasyryn jarysynda, janama aiqasynda "tyajeloves" sanalatyn.

1. Esimovting taghdyry qalay sheshildi?

Onyng ýstine sayasiy ómirbayany órleu ýstinde kele jatqanyn kórsetetin búl adam EKSPO-dan keyin "Enbek Eri" atandy. Auy men bauy bitpegen EKSPO-ny ótkerisimen entigin basa qoymaytyny ekibastan belgili edi.

Degenmen, sayasy ortada Esimovting endigi kreslosy - Senattaghy bos túrghan bir oryn degen boljamdar aityldy. Sebebi, Senattyng qazirgi týr-sipaty sayasattaghy pensionerlerding pansionaty ispetti.

Tipti, Ahang "Almatygha qaytyp kelip, Baukennin, Bauyrjan Qadyrghaliyúlynyng qyzmeti jogharylaydy eken" degen sybystar tarady.

Ótken beysenbide Almaty aktiyvi keshtetip, apyl-ghúpyl jiyn ótkizgende shyqqan әngime edi búl. Eshtene ózgergen joq. Bauken, Bauyrjan Baybek óz qyzmetinde qaldy. Áytse de, segiz kýnnen beri tym-tyrys jatqan Asqar Isabekúly Myrzahmetov te, Baybekpen rokirovka jasauy bek mýmkin degen alyp-qashpa әngimeler aitylyp jýr. Múnda da Bauyrjan Baybek PÁ-ge baruy mýmkin degen boljam aityldy.  Búl boljam ghana. Óitkeni, Astananyng aua-rayyn boljap bile almaymyz.

Ahana qayta oralayyq. Ol daghdarys menedjeri degen atty - kishi Ermegyaevting shashyp-tókkenin jiyp, istemegenin istep, EKSPO-ny uaqytynda ótkizgeni ýshin aldy. Sol ýshin maqtau, marapatty kóp estidi. Elbasynyng ózi erekshe razy bolyp, alghysyn aitqany taghy bar.

Bizde qalay. Bizde Elbasynyng rizashylyghyna bólengen adam endigide qyzmet babymen ósui kerek. Sol jýriske salsaq, Esimovting tasy órge domalaytyny týsinikti edi.

Esinizde me, Elbasy 2015-tegi bir jiynda eludegi Shókeevke, jap-jas jigitsing әli dep edi ghoy. Astananyng jas kategoriyasyn baghalau shkalasymen ólshesek, Ahang әli tyn.

Endi "Jana komanda" jayly aitar bolsaq, Ahang óz komandasymen jýretin adam. Almatydan Astanagha auysqan kezde de chemodanyn jiyp ketken bolatyn. Songhy bir-eki aidyng sheninde Ahannyng jarnamasy kýsheydi. Almatydan arnayy aparghan Kuyanov deytin kýshenshek dosy kýshenip jatyp jarnamasyn jasady.

2. Az-kem derek. Ahannyng kýni býginge deyin jýrip ótken qyzmettik joly:

Ol - 1992 jyldan - Almaty oblystyq әkimshiligining basshysy. 1994 jyldan - QR Premier-ministrining orynbasary. 1996 jyly - QR memlekettik hatshysy, QR Premier-ministrining birinshi orynbasary - Memlekettik qarjy salymdar komiytetining tóraghasy. 1998 jyly - QR Preziydent Ákimshiligining jetekshisi. QR Beniluks memleketterindegi Tótenshe jәne Ókiletti Elshi. 2001 jyly - QR auyl sharuashylyghy ministri. 2002 jyly - QR Premier-ministrining orynbasary - auyl sharuashylyghy ministri. 2004 jyly - QR Premier-ministrining orynbasary. 2006 jyldyng qantar aiynan - QR auyl sharuashylyghy ministri. 2008 jyldan 2015-ke deyin  Almaty qalasynyng әkimi. Sosyn EKSPO-gha kelip toqtady.

Biz, "Abai.kz" portaly, 2017 jyldyng 26-qazany kýni Ahannyng endigi qyzmeti jayly boljam aittyq. Sóitip, Ahmetjan agha salyp úryp  "Samúrúq-Qazynadan" bir-aq shyghuy mýmkin dedik. Ras eken. Búl da yqtimal boljamdardyng biri edi. Eger Esimovting bir kezderi Memlekettik qarjy salymdary jónindegi komiytetti basqarghanyn eskersek, "Samúryq-Qazynanyn" kiltin qolyna alugha ynghayy keletin.

Ahang premierlikke kelip qaluy mýmkin degen boljam aityldy. Búl da qyzyq boljam edi. Biraq, Preziydent búl qyzmetke biyliktegi ýshinshi buyn ókilderin qoyghysy keletinin ymdap jýrgen.

3. Qazaqstannyng Ýkimet basshylarynyng jasy 40-54 aralyghynda

Deytúrghanmen, myna qyzyqqa qaranyz, 1991 jyldan beri Ýkimetti tizgindegen jigitter 40 pen 54-ting arasynda bolghan. Mysaly, sortyna qaramay Ýkimetti basqarghan Sergey Tereshenko (1991 jyly) sol kezde 40 jasta boldy.

1994-te Serejadan tizgindi alghan Ákejan Qajygeldin 42 jasta edi.

1997 jyly Tәuelsiz Qazaqstannyng ýshinshi premieri bolghan marqúm Núrlan Balghymbaev 52 jasta boldy.

Onan song Qasekeng keldi. 1999 jyly Toqaev 46-gha tolghan.

2002 jyly búl qyzmet IYmekene búiyrdy. Imanghaly Tasmaghambetov 46 jasta edi.

Qazir Shyghysta jýrgen Danial Ahmetov 2003 jyly IYmekendi auystyrdy.  Danial 49 jasta-túghyn.

2007 jyly Ýkimet ýiine Kәrim Mәsimov keldi. 42 jasta bolatyn. Osy otyrghanda baqanday bes jyl otyrdy.

2012 jyldyng kýzinde Serik Ahmetov kelip, kópting kónili audy. Sekeng sol jyly 54-ke tolghan. Eki jyldan keyin-aq, "ekstrennyy zamena" jasaldy.

Qaytadan Kәrim Mәsimovpen qauyshtyq. Búl kezde Mәsimovting jasy 49-da bolatyn. Sóitip, taghy 2 jyl otyrdy. 51 jasyna shyqqanda kreslosyn auystyrdy.

2016 jyly Baqytjan Ábdirúly keldi qyzmetke. Sol jyly 53 jasqa tolghan Bәkeng әli bastyq.

Osy retpen keletin bolsaq, Ahmetjan agha Ýkimettegi tempke tym kәri boldy. Boljaghanymyzday-aq, Ahang qyzmetsiz qalmady.

4. Asqar Myrzahmetovting endigi qyzmeti qanday bolmaq?

Endigi mәsele Asqar Myrzahmetovte. Asekeng alpys ekining jigiti. Qazir 55-te. Ýkimettegi orynyn, Auylsharuashylyq ministrligindegi kreslosyn Ómkene bosatyp bergeli segiz kýn ótti. Áli taghayyndau bolghan joq.

Sholuymyzdy әrmen qaray, Asekeng jayly jalghayyq. Áueli Asqar Myrzahmetov óz qyzmetinde memlekettik tilge basymdyq beretini búrynnan belgili. Ony Asekenning esep beru jiynynan kórdik. Mysaly, ótken jyly Almatygha kep, Auylsharuashylyghy jayly esep bergende, "Qazaqstandaghy anshylardyng sany Shynghys hannyng әskerimen shamalas" degeni kópting esinde qaldy. Búl túrghydan kelgende esep beru jiynyn dәl osy formatta ótkizgen birden-bireu ghana.

Asqar Isabekúly, byltyrghy Jer dauy kezinde az uaqyt komissiyany basqardy.

Jerge qatysty jeke ústanymyn jasyrmay aityp, bylay dep edi: "Jerdi ózimizding azamattargha menshikke beru kerek. Onda da zandyq, qúqyqtyq mehanizmderi óte kýshti boluy әri onyng oryndaluy qatang baqylanuy tiyis". Búl Asqar Myrzahmetovting bizding arhiyvimizde saqtauly óz sózi.

Asekeng de minsiz deuge kelmeydi. Deytúrghanmen, sayasat dәlizindegilerding ishinde sudan aq, sýtten tazasy bar degenge senuding ózi utopiya. Salystyrmaly týrde osy.

Sonymen, nýkte qoyayyq. Asekendi parlamenttegi pansionatqa jiberuge әli erte. Sonymen, Myrzahmetovting endigi missiyasy qanday bolmaq? Al Senatta qanyrap túrghan bir bos oryn kimge búiyrady?

Aldaghy aptada Astanada aua-rayy qúbyluy әbden mýmkin.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2322
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1174
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1404